Neljapäev

Täna oli üks imeline tööpäev, reaalselt!

Hommikul oli jube uimane olla. Öösel sain vähe magada ning ilm oli rõvedalt tatine. Mis seal ikka, tõttasime rõõmsalt bussile ja sain seal edasi uneleda. Balti jaamas läksin bussi pealt maha ning jalutasime Annaliisale vastu. Vihma küll sadas aga õrnalt, seega peale väikest arutelu otsustasime Annaliisaga linnahalli Statoili jalutada ning endale hommikukohvid sealt haarata.Saime juttu ajada ning Matu sai südamerahus põõnata. Kohvid käes, jalutasime tagasi kopli poole. Mina hüppasin põhja puiesteelt trammile ning Annaliisa ning Matu jalutasid edasi.

Jõudsin tööle muidugi jälle arutult vara aga mulle meeldibki see. Saan rahus masinad tööle panna ning lasta neil üles soojeneda. Tualetis käia, asjad valmis panna ja kõik üle kontrollida. Valmistusin järjekordseks vaikseks päevaks, kuid täna oli rahvast isegi täitsa normaalselt. Lisaks käis mul nii palju toredaid külalisi. Alustuseks tulid Kati ja Joonas. Katit nägin viimati eelmise aasta juulis ning Joonast polnud üldse näinud, arvestades et ta Matust vaid 19 päeva vanem on. Järgmisena tuli külla Liivia. Siis läksid mõlemad ära ja mõne aja pärast tuli Kati tagasi. Siis läks Kati uuesti ära ja mõne aja pärast tuli Anna. Siis läks Anna ära ja tuli Margit. Vahepeal tuli Laura kohvile. Siis jälle naases Anna. Mõnda aega hiljem tuli taas Liivia.. Ja kui Anna ning Liivia ära läksid, tuli vahepeal kohvile Liisu. no ja täpselt sellise tempoga mu armsad sõbrad mind rõõmustamas käivadki. Mulle sobib, sest mida rohkem sõpru seda rohkem saan ma kohvi teha ning lisaks kõigele pole mul tööl üldse igav. Ideaaaalne päev! :)

Jootrahaks sain Annalt Kirsi Milka ning Margitilt Mozarti kommikarbi, kas saaks veel armsam olla? Ning i-le pani täpi muidugi üks klient oma komplimendiga. Kõige pealt tuli ja uuris erinevate kohvide kohta ning otsustas lõpuks Caramel latte kasuks. Hiljem tuli topsi ära viskama ning küsisin, kuidas kohv maitses. Selle peale sain vastuseks: “Suurepärane oli. Ma pole nii head lattet juba aastaid kusagilt ostnud”. Küll on kosutav selliseid sõnu kuulda, no ausalt kohe :)

Kuueni tööl, kallikalli Marekile, kohv näppu ning Rotermanni kvartalisse Liina ja Sveniga kokku saama. Nendega koos paari vahepeatusega jõudsime koju.

Noh ja nüüd siis Matu pugib oma õhtust piima, et tuttu minna. Mina lõpetan siin seda blogi ning nokin soolaga päevalilleseemneid. Minu uus haigus, kohe tõsiselt!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s