Vabariigi aastapäev

Istun hetkel kodus diivanil, mu ees laual on küünal, mandariinid, küpsised, mõned kummikommid ning klaasike roosat veini. Taustaks mängivad isamaalised laulud ja.. ma lihtsalt tunnen hetkel elust rõõmu.

Minusuguse patrioodi jaoks on vabariigi aastapäev just nagu tassike teed. Ma jumaldan eesti lipuvärve. (Hetkel kõrvaski sini-must-valged kõrvarõngad, mis selleks puhuks ise tehtud sai) Teiseks ma jumaldan isamaalisi laule ning ega harvad pole ka korrad, kui nende pärast pisarad silmi täidavad. Eriti Koit või Eesti muld ja eesti süda. Keskendun laulu sõnumile ja ei saa sinna midagi parata, et kodumaa mulle kallis on ja ma nii pehmo olen, et pisardama nii kergelt hakkan. Ja kolmandaks eesti rahvustoidud!

Tänane päev oli mõnus! Tähistasime kolme sünnipäeva. Matu sünnipäeva kahepäevase hilinemisega. Kaido venna Kauri 30ndat juubelit ning eesti riigi 96ndat sünnipäeva. Hommikul oli Kaido nii armas, et võttis lapse ning tuli alla ning lasi mul tervelt kolm tundi veel südamerahus põõnata, enne kui mind üles ajas. Kella viie paiku tulid külalised, sellel ajal Matu muidugi magas mõnusalt. Minul oli seega aega enne külaliste tulekut ilusti laud katta ja kartulid valmis keeta. Seekord olime siis 7mekesi ning kuna Matu oli kiigus ja põrandal mängimas, mahtusime seega kõik ilusti laua taha ära. Laud olid täis head ja paremat ja jube mõnus õhtu oli. Kõik muidugi nunnutasid Matut ja vanaisa tõi kingituseks väikese vormeliauto, mis teeb isegi häält. Nüüd on tal siis juba kaks autot, millega suuremaks saades mängida, kuigi huvi tunneb nende vastu juba praegu.

Külalised läksid ära, ma mängisin lapsega, söötsin tal kõhu täis ja läks ööunne ära. Mina sain laua koristada ning nõud pesta ning nüüd on jälle elamine mõnusalt korras. Mehed praeguseks magavad ning mina lihtsalt naudin hetke klaasikese veini ja isamaaliste lauludega.

Jube kummaline, milliseid emotsioone osad lood võivad esile kutsuda.

Ahjaa, ja meil on kodus nüüd vokk. Üks väga vana aga töökorras vokk, mis kuulus Kaido vanavanaemale. Mõned aastad tagasi jõudis tema õmblusmasin tee meieni ja nüüd siis vokk. Hetkel kuidagi südantsoojendav vaatepilt. Riiuli peal on õmblusmasin, Riiuli ees ripub vanemat sorti eesti lipp (meil hetkel puudub siin majas veel lipuvarras) ning riiuli ees on vokk, nagu muuseumisse oleks jõudnud. Aga mulle väga meeldivad vanaaegsed asjad, eriti kui tegemist on sentimentaalse väärtusega esemetega.

Ühesõnaga tuli üks positiivne postitus, kuidas kõik on nii kena ja tore ja kuidas mulle kõik ülivõrdes meeldib. Aga noh.. cheers mate, mille muu jaoks blogid ikka on, kui enda välja elamiseks :)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s