Kasvatan lapsest äpu?

Viimasel ajal on päevakorda tekkinud aina see teema, et noored vanemad kasvatavad oma lapsi “vati sees” ja neist kasvavad sedasi vaid äpud. On ka minu otsa sellise pilguga vaadatud, et mis mul küll viga on.

Peamiseks küsimuseks on just see, et miks ma ei lase lapsel üksinda õues ringi tsillida, ometi juba suur laps. Seda on mult küsinud nii naabrid, kui ka äiapapa. Nagu ikka tuleb jutuks “kunagi jooksid küll lapsed hommikust hilisõhtuni üksi väljas ja ei valvanud neid keegi”. Minu jaoks ei ole aga peaaegu kolme aastane laps küll piisavalt küps, et mööda küla üksinda ringi joosta. Jah, 20-30 aastat tagasi ei olnudki probleemi selles vanuses lapsi üksinda välja saata aga siis olid ajad ka pisut teised ja ohte märksa vähem. Minu jaoks ei ole okei pea kolmest last üksinda saata mänguväljakule mängima, kui ma olen teadlik sellest, et siin üsna mitmed inimesed armastavad mõnusalt gaasipedaali litsuda. Ma ju näen ise, et lapsel pole veel mõistust peas ja ta ei oska neid ohte karta ja jookseks suvalises kohas nurga tagant välja, eriti mänguhoos. 20-30 aastat tagasi oli liiklust märksa vähem ning seetõttu ka oht auto alla jääda märksa väiksem.
Teiseks ei soovi ma last tõesti üksinda kusagile võssa teistega ragistama lasta, kui ma olen isiklikult rästikut siin samas näinud. Oma koduhoovis hoian muru madala ja ei ole erilist rästiku või puugiohtu, küll aga säilib oht mõlemaga kohtuda, kui laps siia võssa ragistama roniks. Vanasti hävitati puuke kulupõlenguga, tänapäeval enam kulu ei põletata ning seetõttu on ka puuke liikvel märksa rohkem. Kasvab suuremaks ja mõistus koju tuleb, las siis ragistab mööda võsa kasvõi poole ööni välja.
Kolmandaks ei tasu üldse rääkidagi sellest, et suuremad lapsed õpetavad siin väiksematele mänguväljakul lolluseid ning igale poole ronimist. Matu on mitu korda juba alla potsatanud aga siiamaani on õnneks hästi läinud. Naabripoiss alles kukkus trepist ja väänas jala nii korralikult välja, et mitu päeva kõndida enam ei saanud. Saadan siis lapse üksinda mänguväljakule, kui tal on reaalne oht end seal vigastada ja üksinda lebama jääda, kuniks keegi mulle teatab? Teiste jaoks võib ju tunduda asi ülehoolitsemisega aga minu jaoks on mu laps prioriteer number üks ja vene ruletti ma ei soovi temaga mängima hakata. Kasvab suuremaks, küll käib siis üksinda mänguväljakul ka. Kolme aastane on minu silmis veel piisavalt titt, et vajada täiskasvanu pilgu all olemist. Ja seda enam, et alles oli juhus, kus 3 aastane laps oli 3km kaugusele kusagile koduhoovi jalutanud ja ema oli ta vaid paariks minutiks üksi hoovi jätnud. Tema puhul läks hästi ja leiti üles aga iga kord ei pruugi asi nii õnnelikult lõppeda.

See ei tähenda üldsegi seda, et ma 24/7 ainult last valvan ja tal midagi teha ei luba. Mänguväljakul istun üldiselt pingil ja ootan, kuni ta mängib või mind vajab. Koduhoovis ajan omi asju ja lasen lapsel omaette mängida. Muru niites ja lund lükates lasen lapsel valida, kas ta mängib üksinda toas või soovib koos minuga õues olla. Kuna ta üldiselt mängib ilusti oma mänguasjadega ja kõike üldiselt ei kisu toas, ei ole mul selles osas ka erilist hirmu. Vajadusel saan aknast talle pilgu heita ning talle endale meeldib ka aknale vahepeal koputada ja mulle lehvitada. Korra naabri juures käimiseks ei hakka ka last riide toppima ja välja ajama, saab selle hetke üksinda oldud ilusti. Päris üksinda koju ei kavatse ma teda aga pikemalt niipea küll jätta. Ka selle 10-15 minutiga võib igasugu asju juhtuda ja ma ei kavatse riskeerida. See ei ole mitte mullilapse kasvatamine vaid täiesti tavaline hoolimine.

