Üürikorterid

Ma usun, et suurem enamus meist on kokku puutunud üürikorteritega. Seega teavad ka seda, kui raske on leida sobivat korterit normaalsete tingimustega. Ja kui palju võib hiljem veel jamasid välja tulla, kui ka alguses tundub kõik hästi olevat.

Ajendas mind seda postitust tegema üks “kuulutus” Eesti koerainimesed FB grupis. Kuulutus ise on järgmine :

Koeraomanikud!

Üürile anda kaks korterit. 1. Rävala pst. 5-toaline 145 m2 III k. lift, mullivann, aurusaun, dushsh, Elutuba 30 m2, köök eraldi 17 m2. Panipaik 4 m2, garderoob 7 m2. Möbleeritud Itaalia mööbliga, olemas voodipesud, nõud jne.Parkimismajas kindel koht.
Koerad lubatud. Kassid ja minisead- ei. Lastega perekonda ei soovita
Hind 1100€ (maakleritasu puudub) +garantii- 1600.

2. Narva mnt. 7-toaline 208 m2 ruumide kõrgus 3.20, II korrus, 5 tuba läbikäidavad (vastuvõtu saaliks kohandatavad laiad kahepoolega uksed,), Köök ja köögi abiruum (erinevad külmikud ja jahutuskapid toidule) hoovi poole, nende kõrval teenija või koka elamiseks ruum 14 m2. Köök täielikult möbleeritud, vannituba saunaga ja WC pere mag. toa kõrval, dushsh ja WC külaliste ruumide juures ja teenijaruumil eraldi dushsh ja WC. Parkimine hoovis
Lubatud ainult koerad. Alla 18-a. lastega perekonnale või eri isikute grupile ühiselamuks ei anta
Hind 1300 €+ Gar. 1800 €
Huvi korral kirjutage privasse.

Selle peale ütlen ma ainult mida kuradit? Esiteks sellised summad? Kust võtab keskmine eesti inimene sellised summad kuus, et endale mingit korterit üürida? Teiseks mille poolest on koerad paremad kui lapsed? Et oma krantsid võite kõik kaasa tassida aga lapsed andke lastekodudesse ära, kui korterit tahate? Kusjuures aina enam olen märganud kuulutuste juures märget, et lapsed pole oodatud. Mida ma teen 5 või 7 toaga üksinda või kahekesi? Võtan igasse tuppa ühe koera seltsiks või? Kolmandaks ma peaks olema nupust nikastanud, kui sellise summa juures korteri üüriks, kui sama raha eest saab juba korraliku maja üürida. Maja juurde kuulub tavaliselt väike aed ka ja pole seina taga naabreid, kes võivad täielikud uhuud olla. Eriti kui sul on koerad, siis on maja koos aiaga ikka parem variant. No ei saa mina aru neist, kes üritavad inimeste pealt kiirelt rikastuda. Sellised summad on ikka jaburad ja tingimustest ei tasu rääkidagi.

