Väike puhkus haiglaseinte vahel.

Ehk siis oleme Matuga eile hilisõhtust alates Tallinna lastehaiglas ja millal välja saame, ei tea. Kogemus on aga hirmus!

Reede õhtul tekkis Matul palavik.  Temperatuuri 38,4 aga Matu ise rahulik ja rõõmus. Palavikualandajat ei hakanud esialgu andma. Läksime magama, kuid siis ärkas Matu üles ja ukerdas tükk aega meie otsas ringi. Mõõtsin, palavik oli ikka alles. Matu hakkas jaurama ning ei tahtnud magama jääda. Andsin talle siis Panadoli, peale mida veidi jauras aga siis magama jäi 4 ajal. Magasime rahulikult kõik hommikuni.

Hommikul oli Matu ikka kuum ja temperatuur juba ligines 39le. Andsin talle siia poole 11 ajal Efferalgani siirupit. Rahunes hetkeks aga mõne aja pärast jälle virseb ning palavik jälle üleval. Poole viie paiku sai uue annuse siirupit ja sai siis natuke tududa. Paari tunni pärast aga jälle palavik üleval ja laps jnbe nutune. Lõpuks hakkas temperatuur juba 40le lähenema. Võtsin paljaks ja jahutasin, viis lühiajaliselt pool kraadi temperatuuri alla aga vähem kui poole tunniga jälle palavik üleval.

Kõige kõrgem temp. mida nägin kodus, oli 40,1 kraadi. Ikka jahutasin, andsin aga juua aga ei miskit. Lõpuks hakkas Matu suure palaviku pärast värisema ja võpatama tihti. Selle peale otsustasin, et aeg emosse pöörduda. Panin igaks juhuks vajalikud asjad kokku, kui haiglasse peaks jääma (ikka jäi palju veel koju maha). Panin ennast riidesse ning viimasena siis Matu riide ning autosse.

Istusin Matuga taha ja lootsin, et jõuame kiirelt kohale. Alguses Matu mitu korda veel võpatas ja hakkas nutma. Siis haaras aga mu näpust kõvasti kinni ja jäi magama. Veidi enne tallinnat ärkas úles ja oli viril. Järvevana teele jõudes läks aga asi hulluks. Matu nuttis ja tõmbus siis üleni krampi, käed kõvasti rusikasse surutud ning värises/tõmbles. Lisaks sellele läkastas ja hakkas näost ära vajuma, nagu ei saaks normaaalselt õhku ( tatt valgus läkastades ju kurku). Mul oli surmahirm ja mõtlesin, et ei jõuagi õigeks ajaks haiglasse.. alguses üritasin teda riidest lahti koorida aga selle läkastamise peale kiskusin hälli lahti autos ning haarasin lapse kiirelt sülle, siis lõpetas ta tõmblemise ja vajus mulle õnnetult õlale, sai lõpuks hingata. Kaido muidugi kuulis, et midagi väga valesti taga ja pani ohutuled peale ning sõitis 120ga kiirelt haiglani ning kähku haigla ette. Kupatas mind kähku sisse ning läks ise parkima.

Õnneks polnud sees järjekorda ning saime põhimõtteliselt kohe ülevaatustuppa. Kiirelt riidest lahti ja kraadiklaas alla. Matu oli suurest kurnatusest magama jäänud. Samal ajal mõõtis arst ka vererõhku ning kuulas mind üle. Temperatuur 39,6 kraadi. Sain teada, et Matut tabas autos palavikukramp, mis kõrge palaviku puhul tavaline on. Kuid siiski ohtlik. Siis kiskusime Matu paljaks ning kaalusime ära, 10,4 kilo. Mina jäin ootama, õde läks tõi küünla ning peale küünla panekut panime Matu riide ja läksime valvearsti juurde. Kaido jõudis ka vahepeal ning jagas andmeid registratuuris. Valvetoas oli üks 9 kuune beebitüdruk ees ning pidime ootama. Sama mure, lapsel üle 39 palavik ja alla tulla ei taha. Neil aga juba kolmandat päeva. Nemas kirjutati haiglasse sisse ning saime meie ülevaatusele minna. Arst kuulas Matut rinnalt ja seljalt. Kuulas minu uuesti üle ning küsis küsimusi. Siis vaatas üle kõrvad ning kurgu, need olid korras. Kurk küll veidi punane aga mitte oluliselt. Saime meiegi kohtuotsuse haiglasse sisse jääda.

