Oktoobri jutunurk

Ma olen praegu nagu karu, kes tahaks hirmsasti talveunne jääda. Vedeleksin hea meelega päevad läbi teki all ja magaksin. Kui päike väljas paistab, on energiat märksa rohkem ja tahtmine ka midagi ette võtta. Aga uimase ja halli päevaga on ikka väga raske ennast teki alt välja sundida.

Viimasel ajal polegi saanud midagi tarka korda saata. Enamjaolt veeretame kahekesi kodus päevi õhtusse. Eelmistel nädalatel sai palju naabritega midagi ette võetud. Kas käisid naabrid meil külas, käisime meie naabritel külas või olime kambakesi väljas jalutamas/mänguväljakul mängimas. Hetkel aga jutti kõik lapsed haigeks jäänud ja paratamatult polegi võimalust koos midagi siis ette võtta.

Esmaspäeval käisime naabritega koos jalutamas ning tõime naabripoisi lasteaiast koju. Korra käisime mänguväljakul ka aga siis tahtis Matu ise kiirelt koju ära tulla. Peale õhtusööki aga sättisime ennast naabritele külla Matuga. Poisid siis mängisid (lugege kaklesid, sest see neil ikka lemmik tegevus) ning meie nautisime veini ning saime üle pika aja rahulikult istuda ja lobiseda. Ma nii armastan selliseid õhtuid. Ja nüüd juba teist päeva lihtsalt oleskleme kahekesi kodus Matuga.

Peaksin tegelikult hakkama tasapisi mõtlema pulmadele ka. Mul on mingi esialgne nimekiri valmis tehtud, mida vaja oleks teha ja soetada.  Peaks välja mõtlema, mida me üldse tahame, kuidas me tahame, keda me pulma tahame ning siis saaks paika panna eelarve ning mõelda, kust meil õnnestuks säästa, et oma unistuste pulmad lõpuks korraldada. Niiet küllap ma varsti tasapisi pulmapostitusi ka kirjutama hakkan ning teie kõigi toredaid nõuandeid vajan.

Matu muutub aga iga päevaga aina asjalikumaks. Vahel tuleb juba rohkem sõnu ka. Igapäevaselt on nüüd kasutuses ka sõna ANNA. Ükspäev ütles emme aitäh, ehk siis juba kaks sõna jutti. Ilmselt ta ei viitsi titakeeles rääkima hakata või silpide kaupa, ning hakkab kohe arusaadavalt rääkima. Praegused sõnad, mis kasutuses, on täiesti selgelt mõistetavad. Ja pea kõigest saab aru, mis talle öelda. Kui paluda näiteks suure toa tuli põlema panna, siis ta teeb seda. Kui eile palusin sinise rõnga enne panna torni ning siis alles lilla, siis ta tegi seda. Pole probleemi ka asju tuua või viia, seda muidugi olenevalt tema tujust. Kui tal ikka ülemeelik tuju on, siis teeb sõna kuulamise asemel hoopis lolluseid ja itsitab nagu hullumeelne. Niivõrd vahva on tema arenemist päevast päeva näha ning kaasa aidata.

IMGP0726_1

Blogiga on ka lood kurvad. Kohati on ideid miljon, millest kirjutada. Ja siis järgmisel hetkel on pea täiesti tühi. Nendel hetkedel tunnen ma ennast süüdi, sest mida rohkem on püsilugejaid, seda enam tunnen kohustust ikkagi järjepidevalt kirjutada ja mitte väga pikki vahesid jätta. Siinkohal palungi, et kui see teil tükki küljest ära ei võta, siis võiksite kirja panna, mille kohta te parema meelega rohkem loeksite?  

2 thoughts on “Oktoobri jutunurk

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s