Matu arengust ning kõnest

Ma pole jälle pikalt ennast kokku võtnud ning Matust rääkinud. Vahepeal ei olnud muidugi erilist arengut niiväga märgata ka, nüüd on aga asi muutunud.

Magamine:

Kui varasemalt jäi Matu alati vaid reisivoodis või õues kärus magama, siis nüüd on ta juba üle 2  nädala kõik uned ilusti oma voodis teinud. St jääb ka magama oma voodis. Lihtsalt võtsin kätte ja panin reisivoodi ära. Ja minu hirm, et Matu ju ei jää tavavoodisse, oli täiesti alusetu. Eks vahepeal peab ikka mitu korda käima uuesti voodisse panemas teda aga enamjaolt natuke laulab ja jutustab oma voodis ja lõpuks sätib end tudule. Olen üritanud teda harjutada nii, et viin ta voodisse, laulan talle ja siis teeme head ööd ning tulen tulema. Õhtul järgneb ära tulekule korra protestikisa aga kui näeb, et ma tagasi ei tule, siis hakkab omaette jutustama ning sätib ikka magama. Vahepeal oli lõunaunega keeruline teema, ei tahtnud mitte kuidagi enam magama jääda aga tervet päeva üleval ka ei jaksanud olla, hakkas 5-6 ajal ikka kusagile lihtsalt ära vajuma. Nüüd on aga ilusti oma 3h lõunaunesid teinud ja on õhtuti palju rõõmsam ning energilisem. Kärus magamisega on aga jätkuvalt nukrad lood, sest enamjaolt ta üldse ei tahagi kärus uinuda ning kui uinub, siis magab palju lühemalt, kui peaks/võiks. Seega lõunaune ajal jalutamised pole enam meie jaoks ning saan ise ka diivanil lebotada, kui Matu magab.

Kõne:

Septembris  korralises arstikontrollis arvas arst, et Matu võiks ikka selles vanuses rohkem rääkida ning peaksin selle kuu lõpus minema uuesti näitama, et kui ikka kõnelises mõttes pole kolme kuuga arenenud, siis peaks logopeedi külastama. Matu kuulab väga hästi ja saab kõigest väga hästi aru aga pigem ei viitsi rääkida, vaid näitab enamjaolt tegudega, mida ta soovib. Näiteks kui piima tahab, siis läheb paneb köögis tule põlema ning kukub külmkappi lahti kangutama. Süüa tahab siis ronib söögitooli ja mõmiseb mämm-mämmm. Õue tahab siis hakkab enda õueriideid ja saapaid minu kätte tassima või endale ise jalga toppima, et hakkame nüüd minema. Ehk siis pole eriti raske olnud temast aru saada siiani. Olen üritanud ikka koguaeg rääkida ja õpetada tallegi sõnu aga kui tema ei taha siis tema ei taha. Nüüd on aga peale viimast arstilkäiku ikka märgatav areng tekkinud. Eriti on viimastel nädalatel rohkem seletama hakanud. Oma keeles on alati palju seletanud aga nüüd hakkab jutt järjest selgemaks muutuma. Ja kuigi tal on üksikuid sõnu suht vähe kasutuses, siis hakkab uusi sõnu kohe lausetena ütlema. Ja juurde tulevad sõnad üldiselt on täitsa arusaadavad, mitte mingid iks leiutised. Kuigi eks ole neid leiutisi ka, sest näiteks kass on tema jaoks enamjaolt kaak. Ja kui üritasin üks hommik siis kassi asemel kiisu selgeks õpetada, ütles vastu KIIIK. Vahepeal tuleb kats või kaasss ka. Tootsi nimi on tal ilusti selge, kuigi vahel tuleb hääldusega hoopis Tiits või Tots. Eile õhtul voodisse minnes seletas mulle aga kaaak Toots, ehk siis kass Toots. Novembris võttis täiesti ootamatult naabrimehe sünnipäeval kasutusele väljendi “Head ööd”. Nädalake tagasi hakkas aga täiesti ootamatult ütlema “Head ööd iss”. Ehk siis nüüd soovitakse igal õhtul issile eraldi ikka head ööd. Tadaa/Aidaa on tal alates septembri lõpust kasutuses. Reedel teatas aga naabri juurest koju tulles “Tadaa tädi”. Ehk siis nagu ma arvasingi, et kõne tuleb siis kui on õige aeg ning siis juba korralikult, ilma igasugu tutiplutideta enamjaolt. Aitähhid, emmed, issid jms esmased sõnad on loomulikult ka kasutuses igapäevaselt. Samamoodi ei ja jah erinevad vormid. Kuigi viimasel ajal on laisaks muutunud ja aitäh asemel tuleb vahepeal ainult ai ning ei asemel tuleb MKM, jah on siis vastavalt MHMH. Ja pai tehes kaob pooled korrad P täht lihtsalt ära ja venitab siis nii toredasti aaaaiiiii. Nädalake  tagasi laulis mulle aga unelaulu. “Mõmm-mõmm-mõmmm, head ööööd mõmmmm, mõmm-mõmm.. “. Jõuluõhtul vastas vahepeal okei ning päeval küsimuse peale, kas ta on suur tita, jooksis minu juurde ja hõikas “Mida?”.

