Hommikune juturing

Kell on 7:49 ja mina pole täna öösel silmatäitki maganud. Kes mu une pihta pani, ah?

Tegelikult on mul üldse viimasel ajal väga kehvad lood selle magamisega. Päeval tuleb küll tukk peale ja magaks hea meelega aga kui õhtul/öösel endal lõualuud peast haigutan ja üritan magama jääda siis tutkit, lihtsalt ei jää. Siis keerutan ennast nagu lollakas ühte pidi ja teist pidi ja mõtlen igasugu mõtteid. Vastu hommikut siis tavaliselt uinun ja saan mõned tunnid magada ka, kuni väike präänik üles ärkab. Ja sellele järgneb väga uinamuina päev ning lõunaund magame enamasti Matuga koos. Vähemalt mingi osa sellest.

Täna öösel sain tegelikult päris hilja voodisse. Umbes poole viie ajal, sest mul oli vaja ju pea 5 tundi jutti nokitseda lihavõtte teemalisi asju. Sain hoo sisse ja kui lõpetasin, siis pidin ise ka pikali kukkuma, et kell juba nõnda palju oli. Ronisin siis kibekiirelt voodisse aga tee mis tahad, vot und ei tule. Vähkresin ühte pidi ja teist pidi ning kobisin veidi peale kella 7 alla tagasi. Nüüd lesin diivanil ja kirjutan seda blogi, kass jalgade otsas magamas.

Oleme Matuga siin mõnda aega juba tõbised ka olnud. Täpsem olla, siis homme saab juba kaks nädalat sellest pidevast haiguste jamast. Alguse sai Matust. Ehk siis pühapäeva hommikul ärkas mu värske pooleteist aastane noorhärra palavikuga. Lisaks palavikule oli nina jube tatine ning päris kole rögane köha kallal.
Esmaspäeval suutis Matu muidugi diivanilt peakat hüpata, niiet juuksepiiril otsa ees suur auk ja verd igal pool ojadena. Õnneks sain külma veega suht kiirelt verejooksu pidama ja plaastri peale. Haav on pindmine ja seega õmblema polnud vaja õnneks tormata. Kisa vaibus kiirelt ja varsti juba asjatas Matu südamerahus oma mängunurgas ja mängis autodega. Mingi hetk suutis ta aga endale mingi mänguasjaga vastu pead virutada, niiet verd hakkas uuesti jooksma. Saime jälle pidama ja uus plaaster peale. Selle kiskus Matu lihtsalt ära.. ja niisamuti ka järgmise plaastri. Lõpuks võtsin ühe pisut tugevama plaastri ja seda ta enam ära sikutada ei saanud nii lihtsalt. Muidugi ise ka ei saanud seda õhtul ära, niiet kui ta magama jäi siis ettevaatlikult lõikasin ta juuste küljest selle plaastri lahti. Õnneks öö möödus rahulikult ja rohkem haavale plaastrit panema ei pidanud, sai kiirelt ära paraneda.
Kolmapäeval pidime algselt perearstile minema aga lükkasin selle ka edasi, sest õhtul oli Matul veel palavik üleval. Õnneks koos palavikuga läks suuremas osas minema ka köha, niiet alles jäi vaid tatine nina. Muidugi oma osa tatisel ninal on kindlasti ka hammaste tulekul, tal on alati hammaste tuleku ajal nina tatiseks visanud. Ilastab hetkel selliseid tiike meil kodus kokku, et ei jõua riideid ära vahetada tal päeva jooksul. Suutis ka esimest korda luti otsa katki närida ning kõik mis ette jääb, rändab hammaste vahele.

Siis kui Matul parem hakkas, jäin mina tõbiseks. Käisime kolmapäeva õhtul korra naabril Matuga külas. Tema sai taksiga mängida ja meie juttu ajada. Tundsin juba siis, et kurk on pisut hell aga ei pööranud sellele tähelepanu. Neljapäeval oli kurk aga juba märksa hullem ja asusin seda jäätisega “ravima”. Ma söön alati jäätist, kui kurk haiget teeb, pea alati aitab ilusti. Reedel muidugi oli juba päris kehva enesetunne, rääkimata täielikust jõuetusest ja valutavast kurgust. Soe tee meega tegi olemise veelgi hullemaks. Niiet piirdusin ikkagi jäätisega, see viis vähemalt kurguvalu mõneks ajaks ära. No ja kui kurk enam väga liiga ei teinud, siis nõrkus oli saatjaks mulle veel päris mitu päeva.. ja kui minul hakkas parem, lõi Matul jälle nina tatisemaks ja muidugi kurku valguv tatt pani ta läkastama. Vahepeal oli ühe päeva ka Kaido enesetunne kehva aga ta magas ennast välja ja tema “haigus” selle ühe õhtuga piirduski. Nüüd siis ongi meil üks tatine õnnetu Matu, sest tänu tatisele ninale ei saa tema ka just eriti hästi magada. See õnnetu hammas võiks juba kiiremini välja tulla, loksuks kõik jälle paika tagasi.

Nüüd ma siis istungi siin diivanil ja ootan, millal poisid ärkaksid, et saaksime asjatama hakata. Täna peaks kodu korda tegema ja tahaks õues ka veidi asjatada. Lillepeenar oleks vaja kuidagi ära piirata. Ja mutimullahunnikud laiali ajada. Kindlasti jookseks Matu ka hea meelega meie koduaias ringi, ta ei taha kuidagi enam toas püsida. Mõtlengi, et kas ja kuidas ja mis siia aeda tekitada, et tal ka veidi lõbusam siin olla oleks. Praegu saab heal juhul palli mängida või autodega muru sees mängida.

11 päeva on meie puhkuse alguseni. Ma ei jõua ära oodata, millal me juba lennukile saame ja teele asume. Varsti võin hakata kohvreid pakkima :)

Nüüd aga olge nii kenad ja andke mulle palun nippe, mis selle vastiku unetuse vastu aitaksid? 

2 thoughts on “Hommikune juturing

  1. Mina isiklikult olen pea terve elu unehäiretega hädas olnud. Kõige enam vähemalt minul aitab range rutiini hoidmine. Pean hoidma täpselt samasid ärkamise ja magamamineku aegasid. Kui need sassi lähevad, siis passin ma und oodates kella 3-4ni üleval ning ärkan juba 7-8. Üks hea nipp on palderjanitabletid-looduslikult ja rahustavad maha. Liikumine ja värske õhk on väga head. Mina kui töönarkomaan pean magama minnes kõik elektroonilised seadmed eemale ära panema, sest kui ma näiteks telefonist meile vaatan, siis hakkavad mõtted erinevaid radu pidi rändama, mis hoiavad mõistuse ärkvel ja nii ma enam ei uinugi…

    • Ranget rutiini on mul võimatu hoida, sest pooleteist aastase kõrvalt ei tea kunagi, millal ärkama pead või millal magama saad minna :D

      Õnneks sain eile hommikul ca 2h siiski magada ja elasin päeva üle. Öösel sain juba paremini und. Mul koguaeg seda probleemi ei esine aga vahepeal on mingid teatud perioodid, kus lihtsalt ei saa.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s