Vangide inimõigused?

Seoses koolitulistamisega on taaskord teemaks olnud vanglad, vangide inimõigused ning seadused. Sellega seoses meenus mulle üks vana artikkel, mille aastaid tagasi Rahva häälde kirjutasin :


Olles lugenud hiljuti uudist inglismaa vangide kohta, tekkis endalgi suur tahtmine oma mõtteid ning arvamust kaasmaalastega jagada.
Kummardan isiklikult selle inimese ees, kes tuli ideele panna vangid 40 tundi nädalas tööle ning üritab selle ka saavutada. Olen ammu juba tahtnud pahameelt avaldada Eesti vangide ning vanglate suhtes ning oleksin kahe käega Eestis sellise süsteemi loomise poolt. Vangid tööle ning endale ise elatist teenima!
Olles ise kaotanud pereliikme mõrvari käe läbi, tekitab töötamine minus vastikustunnet. Miks pean mina tööd rügama selle nimel, et minu pereliikme jõhkralt mõrvanud inimene saaks aastaid vanglas elada nagu kuningas? Ja sealjuures vaevalt enamik neist mõrvaritest kordagi sellele mõtleb, mida peaks nüüd edasi tegema isata või emata jäänud laps. Või naine/mees, kelle elu variseb kokku pärast kaaslase surma. Või vanemad, kes kaotasid lapse, rääkimata õdedest-vendadest. Keegi neist ei mõtle sellele, et nad rikuvad rohkem kui ühe inimese elu ühe hetkega. Miks peaksime meie kinni maksma nende hea elu?
Rääkides inimõigustest, siis küsiksin hoopis, kus on siin õiglus? Kas vangla ei peaks olema mitte karistusasutus? Ainus karistus on aga see, et sa oled vangla müüride vahel ning ei saa teha päris seda, mida soovid. Kuid ometigi on vangidel puhas voodipesu ja kolm korda päevas soe toit laual. Rääkimata soojast toast, televiisoritest ja muudest hüvedest. Elu on ilus ja logele kasvõi päevade kaupa.
Aga selle peale küsiks, et kus on korralike Eesti kodanike inimõigused sel juhul? Miks kedagi see ei huvita, mis saab töötutest, kes tihtipeale ka kodu kaotavad ja peavad prügikastidest sööma ning maha jäetud majadest ööbimiskohti otsima. Kas see pole mitte suurem karistus, kui lihtsalt nelja seina vahel olemine?
Pidevalt imestatakse, miks sügisel-talvel on vanglad puupüsti täis. Aga just nimelt seetõttu, et need kodutud teevad pisipättusi, et külm aeg soojas veeta ning kevadel jälle jätkata elu eest võitlemist.
Kas vangid ei peaks siiski ise enda elu tööga kinni maksma? Kas vangide inimõiguste taga ajamisega aetakse ehk juuksekarv lõhki?


Ilmselgelt pole asi muutunud ja jätkuvalt oleks seadused kõik justkui pättide ja mõrvarite poolt.

Mu õe abikaasa tapeti Tartus jõhkralt. Üks mees (Eelnevalt mõrva eest kinni istunud) hoidis kinni ning teine (6x eelnevalt isikuvastaste kuritegude eest kinni istunud) pussitas. Haavu niivõrd palju, et ei suudetud kokku lugeda ning inimene jooksis verest lihtsalt tühjaks. Politsei sai pätid samal ööl veel kätte. Kinni hoidnud mees sai närused 8 aastat ning pussitaja 30 aastat. Muidugi kaebas otsuse edasi ning 10 aastat võeti juba karistusest maha. Aga mis on 20 aastat 20ndates noormehele? 40ndates mees on veel elujõuline ja tuleb ja tapab edasi. Külmaverelist mõrvarit juba elu vanglas ei muuda. Kui, siis veel suuremaks retsiks.

Kas teie teate, mida tähendab eluaegne? See ei tähenda seda, et inimene istub terve elu kinni. See tähendab 30 aastat vangis istumist. Ilmselt on see just põhjuseks miks välismaal keeratakse kaela mitu eluaegset. Kõige vahvam on aga see, et sellest 30 närusest aastast on neil võimalus veel aastaid vähemaks saada. Teevad tööd, saavad “hea käitumise ” eest loa pikaajaliseks külastuseks naisega. Seal pannakse kähku titt hakkama ja pauhh, karistus jälle väheneb. Olgu tänatud need eesti seadused!

Nüüd siis on kõige aktuaalsem teema see koolitulistaja. Hetkel istub haiglas, rõhutakse tema vaimsele tervisele, suunatakse psühhiaatriakliinikusse ja varsti liigub ringi nagu õige mees kunagi. Kuigi just tema peal tuleks näidata teistele õpilastele, mis neid ees ootab. Nad ära hirmutada, et keegi selliseid asju rohkem ei teeks. Peale selle on juba mitmeid juhuseid olnud, kus noaga kooli minnakse ja ähvardatakse. Pätid saavad sellest ainult innustust juurde ja kui näevad, et ega nendega suurt midagi ei juhtu siis..

Millal ometi Eestis ka mõrvareid normaalseid karistama hakatakse? Millal lõpetatakse “vangide inimõiguste” taga ajamine ja võetakse neid kui retse, mitte illukukukesi, keda poputama peab? Rets võis kellegi elu külmavereliselt võtta aga temal endal peavad olema sellised tingimused, millest pool eesti rahvast vaid unistada võib?

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: