Kuidas meid alla aeti

Tänane postitus tuleb siis sellest, kuidas meid Matuga eile Tallinnas auto alla aeti. 

Perearst on Matul Mustamäe tee ning Tammsaare tee ristil. Peale arsti külastust mõtlesime jalutada Roccasse sõbrannaga koos, temal sealt hea trolliga Balti jaama pääseda ja ma pidin seal Kaidoga kokku saama. 

Jalutasime siis tipa-tapa rahulikult Rocca poole. Olime juba üle Mustamäe tee jõudnud. Veidi enne Laki risti (olime vasakul pool teed, kus kortermajad asuvad), oli üks väljasõit tammsaare teele. Kaks autot seisid, üks maastur ja teine tavaline sõiduauto. Vaatasime, et tammsaare teel tihe liiklus, keerata hetkel ei saa ja autod seisavad, niiet asusime teed ületama. Kui olime juba teel ning esimese sõiduauto ees, otsustas see vanem härra aga sõitma hakata ja sõitis meile lihtsalt otsa. Vähe sellest, ta ei jäänud kohe pidama ka vaid lohistas lapsevankrit külg ees edasi ja mina olin juba suhteliselt käpuli seal auto ees, natuke veel ja oleksin lihtsalt auto all olnud. See on see koht, kus ma tänan jumalat, et ostsin suure ja raske vankri. Tänu sellele jäi vanker stabiilselt püsti siiski ja lohises vaid külg ees auto ees edasi. Kergem vanker oleks ilmselt lihtsalt külili olnud seal auto ees. Igatahes härra märkas alles siis pidurdada, kui vankrit oma pool meetrit edasi oli lohistanud ja ma kapotile koputasin juba. Kõrval istus tal naisterahvas, huvitav et temagi siis midagi tähele ei pannud. Loomulikult kui auto lõpuks seisma jäi, siis tegi härra seal nägusid ja näitas näpuga, et ma olen nupust nikastanud. Kiirustasin tee pealt minema, maasturijuht tahtis ju ka ära sõita sealt. Saime üle tee siis autojuht lihtsalt sõitis minema. Ei tulnud isegi autost välja, et vabandada või küsida, et kas kõik on ikka korras. Taipasin veel kiiruga auto numbrimärki vaadata ning üles kirjutada ja Kaido otsis kodus numbrimärgi järgi välja ka auto margi. Olin nii shokis, et liikusin sealt lihtsalt edasi. Alles hiljem taipasin, et oleks pidanud kohe politseisse helistama koha pealt ja siis oleks härra juba suure jama kaela saanud, sest sündmuskohalt lahkumine võrdub purjus juhtimisega. 

Oleks me siis jooksnud teele aga ma lapsega alati kontrollin hoolega, et üle tee minemine oleks ohutu, nüüd ilmselgelt enam ei saa kindel olla milleski. Nii et ma tõesti ei ole süüdi selles ja see härra on lihtsalt täielik mats ja kurjategija. Lapsevankrile ja noorele emale otsa sõita ja siis veel vihane olla, tere talv. Oleks ta siis väljagi tulnud ja vabandanud ja uurinud, kas kõik on korras. Ok oleks vb sündmust maininud aga mitte midagi ette võtnud selles osas, sest me jäime õnneks ju terveks. Aga tänu oma sellisele suhtumisele ja minema sõitmisele, lähen ma homme politseijaoskonda avaldust kirjutama. Eks siis näis, mis saab. 

Õnneks on meiega kõik korras. Matu magas südamerahus ja ei märganud midagi. Mina olen küll siiani shokis aga füüsiliselt kannatada ei saanud. Ainult ilus valge kleit on määrdunud. 

Nii et vaadake hoolega ette, kui linnas ringi liigute. Igasugu sitapäid liigub ringi. 

10 thoughts on “Kuidas meid alla aeti

  1. APPI.

    Mul oleks ilmselt mother-rage-mode-engaged ja ma oleks laamendanud selle onkli auto peal veidi. Kurat küll, mida sellised inimesed endast õige mõtlevad?!

    • Mul käis ka selline mõte peast läbi aga mul oli peamine Matu kiirelt tee pealt ära saada, et tal turvaline oleks. Ja siis see pasapeeter juba sõitis minema. Ilmselgelt oleks siis tema veel mulle süüdistuse esitanud, et tema kullakallist autokest vigastasin.

    • Noh, kui ma seda oleksin teinud, siis oleks ta vb minu peale kaebuse hoopis esitanud. Praeguse seisuga on tal aga suht pekkis seis, sest asi on liiklusõnnetusena arvel ja puhtalt ta sellest nagunii ei pääse ning nimi rikutud, kuna lahkus sündmuskohalt. Lisaks kõigele on mu vankril velg kõver ja avaldus tema kindlustusfirmale tehtud mul, nii et plekkigu parandus/uus velg kinni ning selle tagajärjel peaks ka tema kindlustusmakse tõusma.

      Samas sel hetkel oligi mu ainus eesmärk laps ohutusse kohta saada ja kui vankri tee pealt ära sain, nägin vaid selle auto tagumikku. Nii et mida siin enam klobida.

  2. Pingback: Kogemused erinevate kärudega |

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s