Olen ise elanud ka mitmes üürikorteris ja olen ikka igasugu asju kohanud. Esimene ise üüritud korter oli ikka tõeline jubedus. Alguses tundus kõik hästi ja üür ka väike, 1000 krooni kuus ainult (38,5 ruutu). Näidati ka kommunaalilehti ja räägiti ilusaid lugusid, kuidas suvel on maksud umbes 600 krooni ringis ja talvel kusagil 1200 krooni. Noh, täitsa talutav ühesõnaga. Maksma pidin otse omanikule sulas nii üüri kui maksud. Noh ja muidugi hakkas üpris kiirelt jama pihta omanikuga. Esialgu ei saanud teda kuidagi kätte, et õigel päeval makse ära maksta. Tuli täiesti suvalisel hetkel ukse taha ja ette ei helistanud. Kommunaalilehe sain aasta jooksul postkastist kätte vist 2 korral, enamjaolt kadus see hetkega. Ju siis omanik passis peale ja viis kohe minema. Kommunaalid olid väga palju suuremad. Ainuüksi küte oli talvel 1900 krooni, rääkimata muust. Omanik ise ei maksnud kommunaale ühistule ära ja siis üritas meilt ikka topelt raha saada ja siis oli vihane, kui näitasime et tal endal maksmata ja meil makstud (Kirjutasime iga kuu paberile summa, kuupäeva ja allkirjad, et makstud). Terve talve oli meil toas sooja +13 kuni +16 kraadi. Olenes kust poolt tuul oli. Mul endal läks tervis väga käest ära ja põhjuse sain teada alles kevadel, kui olin kolmveerand aastat juba korteris sees elanud. Nimelt terve sektsiooni tagune hallitas paksult. Selle tagajärjel oli ka mu kass haige ning üks küülikutest suri. Ja korteris enne elas vist mingi narkomaan, leidsin aja jooksul päris mitu ära peidetud süstalt sealt. Naabrid üldiselt olid seal kõik normaalsed, välja arvatud meie all elanud seniilne vanamutt. Esimene asi mis ta mulle ütles, oli et kas ma olen lits. Talle olevat lubatud sinna litsimaja teha. Siis hakkas ta järjepidevalt süüdistama, et mina mürgitan teda ning tahan teda ära tappa. Vahepeal olid helgemad hetked, siis käis hädaldamas et keegi käib tema korteris sees. Midagi ära ei varastata aga kassi kael aeti karvadest paljaks. Ja muidugi tema linoleum ära lõhutud koridoris. Näha oli, et kassi küünejäljed aga tema ei usu. Tema Jussike teritab küüsi ainult selleks ette nähtud kohas ja tema Jussike seda ei teinud. Temal käidi korteris ja aeti kassil kael paljaks ja lõhuti ikka põrand ära ja siis panid enda järelt ukse uuesti lukku tagasi ka. Küll ta käis lõugamas, kui ma julgesin päeval muusikat kuulata. Temal pidi süda seisma jääma selle tümpsumuusika pärast (Meie mees, Terminaator jms) ja mina jään tema surmas süüdi. Siis kutsus politsei, kui mu külalised tegid 28. oktoober rõdul suitsu, temale tuleb suitsuhais tuppa. No kes kurat käsib tal aastaringselt aknaid lahti hoida? Siis tuli 25. detsember meie peale karjuma, kui julgesime tolmuimeja PÄEVAL tööle panna. Ja järjepidevalt ikka mürgitasime ja tegime talle liiga. Lagi oli see, kui sain teada, et mul on Soomes kuue aastane tütar. Vähe sellest, mu kuue aastane tütar pidi mulle maksma, et ma mutti mürgitaks! Terve talve kirjutas kriidiga enda uksele korteri temperatuuri ja enda vererõhku. Ja mingi hetk hakkas kevadel enda korteri ust pärani lahti hoidma ja koridori aknaid ka, nii et terve koridor haises. Lõpuks pandi aknad kinni ja võeti lingid eest, et mutt ei saaks avatud uste päevi pidada ja teisi lämmatada oma haisuga. Ega ta ju ennast pesta ei armastanud ja hais oli tappev. Enda all olevatele kutsus ka politsei välja, kui need julgesid päeval remonti teha. Just olid ostnud endale korteri ja muidugi tahad ju korteri ilusaks teha enne sisse kolimist. Alguses üritasime küll heaga aga lõpuks viskas ikka tõsiselt üle see kammaijaa. Tulime sealt tulema ja oli kokkulepe, et tagatisraha jääb siis viimaste kommunaalide jaoks. Muidugi ilmus omanik veel välja ja üritas väita, et me oleme talle veel võlgu ja veearve olevat olnud 500 krooni.. kuigi me viimane kuu praktiliselt ei elanudki sees ja olime uues korteris ning tegime remonti. Kõike me talle ei maksnud, paarsada krooni sai ja saatsime kuradile.

