Inimkonnas pettunud

Mida päev edasi, seda enam ma inimkonnas pettun. Eriti Eestlastes, sest see kibestumus ja õelus on lihtsalt piiritu.

Kust võtab inimene ülbuse teise inimese vaid ühe lause põhjal mutta trampida? Miks on vaja lasteaeda mängida ning teiste närvidel ning eludel trampida, peasi et ise paremas valguses paistad? Eriti kummaline tundub see nende puhul, kes ise põrmugi paremad ei ole.

Paar päeva tagasi kirjutas üks blogija Gätlin, et tema laps on taas haige. Juurde kirjutas, et käis arstil ja peale õrnalt punaste kõrvade ja väikese palaviku ei ole lapsel muud mitte midagi häda.Ehk siis VÕIKS lasteaeda viia, kuid jäi temaga siiski koju. See kirjatükk vallandas aga ühes beebigrupis tõsise sõja, sest kanaemmed kukkusid kriiskama: “ISSSSSSSSSSSSSSAND milline ema, tema küll oma lapsest ei hooli”. Üritasin siis tähelepanu pöörata sellele faktile, et ta ei ole oma haiget last aeda viinud ja see oli vaid VÕIKS, mitte ta reaalselt ka tegi seda, siis neid see ei huvitanud. Üks ema kirjutas ikka pikalt ja laialt igale minu postitusele vastu, et õige hooliv emmekene on lapsega ikka nii kaua kodus, kuni ükski haigusepiisk ka enam nägu ei näita ja alles siis viib võsukese tagasi lasteaeda. Täiesti kohutavad pidid olema need emad, kes julgevad ka järelnohuga (Iga ema peaks teadma, et nohu on nakkav vaid paar päeva enne ning pärast avaldumist, kuid enamjaolt püsib järelnohu veel mitu nädalat) oma kullatükid lasteaeda viia, sest mõtle kui paha on ikka tatise ninaga olla. Tema arvates ongi elu täiesti must-valge. Sa kas hoolid lapsest ja istud temaga kodus või oled täielik rongaema ning viid haigena kooli/lasteaeda. Sellist asja ju ometi olla ei saa, et ema on näiteks üksikvanem ning ta on kohustatud tööl käima, et katus pea kohal oleks ning lapsele ka söök lauale oleks panna. Temal on elu ikka lill, istub oma lapsega vajadusel kodus ja mees ikka teenib piisavalt raha. Oi ja kindlasti on pool suguvõsa ning tutvusringkonda valmis kohe tasuta appi tormama ja last hoidma. Ei ole ju reaalne, et inimesel vb ei olegi samas maakonnaski ühtegi sugulast või kodus olevat tuttavat. Ja ainult ketras ja ketras ja ketras, nagu rikki läinud vinüülimängija.

Jumala eest inimesed, vahel võiks natuke oma ninaotsast ka kaugemale vaadata ning mõelda, et kõigil ei ole nii roosiline elu, kui sul endal.  Miks on vaja ühe lause põhjal inimene maa alla trampida, kui sa inimesest mitte midagi ei tea ning vaid ühte postitust oled näinud? Kuidas sa ennast tunneks, kui keegi sinu ühe kirjutise või pildi põhjal sinust üldise pildi maaliks ning sind seetõttu netis suurelt ja kõvasti laimama hakkaks? Vb paned peo pildi üles, kus laual on alkoholipudel. Mina vaatan, et näed laual on pudel ja laps VÕIKS selle vabalt kätte saada, ehk siis sa oled täielik rongaema ning lased oma lapsel alkoholi tarvitada! Vahet ei ole, et laps seda kätte ei saanud aga materdan ikka, sest ta ju VÕIKS SAADA. Või aken on lahti ja laps VÕIKS sealt kogemata alla kukkuda, sa oled kohe rongaema. Või laps VÕIKS külma saada lahtise aknaga, jällegi oled täiesti kohutav rongaema ning ei vääri ema nimetustki. Kuidas sulle meeldiks sellises olukorras ise olla?

Õnneks ei olnud ma ainus, kes asja mõistusega võttis ning lõpuks jäid need musteremmed ka vait ning lõpetasid selle materdamise, lihtsalt kohutav oli vaadata. Gätlin ei ole ju minu sõber või tuttav aga minu jaoks on loogiline inimest kaitsta, kui ma näen, et ta on täiesti süütu ning talle tehakse lihtsalt ülekohtuselt liiga. Internetikiusamine võtab järjest enam võimust ja hakkab kontrolli alt väljuma. Tundub, et inimestel ajusid endal enam üldse ei eksisteeri, sest üks kaagutab ees ja sada matsi järele. Oma arvamus enamjaolt täiesti puudub või ei julge inimesed seda lihtsalt väljendada, kartes ise järgmiseks kiusamisobjektiks saada.

Täna õhtul õnnestus mul ka ühte vihase ema kirjutatud artklit lehes silmata ja peale selle lugemist ei teadnud ma enam, kas nutta või naerda. Ema on vihane, et miks viiakse haiged lapsed kooli ning juba väikese nohu ja köhaga peaks kodus teki all teed jooma. Kommentaarides olid õpilased ise ka välja toonud, et nad ei saagi endale koolist puudumist lubada, sest üks päev võib tekitada juba mitmeid tegemata töid ning lademetes õppimist, paari päevaga jäävad aga kohutavalt maha juba teistest. Niisamuti ei olnud vanasti ning pole ka teistes riikides köha-nohu mitte mingid erilised haigused, küll aga peavad praegu vanemad neid vist lastehalvatusega võrdväärseks, vähemalt selle kisa põhjal ütleks küll nii. Nii artiklis kui kommentaariumis õhkus nii palju kurjust ja viha, et vähemalt pooled tuleks sealt vist väikesele viharavile saata. MIKS on inimesed niivõrd vihased ja õelad üksteise peale?

Ma tõepoolest tahaksin uskuda, et kõik inimesed on ilusad ja head. Aga paraku hakkab minu usk inimkonda hääbuma. Elu on liiga lühike, et seda viha ning õeluse peale raisata. Rohkem positiivsust inimesed!

 

4 thoughts on “Inimkonnas pettunud

  1. Kooli kohta käiv on tõesti tõsi, mäletan veel enda keskkooli ajastki. Kui tõesti väga raske haiguse või suure palavikuga olin sunnitud ligi nädal aega puuduma, siis selleks, et taas järje peale jõuda ja kõik tööd järgi teha, võttis ikka mitu-mitu nädalat aega. Õpilased on koolis metsikult ülekoormatud. Kuna ise hetkel tööl ei käi, ja ma pole kunagi pidanud raha pärast tööl käima, siis mind need 3-4 päeva mis ma haige olin ja palka ei saanud eriti ei morjendanud. Aga ma tean, et mõne teise pere jaoks tähendab see aga võib-olla nälga ja võlgu ja nad lihtsalt ei saa seda endale lubada. Laste puhul olen samal arvamusel. Ma ei usugi, et keegi saadab meelega oma tõbise lapse aeda, et paras kõigile – jääge kõik haigeks! Vaid inimesed teevad seda lihtsalt sundolukorras ja vajadusest, sest seadustes on suur auk ja riik on vaid käed enda poole. Sellest kolmest palgavabast päevast ülejääva raha eest liisivad riigikoguliikmed endale uhkeid autosid ja kortereid ju :)

    • Täpselt!

      Ma saan aru, et kõõrdpilgud saadetakse nende poole, kes on kodused vanemad ja lihtsalt tahavad lapse jalust ära sokutada aga isegi sellisel juhul võiksid seda teha vaid lähedased inimesed, kes on kursis reaalselt selle pere eluga.
      Järelnohu või väikese köhaga ei näe ma küll põhjust paanikat tekitada. Kõrge palaviku või kõhugripiga tõesti last aeda tuua ei tohiks aga väikese nohu pärast kisa tõsta on küll ikka lagi.

      • Ma olen olnud lasteaias praktikal kooli aeg ja kuu aja jooksul nägi ikka nii mõndagi. Tihti toodigi täiesti kõhulahtisusega ja oksendavad lapsed aeda või siis kui laps päeva jooksul oksendama hakkas alles haigusest, siis ei oldud nõus talle järgi tulema, sest HOMMIKUL OLI KÕIK KORRAS. Ja haige laps peab siis seal kannatama ja kõik teised tegelikult tema pärast ka. Sellistest vanematest ma tõesti aru ei saa. Ma vist ausalt riskiks enne töökohaga, kui jätaks oma haige lapse kuhugi üksinda virelema nii :S

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s