Mesilõks

Sain eile öösel läbi loetud väljakutse 21. raamatu, milleks on Unni Lindelli kirjutatud “Mesilõks”. Paigutan ma selle 29sanda punkti alla.

29.Raamat, mille tegevus toimub kusagil euroopras – Unni Lindell – Mesilõks”

Kirjeldus: Oslos Høviki linnaosas kaob teel koolist koju seitsmeaastane poiss. Nädal hiljem sõidetakse koduteel otsa toitlustusfirmas töötanud noorele lätlannale, kes õnnetuse tagajärjel sureb. Oma osa on selles kõiges linnaoas ringi liikuval jäätiseautol, selle juhil ja juhi perel. Pealtnäha puudub kahel juhtumil igasugune seos. Juurdlust toimetab politsei uurimisrühm, mille juht Cato Isaksen peab töö käigus ühtlasi hakkama saama vastumeelsusega uue kolleegi Marian Dahle suhtes, kelle ellusuhtumine ja töövõtted on teinekord ülemuse omadega üsna sarnased.

Mul olid seda lugema hakates algusest peale väga kahetised tunded. Just selle osas, kas see raamat mulle meeldib või mitte. Nüüd olen aru saanud, mis neid kahetisi tundeid tekitab. Lugu ise on tegelikult väga põnev ja hästi välja mõeldud, kuid kirjanik ise ei ole mulle üldse mokka mööda. Arvasin, et vb tegemist mõne algajaga aga tuleb välja, et Norras väga usin kirjanik, kes on juba üsna palju erinevaid raamatuid valmis vorpinud.
Nimed on keerulised ning seetõttu kipub järg vahepeal käest ära kaduma, et kes on nüüd kes ning mis toimub. Ka politseitöö kirjeldused jäävad väga algeliseks minu arvates ning see tingis ka selle, et pidasin kirjanikku nooreks ning kogenematuks. Lisaks muutis väga keeruliseks lugemise see, et üks peatükk ühe inimese vaatevinklist, teine teise vaatevinklist, kolmas kolmanda vaatevinklist. Liiga palju segaseid olukordi ning kõrvalisi isikuid. Lisaks olid teatud olukorrad kirjutatud ikka väga jaburalt. Võibolla jah mõni käituks sellises olukorras tema kirjeldatud viisil aga enamus normaalsed inimesed seda siiski ei teeks. Näiteks olukord, kus naine näeb pealt kahe 11 aastase naabritüdruku röövi ja ei võta selle suhtes mitte midagi ette. Kui on kaks hirmunud nägudega noort tüdrukut autos ja võõras mees, kes autoga minema sõidab siis tasuks ju asja kasvõi kontrollida. Või siis olen lihtsalt mina imeliku mõttemaailmaga. Seal raamatus oli neid olukordi üsna mitmeid, kus võttis pead raputama. Ehk siis minu silmis on see kirjanik suhteliselt sossepp, lugu ise võib olla üsna hea aga selle kirja panemisega on palju raskuseid. Mõne teise kirjaniku sule läbi võiks see raamat üsna kõrged punktid minu käest teenida. Samas loo lõpp kiskus sellegipoolest nii põnevaks, et ma ei suutnud enne tahvlit käest panna, kui raamat läbi sai.. öösel kella nelja ajal. Ehk siis hommikul kell 8 ma küll enam nii õnnelik ei olnud, kui Matu mind üles äratas. Kohati on see Fabula koos e-raamatutega ikka parajaks needuseks ka, kui unetunde kipub selle tõttu väheks jääma.

Aga nüüd on Fabulasse ilmunud ka üsna mitu audioraamatut lastele, mis tuleks ka Matu peal järele katsetada. Näiteks Laura lood 1 ja 2 ning Ülakorruse lapsed. Järjest paremaks, nii vinge! :)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s