Kaido tõi autost kõik asjad, aitas mul jope garderoobi viia ning siis suundus koju. Meie läksime üles osakonda, kus meid paigutati selle 9 kuuse preiliga ühte palatisse. Õige pea kutsuti meid verd andma ning kanüüli paigaldama. Vaene Matu nii nuttis aga midagi ei saa sinna ju parata. Tagasi palatis kraadisin Matu ära (1 ajal öösel) ja sain 37,8. Kergendus missugune. Siis pandi Matule tilguti ning mõne aja pärast jäi ta rahulikult tuttu. Mina rääkisin veel Merle ja Kaidoga ning üritasin rahuneda. Närvid olid juba väga mustad. Mõnda aega hiljem tuli arst ning sain teada, et Matu veri puhas ja korras, põletikku ei ole. Seega tegemist viirusliku palavikuga. Uriiniprooviga seega kiiret polnud, mingi hetk igaks juhuks vaja see lihtsalt ära teha. Palatinaabril aga lugu halvem. Põletikunäitajad veres kõrged ja kallal kuri bakter, mis kuseteedes möllab.

Lõpuks tukkusin siin Matu kõrval üheinimesevoodil hommikuni. Tema mul ikka kaisus, et rahulikult tuduks Ming tilgutit ära ei kisuks. Hommikul poole 7 ajal võeti tilguti ära.  Temperatuur oli 36,5 kraadi. Tõstsin Matu tema voodisse ning saime koos magada kusagil 9ni hommikul. Ärgates Matul jälle temperatuur üleval, natuke alla 38. Hommikusöök Matule ei kõlband, õnneks oli mul talle püreed, seega nälga ei jäänud. Puder, mis nägi välja nagu sigadele mõeldud kört. Mandariinid olid aga lihtsalt hapud, aja pikku saime need siiski söödud. Enda pudru sõin ka ära, kuigi hakkas vastu. Võileivad ning tee ainsana ok. Siis sain Matul ka pissiproovi võetud. Ja siis viidi palatinaabrid teise palatisse ning jäime mõneks ajaks üksi. Hiljem tuli siia üks vene perekond, kellel algklassi (vist) poisslaps tõsiselt haige on. Mingi hetk üritas ta magada aga umbes 15 minutilisest uinakust ärkas ta nutuga ja palavik 38,9 kraadi. Kutsusin õe ning saime küünla, Matul läks olemine kiirelt paremaks. Siis mängisime siin ja Matu sõi püreed ning karamellikiselli. Kartulipuder hakkliha-juurvilja kastmega ei sobinud talle, kuigi see oli tõsiselt hea. Lõpuks Matu uinus veidi enne kolme ning sain ka pooleks tunniks silma looja lasta.

Kaido jäi ka haigeks, seega ta meile külla tulla ei saanud. Seeeest tuli äi kella viie ajal siia külla. Matule tõi püreed ja mulle mahla. Matu ärkas üles, kui teda kraadida üritasin, jälle 38,9. Siis toodi õhtusöök. Tatrapuder võiga, piim ja munavõidega leib. Hiljem toodi veel tassike kiselli. Matu sõi muidugi putru hea isuga ning sõi kolmveerand portsust ilusti ära. Piima valasin talle pudelisse ja enda oma otsa, sai ilusti piima juua. Võileib jäi minule. Siis jäi äi Matuga tegelema ning ma käisin all kohviautomaati rüüstamas. Enne äia lahkumist käisin veel teiselgi ringil ning sain veel ühe kohvi, Cappy õunamahla, rosina-pähkli segu ning kõrrejoogi Matule. Üles tulles pidingi tegema äiale tsau ning hakkasin sööma. Seni Matu vaatas multikaid ja istus ilusti toolil. Peale söömist käisin Matule uut küünalt palumas. Sai küünla kätte ja hakkas mõneks ajaks jälle hea. Rääkisin vanematega skypes ja Matu oli neid nähes taas nii õnnelik.

Kaks tundi peale küünla saamist oli Matul aga palavik taas 39 ja käisin õelt nõu küsimas. Ütles, et ootame pool tundi ning siis vaatame, mis seis on. Pool tundi hiljem oli aga juba 39,3 ja pöördusin uuesti õe poole. Sain teada, et uriin oli poisil korras ja õde toob kohe palavikusiirupi. Matu võttis nii ilusti siirupi ära ning peale mõnda aega Siple  jäi tuttu. Ootasin, et ta sügavamalt magama jääks ning kraadisin. 36,5 juhuuuu! Praegu (01:26) aga temp 37.

Nüüd siis panin kõik kirja, enne kui unustan ja seni kuni emotsioonid värsked. Haiglast koju ei saa enne, kui palavik on läinud.. ei jaksa siin enam igavleda. Aga kogemus ise on mu elu kõige jubedam.. never ei taha midagi sellist enam läbi elada..

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s