Söömine:

Söömisega on lood meil jätkuvalt kurvad, ehk siis sööb vähe ja valitud asju. Kuigi ma järjepidevalt ikka üritan talle erinevaid toitusid anda ning kui keeldub söömast siis lihtsalt ongi söömata. Tatar hapukoorega on jätkuvalt vaieldamatu lemmik. Vahepeal lähevad väga hea isuga ka erinevad makaroniroad, praekartul/friikartul ja praed/ahjulihad, siis teine hetk ta ei taha näha ka toitu ning üritab käega lihtsalt minema ajada. On selliseid päevi, kus ta ongi joonud vaid natuke piima. Samas teine päev on selline, kus laseb endale peoga sisse kõike, mis kätte saab. Aga niikaua kuni ta on rõõsa ja roosa ning kaalus juurde võtab, ma muret tundma ei hakka. Laps end juba nälga ei jäta ja mina jonnile ka ei allu, et talle iga päev spets toitu tegema hakkan. Lisaks on tal viimasel ajal tekkinud loll komme, et keeldub oma toolis istumast ja pean ta enda sülle istuma võtma, siis alles kõlbab sööma hakata. Loodetavasti on see vaid mingi ajutine tobe “tagasilöök”.

Potitamine:

Potitamisega pole lood endiselt paremad. Jah potile pannes küll pissib lõpuks sinna aga ega ta väga pole nõus sinna poti peale istuma. Vahepeal oli juba seis parem aga peale seda, kui keegi tema peeru potist pihta pani (Panin ta potile, sest ta pussutas ja arvasin, et varsti tuleb kaka. Veidi istus aga siis jooksis palja pepuga mööda tuba ja mängis. Mingi hetk pani kimaga ise poti peale istuma ja lasi suure kärtsu pussu. Muidugi selle peale kargas õnnelikult püsti ja vaatas kohe potti. Ma ei tea mida ta lootis sealt leida aga igatahes oli ta hirmus pettunud) ning ei soovi enam potile istuda. Kui panen potile siis jookseb kähku ise kapi juurde ja toob mulle uue mähkme. Ja kui ma ei pane siis on terve põrand varsti pissiloike täis. Alles mõned päevad tagasi oli selline vahva päev, kus sain väikese ajaga kolm loiku kokku lugeda. Aga küll me sellest ka jagu saame, üldse ei muretse.

Üldine areng:

Üldises mõttes on Matu aga niivõrd asjalikuks juba muutunud. Ta mängib iseseisvalt niivõrd tublisti, et ei pea temaga koguaeg tegelema. Mänguköögi kätte sai siis pani kohe poti pliidile ja hakkas hoolega seal sees segama. Niisamuti valab kannust “jooki” tassi ning käsib siis minul ka “juua”. Lego Duplodega võib tundide viisi siin mängida. Paneb oma numbrirongi aina kokku ja sõidab ringi. Siis vaja majake kokku panna ja seal tüdruk ja poiss tudule. Ja siis nad jälle üles võtta ning liumäest alla sõitma panna. Ja siis jälle tagasi rongi juurde, mehikesed rongi peale ja sõidutab neid jne.  Niisamuti meeldib talle väga oma “autonurgas” mängida, kus ta võib ka väga pikalt aega veeta. Seal on tal autoteedega vaip, garaaz, kahe korruseline parkla, suur kraana ja hunnik erinevaid autosid. Talle väga meeldib ka joonistada, vesivärvidega maalida ning voolimismassidega mängida. Ka pusled kuuluvad tema lemmikute hulka. Ehk siis väga paljude erinevate huvidega poisklutt.
Kui tal paluda midagi teha (näiteks tuli põlema panna), siis üldjoontes ta seda ka teeb. Prügi tassib iseseisvalt pidevalt prügikasti. WC-sse jookseb viimasel ajal järele, sest tahab ise vee peale lasta. Söömisega saab üldjoontes ise ilusti hakkama. Riietumise vastu tunneb ka tasapisi huvi ja pükse sikutab küll ilusti juba üles. Nii äge on avastada, et poisist on saanud juba täitsa arvestatav väike mees, kellega on täitsa võimalik juba suhelda ning koos niivõrd palju erinevaid asju teha.

DSCF1748

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s