Keiser või loomulik sünnitus?

Olen juba kaua hoogu võtnud, et siia sellest kirjutada. Vaidlesin sel teemal kunagi ühe sõbrannaga pikalt, sest tema arvamus on, et keisrit võiks saada ikka ise ka valida, sest inimese enda keha ju. Mina aga päris nii ei arva.

Mina ise sünnitasin ise ning loomulikul teel ja kuigi see tõesti on raske, on see seda ikka tohutult väärt ning ka lapsele loomulikum ning parem. See aitab lapsel paremini kohaneda siia ilma tulekuga ning shokk ei ole nii suur ning kiire, kui keisriga.Pealegi aitab sünnitusteede läbimine lapsel organismist lootevee välja “pressida”. Lisaks on peale loomulikku sünnitust paranemisprotsess palju kiirem ning leebem.

Keiser on siiski suur ning riskantne operatsioon, lisaks sellele, et kõhtu jääb “kaunistama” suur arm. Saan aru, et vahel on tõesti keiser vajalik meditsiinilistel põhjustel aga ma ei poolda seda, et oleks inimesel endal võimalus keiser valida. Mu õde sünnitas esimese lapse erakorralise keisriga, sest lapsel kadus südametöö lihtsalt ära. Paranemisprotsess oli aga palju pikem ning probleeme palju rohkem. Nüüd läheneva sünnituse eel loodab ta siiski, et saab see kord ise sünnitatud. Just nimelt kardab uuesti kõike seda läbi teha.

Paljudel pole aga keisri ohtudest ning paranemisprotsessist õrna aimugi ning arvavad, et see on “kergem viis” titt kätte saada ning võimalus “oma alumist korrust” mitte välja venitada. Seega kas ikka oleks hea võimalus see, kui oleks võimalus keisri ning loomuliku sünnituse vahel ise valida, mitte lasta seda arstil otsustada? Kui suur protsent meie noori ennast selle peale lõhki lõikuda laseks? Mina kardan küll, et väga suur protsent, sest olen siit ja sealt ikka kuulnud pidevalt lauseid, et laseks pigem keisri teha kui ise titte välja punnima hakkaks.

Haiglas olles olin kahe keisri abil sünnitanud naisega ühes palatis ning mõlemad ütlesid, et oleksid iga kell eelistanud loomulikku sünnitust. Paraku neil ei olnud valikut, sest beebide elud olid ohus. Ühel neist läks haav paar päeva hiljem lahti ning pidi veel kord õmblemas käima.

Mida teie arvate, kas sünnitaksite ise või keisriga? Pooldaksite võimalust, et saaks ise valida kuidas sünnitada?

 

8 thoughts on “Keiser või loomulik sünnitus?

  1. Esiteks aitäh postituse eest, avas ka minu silmi veidi rohkem :)
    Ma ei ole küll ema. Ma ei ole isegi rase mitte, aga tundub, et minul ei ole erilist valikut, jääb ilmselt keiser. Mul puusadega sündidest saadik mingid jamad ja arvatakse, et sünnitust nad küll üle ei ela. Ema juba paanitseb ette, et ma rasestudes ikka arstile KINDLASTI seda mainiks ja blabla. Aga eks siis näha kui õige aeg käes :)

    • Kui puusadega jama siis tuleb seda tõesti kohe arstile ka mainida. Plaaniline keiser on oluliselt parem, kui erakorraline. Esiteks võetakse rahulikult, saad seljasüsti ja oled sellel ajal üleval. Kaaslasel on võimalus su kõrval olla ja näed last kohe peale sündi. Erakorralise puhul tihti tehakse üldnarkoos, sest seljasüst võtab kauem aega ja aega tavaliselt ei ole. Saad ka ennast juba ette valmistada, mitte ei saa täielikku shokki. Sul on meditsiiniline põhjus selleks, siis on arusaadav. :)

  2. Mina saan tõenäoliselt järgmise sünnituse plaanililise keisri, sest vahepeal on ilmunud tervise osas erinevaid probleeme, mille tõttu võib asi nii mulle kui lapsele ohtlikuks minna. Esmalt liiga vedel veri, teiseks koormusastma, kolmandaks liigeseprobleemid ja neljandaks immuunpuudulikkus. Eelmine sünnitus oli küll ülikerge ent elu ja tervisega riskida siiski ei tahaks.
    Õnneks on mul vähemalt üks loomulik sünnitus seljataga ja tean seega, mis tunne see on :)

    • Loomulikult on tervis olulisem ja kui on vaja siis on vaja. Selle jaoks ju keisrilõige olemas ongi. Aga ma lihtsalt ei poolda seda, et sünnitaja ise saaks valida, kui otsest vajadust ei ole.

      Sünnitus on imeline kogemus, sest selle tulemuseks on ju imevahvad lapsed :)

  3. Minul oli plaaniline keiser ja peale seda kogemust ütlesin kohe, et kui ma kunagi peaks veel mõne lapse saama, siis kohe kindlasti ei taha ma ise sünnitada :D Ikka keiser. Taastumine oli mul ülikiire, arm on märkamatu – päevitustega käies pole üldse näha, sest on nii all, piim tuli ruttu, laps oli rahulik ja ei olnud see sündimine talle ei raske ega ehmatav :)

    • Eks see oleneb väga inimesest ka. Tore, et sul see keisrist paranemine ilusti läks aga paraku tihti see ei lähe nii kergelt. Ja paraku paljudel pole õrna aimugi, mis keisriga kaasneb :)

      • Enamasti ikka läheb taastumine kergelt, kõik oleneb ka palju enda soovist ja tahtest ennast voodist üles ajada :) Keisriga ei kaasne niiväga midagi – haavavalu on ca kaks päeva, aga sellle vastu on olemas imetabane rohi – paratsetamool :D Rohkemat ei mäleta küll, et oleks kaasnenud :) Kui läbi pole teinud, ei saa asjast rääkida ;)

  4. On mu oma õde ning ka teised lähedased selle läbi teinud, seega tean ikka ühtteist kaasa rääkida küll. Tore, et sul oli 2 päeva haavavalu ja taastusid kergelt aga paljudel see asi nii kergelt ei lähe. Kõigil ei lähegi asi ühte moodi aga iial ei tea ette, kui kergelt keegi taastub või mis tagajärjed võivad asjal olla. Seega mitte miski ei muuda minu arvamust selles osas, et peakski olema vaid meditsiinilistel põhjustel tehtav, mitte vabal valikul. :)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s