Järgmine korter oli täiesti teisest liigast. Korteriomanik oli minust aasta vanem naisterahvas ja lihtsalt supertore inimene. Väga mõistlik ja arusaaja. Polnud takistuseks loomad ja korteris ei käinud ta selle kolme aasta jooksul kordagi. Kohtusime küll nii mõnegi korra kusagil mujal ning käis mul ka töö juures kohvil aga korterisse ei tulnud. Maksud maksime otse ja üüri maksime ülekandega talle. Üür oli isegi selle aja kohta väga soodne. Korter väga mõnus ja omanik andis meile vabad käed, peasi et kandvaid seinu maha ei lõhu. Alguses olid kõik naabrid ka väga super. Ainus probleem mis seal korteris oli, olid vaarao sipelgad. Nendega maadlesime ikka oma pool aastat ja ajasime asju ühistuga, lõpuks telliti kogu majale tõrje ning 2 nädalaga plats puhas aastateks. Kokku elasime seal korteris kolm aastat. Esimesed kaks aastat ja natuke peale polnud naabritega mingeid probleeme aga mingi hetk hakkas ülemine naaber remonti tegema. Okei, alguses suvalistel hetkedel päeval puuris. Siis mingi aeg hakkas puurimine pihta hommikul ja õhtul. Vahepeal lasi nädal aega jutti, oli remondimehed appi palunud. Niiet hommikul 7-8 vahel alustasid ja õhtul 8-9ni ikka välja. Ja peale seda nädalat lasid nad pool aastat otsa hommikul ja õhtul. Aina puurisid ja kolisid ja puurisid ja kolkisid. Vahel alustasid pool seitse hommikul. 9-10ni välja. Päev otsa vaikust ja õhtul 20-21 paiku alustasid uuesti ja 23-24ni välja. Ja niimodi päevast päeva, kuust kuusse. Ma olin lõpuks ikka väga vihane juba. Vahepeal oli kõrvapõletik ja iga heli tegi haiget ja siis käis pea kohal rõve puurimine. Ja siis kui rase olin ja mul niigi maailmatuma sitt oli ja päev otsa ainult peadpidi ämbris olin.. vahepeal tekkis küll tahtmine, et lähen kirvega ukse taha või hakkan keset ööd käima neile kella laskmas vms. Need seinad peaksid olema nagu Sveitsi juust neil juba sellise puurimise peale.. Siia maale kolides hakkas kõrvadel lausa valus sellest rahust ja vaikusest. Kuigi seda viimast korterit ma igatsen siiani, sai nii mõnusalt koduseks ja asukoht oli ka super. Täna oleks saanud meil neli aastat lepingu sõlmimisest. Omanikuga suhtleme siiani.

Üleüldiselt ma olen alati imestanud, et kust võtavad omanikud need idiootsed tingimused. Ma saan aru, et jobusid leidub igasuguseid aga ei tasu siis esimesele tahtjale kohe korterit ära anda. Kõrge hind nüüd parimaid üürnikke küll ei too. Niisamuti kust on võetud need lollakad piirangud, et lapsi ja loomi ei tohi olla? Eelarvamused on ühed jubedad asjad. Kohe näha, et nendel inimest ei ole kogemusi ei laste ega ka loomadega. Mille poolest on siis koer parem kui kass või laps? Õige kasvatuse korral ei riku keegi neist midagi ära aga võta sa nüüd kinni, kas see koer on hästi kasvatatud kellega sa tuled. Alati annab ju lepingusse sisse viia punkt, et kui loomad/lapsed rikuvad millegi, siis vastutad ise ja maksad kinni/parandad ära. Sellisel juhul tuleb vahetult enne üürimist teha muidugi igaks juhuks pildid ka aga need peaks tegema nagunii. Siis ei teki pärast ütlemist, et kas üürile võttes oli siin tapeet katki või mitte.

Aga selliste kuulutuste peale nagu seal koerteinimeste grupis.. Noh, kui koerad on lubatud siis teeme aga koerte varjupaiga. Mida muud on selle 7 toaga peale hakata. :)

Kuidas teil üürikorteritega kogemused on? Ja naabritega?

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s