Tänane hullumeelne päev

Märkamatult on täis saanud juba 3 nädalat inglismaal. Täiesti uskumatult kiirelt on see aeg möödunud, justkui eile oleks alles siia saabunud. Ometi oleme olnud juba 3 pikka nädalat ning nädal sellest ilma Kaidota.

Täna oli hullumeelne päev. Ärkasime hommikul Matuga poole 9 ajal, ema oli juba tööle läinud ja isa poodi. Emal täna sünnipäev ja viimased asjad olid veel soetamata. Tema jõudis koju veidi peale kella 9sat. Tegime kiire hommikusöögi, pidasime plaani,  panime riide, ning suundusime kolmekesi Ecclessi keskusesse. Mul oli vaja emale kingitus soetada ning mõlemal oli lilli vaja.

Olime just linna jõudnud ja valmistusin pangaautomaadi juures raha välja võtma, kui meenus kurb tõsiasi, et mu pangakaart on kodus. Mis seal ikka, läksime siis poodidesse vaatama, kust-mida saaks ning peale väikest ringi suundusime Morrisoni. Lilleraha oli õnneks olemas ning plaanis oli sealt lilled soetada, sest üldiselt on seal soodsamad kimbud, kui nt ASDA-s. Esialgu vaatasime loomulikult tulpe (emme lemmikud), kuid midagi väga erilist silma ei jäänud. Ka suurte kimpude seas ei olnud midagi nii imelist. Lõpuks mõtlesime potilillede poole vaadata ning märkasime seal ühte imeilusat orhideed, millel meeletult palju pisikesi õisi ning vars meenutas bambust, imeline! Vaatasime ka korra nt potiroose, kuid see orhidee tundus ikka nii eriline, et lahkusime lõpust poest koos sellega. Hind muidugi krõbedapoolsem, seega otsustasime kahe peale selle kinkida. Haarasin kähku sealt väikese kingituse ka pühapäevaks ema jaoks ning suundusime kodu poole. Tee pealt veel viinerid ning 4 pakki mahla ja tagasi kodus me olimegi.

Kuna Matu oli väga unise olekuga ja haigutas nii suurelt juba, mõtlesin ta voodisse ära panna ja oodata, kuni ta magama jääb. Üksinda ikka lihtsam uuele ringile minna kingi jahile, sel korral siis koos pangakaardiga ikka. Mina aina ootasin ja ootasin siin, Matu aga lihtsalt itsitas ja ei kavatsenudki magama jääda. Lõpuks helistas ema, et ta sai 3h varem töölt minema ja läheb kohe bussi peatusesse. Ehk siis ma pidin kiirelt tegutsema, kuidas ma saan kodust välja minna nii, et ema näeb. Ta üldiselt väga ei tahagi mind üksi (või ka koos Matuga) siin välja lasta. Tema arvates peaks ikka kõik koos käima. Issi mõistis mind väga hästi. Ütles, et võtaksin tema võtmed ja laseksin hästi kiirelt kodust jalga, enne kui emme tuleb.

