19 ja 20 nagu niuhti loetud.

Vahepeal sain läbi loetud järjekordselt 2 raamatut. Sobitasin need järgmiste punktide alla.

44.Raamat, mille tegevus toimub kusagil saarel – “Margus Pikhof – Mahakantud inimeste saar”
25.Raamat, mis on välja antud sellel aastal – “Jüri Grauberg – Ratastel kullakene”

Nagu viimasel ajal tavaks saanud, siis uutesse teostesse suhtun suhteliselt eelarvamusega. Olen üsna nõmedate raamatute otsa sattunud vahel ja ei tahaks aega viita mingi jama peale. Küll aga tundub jätkuvalt, et oma sisetunnet tasub kuulata, sest sellel aastal on enamus raamatuid väga mõnusad olnud. Välja arvatud üks raamat, mille ma kõrvale heitsin, sest see ei olnud kohe üldse mulle loodud.

Mahakantud inimeste saar: Eelmisel aastal autobiograafilise krimiromaaniga “Täie rauaga” lugejaid üllatanud autor Margus Pikhofilt on lugejani jõudnud värske romaan. Seekordne teos leiab aset endisaegses Jugoslaavias, kus autoritaarne kommunistlik režiim on samaaegselt rahva ühendanud ning selle lõhestanud. Selle ajaloolise fiktsiooni lugeja saab teada, milline oli elu kindral Tito aegses kurikuulsas vangilaagris, nüüdsel Goli turismisaarekesel Horvaatia rannikuvetes, mida valitses türanlik komandant Drago oma retside tentsikute, mitmeharuliste piitsade ja pasakartsaga. 

See on lugu hirmust ning selle kadumisest kaotuste läbi, reetmisest ja sügavast usaldusest, noorest armastusest ja ajavoolu hävitavast toimest. Autorile omane stiil lubab tal mängelda maitseka ja sügavalt häiriva piirimail ning tema karakterid on samaaegselt traagilised ja eriliselt humoorikad. Tekkida võib küsimus, miks kirjutab eestlane nii kaugest kandist ja rahvastest, ent tegelikkuses on eestlased paljugi selles romaanis läbi elanud.

Hävitav režiim, isikukultus, vangilaagrid ja ellujäämine on jälje jätnud nii Balkani kui Balti rahvaste verre ning selle verega on paratamatult määritud ka meie tulevik. Sügistalvine depressioon saab karmi korraga vangilaagris kindla peale erilise värvingu ning kevadine põgenemiskatse omab sügavalt sümboolset tähendust. Romaani hüpe 21st sajandist 20ndasse ning tagasi näitab, et mineviku varjud jälitavad meid hoolimata sellest, kui kiiresti me jookseme ning kui kaugele maha nad jäävad. Lõpuks püüavad nad meid kinni.

Margus Pikhofi raamatu kaas oli väga ligitõmbav, seega ootas see juba mõnda aega listis lugemist aga reaalse lugemiseni jõudsin alles nüüd. Lugu iseenesest üsna kohutav ning kurb, samas mingil määral ka õnneliku lõpuga. Kohati üsna ropult ja otse kirjutatud ning asju kirjeldatud. Kohati liiga palju surma ning vägivalda, mis samas on tegelikult vangla igapäev. Kohati jäid teatud hetked ja teod minu jaoks arusaamatuks, kuid iial ei tea, kuidas reaalselt ise teatud olukorras käituks või teeks. Lõppkokkuvõttes sulas raamat mu käes nagu või ja sai läbi loetud isegi liiga kiirelt. Ehk siis minu jaoks oli raamat väga huvitavalt ning kaasahaarvalt kirja pandud ning kui mu silmad oleksid vähegi lahti püsinud laupäeva öösel, oleksin ma selle raamatu ühe jutiga lõpuni lugenud. Reaalsuses aga silmad ei allunud minu soovile ning viimased 15% raamatust lugesin läbi pühapäeva hommikul. Fabula äppi võiks nüüd ilmuda ka Margus Pikhofi teine romaan, tahaks selle ka mingi hetk läbi lugeda.
Lemmik tsitaat raamatust: “Mõned inimesed elavad minutiga eluaja, teised jälle eksisteerivad eluaja, elamata minutitki.”

“Ratastel kullakene” on aga imetoreda eesti kirjaniku Jüri Graubergi järjekordne romaan. Olen selle tegelikult juba varasemalt 2x läbi lugenud, sest ma sain 2013. aasta lõpus tema käest selle raamatu käsikirja. Nüüdseks on see käsikiri väikeste muutustega jõudnud lõpuks poelettidele ka ning mina sain endale Jaanuaris pühendusega autorieksemplari, mille ma endaga inglismaale kaasa võtsin. Küll oli hea üleeile ja eile ennast kerra tõmmata ning vahelduseks e-raamatutele ka päris raamatut käes hoida.

