Septembripõnnid 2013

Nagu tänapäeval popiks on saanud, tehakse ikka ühiseid beebiootamis/kasvatamis gruppe. Nii olen minagi sattunud päris mitmesse beebigruppi. Minevikus olen kahest grupist varvast lasknud, sest need olid lihtsalt too much minu jaoks.

Ainus, kus algusest peale olnud olen, on Septembripõnnid 2013. Välja kasvas see pereklubist. Esialgu oli facebookis liiklus küll vaikne. Kuid peale seda, kui pereklubi vahepeal kinni oli, liikus meie grupp sujuvalt üle facebooki ja oleme sinna nüüd jäänudki. Tegemist on tõeliselt armsa pisikese grupiga, millel on koos minuga kokku vaid 26 liiget. Igal ühel on oma arvamus, kuid kõik suudavad võtta rahulikult ja ei teki üleüldiselt sõnelusi ja kaklusi, selle pärast et keegi end teistest targemaks või paremaks peab. Isegi kui keegi ka peab end paremaks, siis suudab ta seda küll osavalt varjata. :D

Millest ma aga rääkida tahtsin on see, et minu jaoks on täiesti HÄMMASTAV, kui ühtne ning mõnus seltskond meil on sinna kokku sattunud. See on nagu “One big happy family”, kellega on mõnus muresid ning rõõme jagada, ning kellelt saab häbenemata nõu küsida. Teadmine, et sul on selja taga toeks 25 imetoredat septembribeebi emmet, teeb südame nii soojaks. Nad on lahutamatu osa igas päevas. Õhtul enne magama minekut on viimane asi meie ühischat, hommikul ärgates täpselt sama lugu, esimese asjana vaja tere hommikust soovida ning need lobisetud kilomeetrid tagant järele läbi lugeda. Mitmeid kordi päeva jooksul ma naeran lihtsalt nii, et pisarad on silmis. Aitäh teile emmed. :D

Lisaks sellele, et me neti vahendusel üksteisele toeks oleme, on meil grupis tavaks saanud ka erinevad kokkusaamised. Küll ühe, küll teise juures. Näiteks eelmisel esmaspäeval käisid kolm imetoredat septembrikat mul külas. Jõime kohvi, sõime leivatorti ja kooki ning jutustasime ja naersime nii, et pisarad voolasid. Ja meie põnnid said ka omavahel mängida ning kasse ahistada. Vaheldust kodusele elule nii meile endale, kui ka lastele. Ja see on lihtsalt ülimõnus, sest ei pea ennast üksikuna tundma. Mitte, et mina ennast siin üksikuna tunneks, sest mul on ju armsad naabrid igapäevaselt seltsiks. Aga mõne teise jaoks hädavajalik, kellel vb ei olegi teisi lastega tuttavaid, kellega koos midagi ette võtta. Nt mu õde on hetkel selle pärast lausa õnnetu, et tal ei ole kellegagi koos titega jalutamas käia ning maailmaasju arutada.

Ma küll ei tea, keda ma sellise mõnusa seltskonna eest tänama peaks aga meeletult tänulik olen ma selle pere eest tõesti! Meil ON vedanud ja liikmete arv ei mõjuta kohe kindlasti grupi ühtsustunnet. Palju väiksemad grupid võivad olla palju vaenulikumad ning õelamad. Küll aga soovitan ma kõigile esmarasedatele, et leidke endale see mõnus pesake, kellega muresid ja rõõme jagada. Välja saab astuda iga kell, kui miski ikka tõeliselt vastu karva käib. Aga võibolla leiad endale grupist hoopis uued fantastilised sõbrad pikaks ajaks. :)

2 thoughts on “Septembripõnnid 2013

  1. mul oli selline grupp pereklubis, kui esimest last ootasin. Kuigi viimasel ajal on omavaheline grupisisene suhtlemine suhteliselt maha vaibunud, on nad siiani sellised inimesed, kellele ma võin mingi probleemi korral kirjutada.

    • Minu arvates on nii mõnus. Just see ühtsustunne, mis meil tekkinud on. Eks paratamatult siis, kui enamus tööle tagasi lähevad, siis see suhtlemine vaibub mingil määral. Aga praegu on ikka väga mõnus, et on kellega muresid ja rõõme jagada ning ei saa sõbrannad vinguda, et muust ei räägigi kui ainult titest :D

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s