Toppisin ühte kõrva kõrvaklapi ning hakkasin kiirelt Ecclesi kesklinna poole liikuma, et emaga kokku ei põrkaks. Kuna plaan oli paigas, mida osta sooviks (magustoidukausid, supikausid ning kohviserviis), siis oli vaja leida lihtsalt sobivad isendid. Alustasin siis kõigepealt kolamist The Range-ist, kus olid küll ilusad tassid koos alustassidega aga hinnaks öeldi 2,49 naela tk. Kuna aga sama hinnaga olid ka Morrisonis, otsustasin hoopis viimasest need soetada, lühem maa koju tassida. Tatsasin siis tagasi keskuse poole ning käisin ostsin kõige pealt ära oma naabrinaisele kleidi. Peale seda siis Wilkost 6 magustoidukaussi (2£) ning 6 supikaussi (kokku 4,74£ ). Seal olid olemas ka serviisid, kuid 3,5 naela tükk. Minu jaoks on aga suur vahe, kas ma maksan 15 naela või 21 naela. Haarasin enne kassasse minekut Matule veel suure punase palli ning suundusin siis tähtsa olekuga Morrisoni tasse ostma. Loomulikult selgus aga seal, et neid tasse on seal vaid 3tk ja töötaja lohutas, et homme tuleb juurde. No mis mul sellest homsest, kui tasse oleks vaja juba õhtul lauale panekuks. Mis seal ikka, suundusin poest välja ja jäin korra kaaluma, kas soetada siis Wilkost 21 naelaga need tassid, või mõelda midagi muud välja. Kott oli parajalt raske ka ja ei ole jõudu ka sellega ei tea kui palju veel maha kõndida. Lõpuks meenusid Range-is olevad tassid ning suundusin siis uuesti sinna. Õnneks oli poes neid valgeid tasse veel 6 komplekti olemas, seega ladusin need rõõmsalt korvi ning suundusin kassasse. Seal tabas mind aga päeva kõige toredam üllatus. Nimelt olid tassid 30% alla hinnatud ning 2,49 naela asemel pidin maksma 1,74 naela tüki eest. Ehk siis arvestatud 15 naela asemel läks mul seal vaid 10 naela kopikatega, mis on päris hea võit. Samas selleks hetkeks olin ma juba nii väsinud sellest ringiratast voorimisest, et unistasin ainult kodust ja voodist, seega oleksin nõus olnud seal ka 21 naela maksma, peasi et koju saab. Peale viimast ostu vurasingi kiirelt koju.

Kuna ema oli kodus ja pakkimine oleks olnud: A) Küllaltki keeruline, ilma ema teadmata, ning B) Materjali raiskamine, sest nõud tulid nagunii sünnipäevalaual kasutusele, siis andsin kogu koti lihtsalt tuppa astudes ema kätte. Vabandasin, et ma ei hakanud pakkima ning ema sõimas mind selle peale ainult lollakas. Õigemini terve õhtu nimetas mind ikka opakaks, et ma TEMA peale raha raiskasin ja julgesin talle kingituse osta. Mitte, et tal tõesti oligi neid asju vaja ja ilmselt ise poleks ta neid endale nagunii raatsinud osta. Muidugi oli tal väga hea meel nende asjade üle ja käis ja eputas pärast nii mu õele, kui ka Kaidole skypes. Issilt sai emme uued skechersi jalanõud, mida ta oli nii väga tahtnud aga mida enam poest ei saa (tellisid õega ebayst). Õetütrelt sai ema ripsmetušši, mis ka oli otsa lõppenud ja ilmselgelt enda peale ju raha ei saa raisata, et uus soetada. Ja õe käest sai uue käekoti ning minu ja õe poolt siis ära raamitud pildi Matust ning Milast. No nende üle oli emal küll kõige parem meel ja oleks peaaegu nutma hakanud.

Igatahes magada ma muidugi ei saanudki. Peale koju tulekut käisin kiirelt pesus ning siis tegelesin Matuga veidi. Ja siis juba jõudis õde perega siia ning oli aeg lauda istuda. Õhtu õnnestus väga hästi ja emme jäi oma sünnipäevaga õnneks väga rahule. Aga mina olin kogu päeva sündmustest läbi nagu Läti raha. Muidugi seda postitust olen ka vahelduva eduga kirjutanud, sest vahepeal on vaja jälle emaga maailmaasju arutada. Aga võiks ju vahelduseks mõned read kirja ka panna. Muidu ei mäletagi hiljem, kui palju kurja võib loll pea teha. Oleks pangakaart kaasas olnud, oleksid pooled päevad seiklused olemata olnud. Aga noh.. kui ei jaga mõistus, jagavad jalad.

Nüüd aga ruttu magama ära, sest hommikul vaja jälle krips ja kraps olla ning päev väikese terroristiga üle elada. Ja homme tuleb Merili külla! Jõudis kolmapäeval hilisõhtul ilusti lennukiga Manchesteri ja plaanib nüüd siia mõneks ajaks elama jääda. Loomulikult peame ju kokku saama ja mõnusalt aega veetma. Kui eestis pole aega kohtuda, siis Inglismaal ikka ju :)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s