Heaton park

Nagu mainitud sai eelmises postituses, siis emal oli reedene päev töölt vaba ja seega oli paras aeg midagi koos ette võtta. Matu otsustas ka üsna varakult ärgata ning seega tekkis idee kodinad kokku pakkida ning Heaton parki sõita. Ema oli seal ammu tahtnud käia ning kui pikalt planeerima hakata, siis lähevad nagunii kõik plaanid luhta.

Vaatasin siis netist järele, et trammiga minnes tuleks ümber istuda, kuid üks buss sõidab siit otse pargi väravateni. Sõidu pikkuseks 53 minutit aga mis see siis ära ei ole. Paraku buss sõitis vaid korra tunnis, seega pidime enda minekut parajalt ajastama. Käisime veel kiiruga poest läbi, ostsime juua kaasa ning võisimegi bussile end sättida. Buss hilines muidugi ca 5 minutit aga kohale jõudsime ikka sel ajal, kui pidime. Bussis istus Matu tähtsa näoga vanaema süles, vaatas aknast välja ning rääkis terve tee juttu.

Esimese asjana märkasime pargi väravate juures silti, et alates reedest on nädal aega pargis ka Fun Fair, mis on siis Tivoli laadne rändav lõbustuspark. See ajas meid muidugi elevile, sest Matule väga meeldivad karusellid ja vahelduseks oleks ju tore nendega sõita. Väravatest sisse minnes tutvusime veidike pargi kaardiga ning siis nägime juba aia ääres hobuseid sügamist ootamas, seega võtsime esialgu suuna nende juurde ning patsutasime veidi nende ninasid.

DSCF3587

DSCF3589

Peale hobuste nunnutamist jalutasime rahulikult edasi ning läksime vaatama, mis pargil meile veel pakkuda on. Olime vaevalt pool kilomeetrit kõndinud, kui nägime kuidas künka taha maandus politsei helikopter. Matul silmad muidugi suured ning võtsime siis suuna jooksuga künka poole, et helikopterit lähemalt näha. Ürita ise kuuma ilmaga ja päikesega mäest üles joosta käru lükates.. hing oli lõpuks üsna kinni aga lapse siiras rõõm oli seda 110% väärt. Vaatasime, kuidas helikopter lõpuks maast uuesti õhku tõusis ning minema sõitis ja võtsime siis suuna vaikselt järve poole.

DSCF3597

Enne järve juurde jõudmist märkasime kunagise raekoja fassaadi, mis suursugusest hoonest ainsana veel püsti jäänud on. Praegu muidugi restaureeriti seda aga selle suursugusus oli siiski näha. Suured võimsad sambad ning seinaorvades kivikujud. Selle tagant muidugi läikis juba järv vastu aga sinna jõudmiseks pidime tegema väikese ringi.

Kunagine raekoda

Tegelikult on pargis kaks järve, meie jõudsime väiksema juurde. Sellel saaks tegelikult ka paadiga sõitmas käia aga mu ema jubedalt kardab ja seekord jäi seega paadisõit vahele. Küll aga saime imetleda järve kaldal olevat ilusat hoonet ning jälgida järve kaldal tegutsevaid hanesid. Mõnel paaril on praegu tited ka, need on eriti vahvad “karvapallid”.

DSCF3614

DSCF3624

Siin asub ka kohvik, kui külastajal peaks olema tahtmine järve kaldal kohvi nautida.

Järve juurest suundusime edasi otsima Trammimuuseumi, kuid see oli reedel paraku suletud. Meie jaoks tõeline pettumus, sest seal peaksid olema esindatud nii ühekordsed, kui ka üks kahekordne tramm ning lisaks peaks üks olema hobustega veetav “tramm”. Eks peab neid teine kord kaema minema. Sealt võtsime suuna otse mõisa ning farmi poole. Külastasime kõigepealt observatooriumit ning imetlesime mäe otsast avanevat vaadet. Peale seda suundusime mõisa juurde. Paraku hetkel seal käivad renoveerimistööd ja mõisasse sisse ei pääse, seega saab seda hetkel imetleda vaid väljast.

