Räägime lastest

Ma kuulen pidevalt küsimusi, et millal Matu endale väikese õe või venna saab ning millal ja kas me üldse planeerime veel lapsi kunagi. Mõtlesin sel teemal siis veidi lähemalt kirjutada.

Kui ma Matut ootasin, siis olin ma täiesti veendunud, et ma kavatsen kaks last väikese vahega saada. Lastel ju ikka toredam koos kasvada ja saab selle beebimajanduse korraga kaelast ära. Seetõttu oli mul kindel soov muretseda vanker ja voodi kindlasti uuena, et mitu last saaksid seda kasutada ja vahepeal lihtsalt käes ära ei laguneks.

DSC_0530

Kui Matu aga ära sündinud oli, läks mul kogu tähelepanu temale ning esialgu ei mõelnudki rohkem teistele lastele. Mitte, et sünnitus oleks nii kohutav olnud vaid lihtsalt kogu minu tähelepanu rööviski mu väike põngerjas. Ja siis läksin juba vahepeal tööle ja lükkasin mõttes seda plaani aina edasi. Lemmikud riideesemed panin muidugi kõrvale ja suuremad esemed nagu näiteks beebikiik niisamuti. Praeguseks on üleval toas lisaks riietele ja beebikiigule ka vann-mähkimisalus, turvahäll, vanker ning lahti võetud võrevoodi. Ainult mängumati ning voodikaruselli ärisin maha, sest need tahaks tulevikus uued muretseda.

Kui tööl enam ei käinud ja selle peale uuesti mõtlema hakkasin, siis jõudsin aga järeldusele, et praegu teine laps otsa saada oleks tõeline lollus. Esiteks ma tahaks, et Matu oleks suurem ja mõistlikum, et temaga annaks asjadest ilusti rääkida ja ei tekiks hirmsat armukadedust ja draamat. Teiseks oli minu jaoks raseduse algus väga raske ja oksendasin 6-16 nädal hommikust õhtuni. Kuna iial ei tea ette, kas järgmine rasedus on minu jaoks kergem või raskem, siis ma pean sellega igal juhul arvestama. Ehk siis Matu peab olema iseseisvam, saama omale ise võileiva tehtud ja pepu pühitud. Mitte, et pean koduabilise palkama, sest ma ise pole võimeline midagi tegema.

Kui aga rääkida sellest, mitut last ma soovin, siis vähemalt kaks aga ideaalis kolm. Järgmisele lapsele hakkame aga mõtlema siis, kui pulmad on peetud ning me lõpuks ühte perekonnanime kanname. Selleks ajaks peaks olema Matu juba ka piisavalt suur ja minul elu lihtsam.

010

2 thoughts on “Räägime lastest

  1. Väga südamlikult kirjutatud. Ja saan täitsa aru, kui esimene suurem juba, siis saab ta paremini juba jutust aru ja loodetavasti on muret vähem. :)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s