Munadepühad

Ma ei ole tegelikult aastaid väga tähistanud igasugu pühasid. Lihtsalt kuidagi ei ole üldse pinget pakkunud.

Praegu aga hakkab järjest enam tekkima soov igasugu pühasid tähistada ning oma pere traditsioonid luua. Eks suur põhjus selleks on kindlasti Matu. Tahaks, et tal oleks mõnus ja meelde jääv lapsepõlv ning et ta erinevatest pühadest ja nendega koos käivatest traditsioonidest teadlik oleks.

Ma tegelikult väga ei mäleta, et me perega väga oleks lihavõtteid tähistanud. Kui siis väike munade värvimine aga mitte midagi erilist, mis väga meelde jääks. Sel aastal mõtlesin juba tükk aega varem, et mis ja kuidas teha. Matu on veel liiga pisike, et mune värvida või sellest aru saada. Kodu kaunistamiseks sobisid ideaalselt pajukiisud, mida on siinkandis rohkelt saada. Kolasin Pinterestis ja mõtlesin, mida veel võiks ette võtta.

Siis saingi idee, et võiks väikesed kingitused teha oma imetoredatele naabritele. Esiteks on mul nendega tõesti tohutult-tohutult vedanud. Teiseks mulle väga meeldib inimestele üllatusi valmistada ning mis saaks olla parem üllatus, kui väike magus suutäis pühade ajal. Peale pikka kaalumist otsustasin teha väikesed kommipurgid ning kaardid. Tulemus sai päris vahva :

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Käekirja ärge tähele pange, ma tean et see on hirmus :D

Reede öösel siis nokitsesin hoolega ning laupäeva hilisõhtul kirjutasin veel kaardid, enne magama minekut. Ehk siis kahe õhtu jagu tegevust. Igatahes olen rahul ja arvan, et see tasus end kuhjaga ära.

Täna panin omale kleidi selga, karvase valge pusa (jänkukõrvad ja nägu kapuutsil) peale ning läksin siis kingitusi naabritele laiali jagama. Nagu arvata võis, olid nad üllatunud ja tundub, et õnnelikud ka. Üks naabrinaine kirjutas veel meie fb kommuuni, et küla vahel liikvel valge lihavõttejänes. Ajas ikka naerma küll. Üks naabrinaistest küsis ka, et miks ma seda teen? Et ma olen ainus, kes selliseid üllatusi siin korraldab. No aga miks mitte? Ma tahan, et mu naabrid teaksid, et pean neid olulisteks. Selliste väikeste üllatuste tegemine on ju kõige väiksem asi selle näitamiseks. Või ei?

Õhtul tõi üks armas naabrinaine aga kausikesega saslõkki ning ühe ilusa värvilise muna. Niiet ma ei ole ainus lihavõttejänes siin külas. Ise me aga mune värvima ei hakanudki. Küll järgmistel aastatel jõuab seda koos Matuga teha küll ja küll. Mune sai keedetud aga küll ning need saame homme hommikul mõnuga nahka panna. :)

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ja väljakutsesse läks täna selline pilt. Naabrite kingid ja minu ilusad pajukiisud. :)

Loodan, et teie lihavõtted olid sama vahvad kui minu omad. Mina jäin igatahes rahule!

 

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s