DSCF3637

DSCF3765

Meie järgmine peatus oli Fun fair, mis oli vahepeal tööle hakanud. Matu käis kõigepealt üksinda sõitmas rongi karuselliga. Matu istus veduris tähtsa näoga ning töötaja pani ukse ka igaks juhuks lukku, et ta keset sõitu “välja astuda” ei saaks. Peale seda käisime kahekesi koos õhupalli karuselliga sõitmas, kus istusime kahekesi koos korvis ning karusell käis ringi ning korvid liikusid laines üles ja alla. Peale seda ei olnud Matu ind aga veel raugenud, seega tahtis ta hirmsasti ka lennukitega sõitma minna. Kõige klassikalisem laste karusell, kus lennukid käivad ringi ning liiguvad laines üles ja alla. Kuna see oli aga nii lahtine, siis mu ema hakkas loomulikult alguses põdema. Matu aga nii tahtis, seega vanaema andis alla. Õnneks rahunes kohe maha, kui töötaja Matule turvapaela ette tõmbas ning poiss tähtsa näoga roolima kohe hakkas. See oli tema vaieldamatu lemmik ning sinna üritas ikka tagasi ronida, kui sõit läbi sai.

DSCF3662

DSCF3667

Lastele ning suurtele olid karusellid eraldi paigaldatud, laste omad üleval farmi kõrval ning suurte omad seal lähedal mäe all. Käisime tiiru ka seal, sest ma tahtsin ka karuselliga sõitma minna, kui juba võimalus oli. Valisin sealt ühe välja ning ronisin sisse. Väljavalituks osutus siis Waltzer. Ma olen sellisega eestis Tivolis ka sõitnud, seega teadsin juba ette, et see on väga lahe. Kuna rahvast oli vähe ja ma olin sel hetkel ainus sõitja, siis minu kõrval kohe seisis üks töötaja ning andis minu korvile aina hoogu juurde, et see suurema hooga ringi pöörleks. Ja mulle tundub, et lisaks sellele oli tavapärase aja asemel poole pikem sõit, mille üle ma muidugi üldse ei kurda. Üliüli äge oli!

Ps. Video on näidiseks, mind seal ei ole.

Peale karusellidel lõbutsemist oli paras aeg rahulikumalt võtta. Seega läksime ostsime jäätiseautost endale jäätised ning sõime istudes ära. See jahutas veidi maha ning andis jõudu edasi minna. Suundusime järgmisena farmi vallutama, ehk siis loomi imetlema. Seal oli niivõrd palju imearmsaid küülikuid, väga karvased merisead, erinevad kanad ja kuked, sead, laamad ja kitsed, pardid ja haned.. ja lõpus veel 2 imeilusat isast paabulindu.

DSCF3689

DSCF3698

DSCF3701

DSCF3705

DSCF3711

DSCF3717

DSCF3745

Veetsime loomade juures üsna palju aega aga kuna kell tagus seieriga kuklasse, oli aeg edasi liikuda. Kuna peamised asjad olid nähtud, võtsime suuna mänguväljakuid otsima, et Matu ka veel lõbutseda saaks. Netist vaadates tundus üks mänguväljak kohe väga vinge olevat ning kaardi järgi pidi neid lausa kaks olema. Paraku pidime me aga pettuma, sest see “äge mänguväljak” on osaliselt remondis ja teine pool üsna.. vähese tegevusega. Ning teine on lihtsalt ära lammutatud ja paar puidust ronimisvõimalust vaid alles. Ehk siis mänguväljakule ei tasu sinna igatahes minna.

Seega võtsime lõpuks suuna hoopistükis bussipeatuse poole, et tagasi koju tulla. Päev oli vägaväga vahva ning me oleme rohkem kui rahul, et me selle sõidu ette võtsime. Kokku jalutasime reedese päevaga 12,3km.

DSCF3646

DSCF3660

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s