Jaanipäeva pillerkaar

Lisaks sellele, et meie Matu täna 9. kuuseks sai, toimus meil täna ka kohalik jaanituli. No ikka korralik, üle küla pidu koos elava muusika ja suure lõkkega.

Alustasime muidugi kella poole kuue paiku juba naabrite juures. Ehk siis meie + kolm perekonda veel. 9 täiskasvanut, 2 noort poissi ning 2 pisikest pätakat, seltskond suur ja korralik. Poisid grillisid õues liha ja siis sättisime end tuppa sööma. Algselt plaanisime küll õues olla ning ka telk pandi püsti aga paraku oli ilm meie vastu ja telgi all oleks kambakesi kitsaks läinud, seega saigi hoopis toas oldud. Muidugi lisaks jaanipäeva tähistamisele ja saslõki söömisele tähistasime ka Matu 9. kuu täitumist. Kaido tõi poest Eesti Pagari valmistatud Passionikoogi ja see maitses tõeliselt hästi. (Üleüldiselt mulle väga maitsevad Eesti Pagari koogid aga see on juba eraldi teema)

Kell kaheksa algas tegelikult juba üleküla jaanipidu aga meie hakkasime alles poole 9 paiku liikuma. Õnneks ilm oli meie vastu leebe ning muutus õhtu poole päris ilusaks ja kuivaks. Kohale jõudes kohalikud rahvatantsijad juba kepsutasid muusika saatel ja saime neile kaasa elada, nii mõnigi tuttav nägu sattus seal silma. Niisamuti oli ka rahva seas palju tuttavaid nägusid, väikese küla asi ilmselt. Üllatusena sattusin kokku ka ühe endise töökaaslasega, keda ma poleks oodanud küll seal kohata. Tuleb välja, et käib siin kandis tihti, sest ta noormees elab siin samas. Väga vahva üllatus. Umbes veerand 10 paiku tuli lavale bänd nimega XXL ning tants ja trall võis elava muusika saatel alata. Mina ei tantsinud aga meie seltskonnast 2 perekonda lõid tantsu küll.

Kella 10 ajal lõpuks süüdati suur üle küla jaanituli. Alguses kahtlesime, et kas peale selliseid vihmasid need puud ikka süttivad aga pole asja, mis bensiini abil vist põlema ei läheks. Seega üsna kiirelt kasvas lõke suureks ja inimesed kogunesid sooja. Ainus mis häiris, oli lendlevad tükid ning sädemed. Vanker sai ka nendega pihta ja tänu ühele põlevale tükile on beebitarvete koti sangal üks pisike põlenud auk. Selle peale lükkasime vankri eemale. Veidi aega nautisime vaadet ja ajasime juttu ning siis otsustasime kambakesi koju ära tulla. Päev oli pikk ja lastel uneaeg. Aga üritus ise oli väga mõnus ja ma pean veelkord mainima, et mul on ikka fantastilised naabrid ja oleme sattunud elama ikka imelisse kohta. Üle aastate jälle meelde jääv jaanipäev.

Pilt

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s