Loo peategelaseks on Aleksander Tagasoo ehk Sass. Lugu saab alguse tema lapsepõlvest ning kasvab koos temaga. Räägib tema nooruspõlvelollustest, mehetegudest ning suureks kasvamisest. Alkoholist ning selle tagajärgedest, naistest ja meestest, kes oma kaasadele kotti pähe tõmbavad ning sellest, kuidas armastus inimesi muudab ning paneb kohati sigadusi tegema.

Mulle kohutavalt meeldib Jüri kirjastiil. Tal on enamus romaanid olnud suht sarnase ülesehitusega aga see ei muuda neid millegi poolest halvemaks. Tegelased on värvikirevad ja mõnusad, mõned ebameeldivad ja mõned eriti armastusväärsed. Leidub nii joodikuid, niisama molkuseid kui ka tõeliselt säravaid ning tublisid. On kurvemaid hetki, kui ka ridu, mis südamest naerma ajavad. Täpselt selline ideaalne vabaaja lugemismaterjal.

Peab tunnistama aga seda, et Fabula äpp muutub aina asjalikumaks ning pea igapäevaselt tuleb sinna juurde aina uusi raamatuid. Praegu on mul järjekorras seal lugemiseks lausa 11 raamatut. Näiteks Salla Simukka triloogia, mille esimest osa paraku seal hetkel ei ole aga teine ja kolmas osa on täiesti olemas. Õnneks on esimene osa “Punane nagu veri” mul rahva raamatu äpis olemas, seega saan ikka kogu triloogia ühe jutiga läbi lugeda. Lisaks nendele raamatutele on ootamas ka näiteks Lars Kepleri neli raamatut, mida on üsna paljud inimesed kiitnud. Lisaks nendele sarjadele veel “Mesilõks”, “Me olime valetajad”, “Ohakalind” , “Pimeduse kangelanna” ning “Kehade mets”. Iseasi kas ma kõik need raamatud läbi ka loen aga hetkel need äpis ootel on. Kui raamat mind ikka üldse ei paelu siis ilmselgelt mingi hetk lendab see siiski “nurka” ja võtan järgmise ette.

Aga ma olen pisut hädas, sest ei suuda osasid sobilikke raamatuid kuidagi leida. Kui keegi oskab mulle järgnevate punktide taha sobivaid raamatuid soovitada, siis olen üks suur kõrv:

7.Raamat, mille pealkirjas on rohkem kui 5 sõna
9.Raamat, mille autor on sündinud sinu samal aastal või samal kuul (Kirjanik peaks olema siis kas Augusti kuus või 1989 aastal sündinud)
11.Raamat, mille autor kirjutas alaealisena
16.Raamat, mille pealkirjas on mõni kohanimi
17.Raamat, millest kõik räägivad
18.Raamat, mille pealkirjas on mõni kuu
19.Raamat, mille on kirjutanud kohalik kirjanik
20.Raamat, mis räägib tõelisest kuritööst
22.Raamat, mis sisaldab paranormaalsusi 
29.Raamat, mille tegevus toimub kusagil euroopras
34.Raamat, mille pealkirjas on mõni toit/toiduaine
36.Raamat, milles on üle 300 lehekülje
42.Raamat, mille kaaned on punast värvi
49.Raamat, mille autor on siit ilmast praeguseks juba lahkunud

9 thoughts on “19 ja 20 nagu niuhti loetud.

  1. 11. Mare Sabolotny “Kirjaklambritest vöö”
    29. Stephen Clarke “A year in the merde”

    Tegelikult pole üldse keerulised punktid ju. Kohaliku kirjaniku ja praeguseks teise ilma läinud omad eriti :) Otsi vaid meelepärane :D

    • Mul on juhe koos, liiga palju raamatuid mille vahel valida. Selleks on hea kuulata teiste soovitusi, võib üsna toredaid teoseid avastada. Aitäh soovituste eest! :)

  2. Ma alles avastasin, et sul on täitsa list tehtud, mille järgi raamatuid loed. Hästi huvitav! :)
    Kahjuks ma väga midagi soovitada ei oska, ise haaran poest/raamatukogust raamatu sisututvustuse järgi Aga edu sulle ja loodetavasti saad listi täis! :)

  3. Mul on pakkuda nr 9 :) Le Vallikivi “Perearsti purgatoorium” (ehk vanajumala müristamismasin on täitsa katki)
    Autor on sündinud 20.august 1977 :)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s