Mullilapsed kasvavad siis, kui tõesti 24/7/365 on emme lapse kõrval ja leiab talle tegevust ning teeb lapse eest kõik ära. Kui 5 aastane laps saiapätsi kõrvale nälga sureb, vot see on alles vatilaps. Laps sööb liiva, no mis seal ikka juhtub, küll teiselt poolt välja tagasi tuleb. Laps kukub põlved lõhki, paneme plaastrid peale ja elu läheb edasi. Iga kopsu peale emosse ei jookse ja iga nohu pärast last rohtusid täis ei topi. Üritan last kaasata kodutöödesse, lasen tal koos endaga muruniidukit lükata ning pannkoogitainast segada. Ega muud moodi ju laps ei õpigi, kui koos vanemaga.

Lõppkokkuvõttes on iga vanema enda otsustada, kui suure vabaduse ta oma lapsele annab aga minu arvates on juba totter, kuidas vanemad selle eest materdama kukutakse, et 3 aastasel lapsel veel üksinda mänguväljakule ei luba minna. Oma koduhoovi mängima miks mitte aga kusagile kaugemale pole nii väikesel lapsel üksinda küll asja. Alati ei saa võrdluseks tuua enda lapsepõlve, sest ajad on hoopis teised ning kõik on niivõrd palju muutunud. Vanasti oligi muru rohelisem ja taevas sinisem, oma lapsi peaksime aga kasvatama praeguse elu, mitte mineviku järgi. Vanasti ei olnud niipalju traagilisi õnnetusi ka, kuidas väike laps kusagilt kukub, auto all hukub või mõne raske eseme alla jääb.

4 thoughts on “Kasvatan lapsest äpu?

  1. Ma olen üsna kindel, et kui sa kolmeaastasel üksi külavahel lubaksid seigelda ja temaga selle käigus midagi juhtuks, kerkiks senise “ei lase lapsel olla” jutu asemel imekiiresti päevakorda kõikvõimalikud variatsioonid jutust “absoluutselt ei hooli oma lapsest”.
    Minule heidetakse ka seda kanaemadust üsna tihti ette ja eks ärritab küll kohati, aga ma mõtlen, et parem las kaagutavad kui et iga targutaja arvamust kuulan ja pärast mu lapsega midagi juhtub. Selles vanuses minu meelest jalad küll kannavad, aga mõistus veel päris kohal pole, nii et parem ennetada kui tagantjärgi tark olla. Küll jõuab omapäi ka seigelda ja käia.

  2. Noh, mina küll küsisin seda üksi olemist rohkem maja ligiduses, mitte mänguväljakul, sest sinna ei luba mina ka enda last üksi minna :) Lisaks pole meil külavahel ühtegi sellist hullu, kes mängivatest lastest hooga mööda kihutaks, ikka võetakse hoog maha. Kui laps sõidab rattaga tiiru ümber majade, pole ka hullu, sest meie küla, eriti meie nurk, on ikka päris turvaline. Linnas ei tuleks mul mõttessegi last hetkekski üksi jätta. Muide, õnnetused juhtuvad igas vanuses, ka 10-aastane laps võib halvasti kukkuda.

    • Ma ei pidanud üldsegi ainult sind silmas vaid mitmed inimesed on küsinud, ka väljas pool seda küla :)
      Ja õnnetusi juhtub muidugi igas vanuses aga üsna suur vahe on sees, kas 3 aastane kukub üle meetri kõrguselt alla või 10 aastane kukub samalt kõrguselt alla. Vanusega tuleb rohkem oskuseid end hoida ka, praegu jookseb nagu peata kana ringi veel :D

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s