27 kukkus aga tunnen end ikka 17 ja pool

Pühapäeval oli see tore päev, kus sain taas aastakese vanemaks. Ja kui esialgu ei olnudki mul plaanis midagi ette võtta selle sündmuse puhul, siis kaasa peale käimise tõttu otsustasin lõpuks siiski naabritega väikese grilli ja istumise teha. Kuna õige päev oli aga pühapäeval, saigi istumine korraldatud hoopiski laupäeval.

Üritasin jooksvalt terve nädal teha selleks ettevalmistusi, et laupäeval siin koristades ja möllates ei peaks hulluks minema. Seega laupäeval sujus kõik üsna ladusalt ja sain rahus isegi pesemas ja keha koorimas käia. Kella viie ajal pani Kaido grillile tule alla aga kuna tuul oli selleks ajaks meeletult suureks läinud, siis nö laua katsime lõpuks ikkagi tuppa. Kella kuueks olid külalised kutsutud aga meie õnneks jäid kõik pisut hiljaks, seega saime veidi lisaaega asjade valmis sättimiseks. Mul siin oli vaja veel veidi värsket salatit teha ja Kaidol võttis grillimine ka aega.

Lõpuks tulid kõik naabrid riburadapidi kohale ja me veetsime ühe väga fantastilise õhtupooliku. Vähemalt minul oli küll väga-väga tore, loodan et naabritel ka. Üsna kiirelt tekkis meestele ja naistele erinev laud ning enamjaolt olidki mõlemal laual omad jutud. Täiuslikust õhtupoolikust jäid veel puudu lauamängud aga see eest saime hoopis ilutulestikku nautida, mis siin võsa taga puhketalust lasti. Lõpuks läksid kõik veidi enne keskööd koju tagasi. Matu tahtis veel tahvlist veidi multikaid vaadata ja mina ära koristada ning nõud pesta, et sünnipäeva hommik ilusam oleks. Kaido läks enne meid magama ning meie siis Matuga üheskoos vist kella poole 2 ajal lõpuks.

Õigel päeval tuli õnnitlusi muidugi palju. Nii sõnumi teel, facebooki seinal kui postkastis. Osadelt firmadelt muidugi e-maili teel ka aga need sellised reklaamtrikid pigem, et tulge ostke soodukaga nüüd meilt head ja paremat. Hommik sai alguse 9:38, kui ärkasin oma onu kõne peale. Kobisin alla telefoniga lobisema ja pool tundi hiljem kolistasid mehed ka end ülevalt alla. Kõne onuga kestis 37 minutit kopikatega. Peale seda sõime siis koos hommikust ja näppisin kingitusi. Päev möödus mõnusas rahulikus taktis ning eriti mõnus oli päevane vaikus, kui Kaido ja Matu koos lõunaund tegid. Mina puhkasin ja ootasin Greetet, kes mulle külla lubas tulla.

Muidugi suutis mind väga kõvasti üllatada mu armas Liia, kes ühel hetkel lihtsalt uksele koputas ja sisse astus. Ma teadsin, et tal terve nv-s kinni bookitud ja tal ei ole minu jaoks aega ning siis kabuum, järsku on ta mu koridoris. Kahjuks ta sõitis kohe teistpidi edasi aga tahtis mind kallistada ja mulle kommi ning sünnakaardi tuua, no kas saab veel armsam olla??

Peale lõunaund käisime Matuga veel veidi õues jalutamas ja hoovis mängimas. Naabritüdruk Elisabeth ühines, seega said nad koos mõnusalt liivakastis kooke meisterdada, kuniks Greete koos lastega kohale jõudis. Siis tulime meie Matuga tuppa ja Elisabeth läks oma koju. Greete tõi mulle nii imeilusa roosa lillekimbu (mis läks üleüldiselt väga hästi kokku selle aasta kingitustega) ja veetsime mõnusa õhtupooliku koos kohvitassi taga lobisedes ja kooki süües. Ja kui nemad õhtul 9 paiku minekule asusid, läksime meie Matuga veel väikesele õhtusele jalutuskäigule. Ta muidugi arvas poole tee peal, et ta tahaks nüüd kohe ja praegu lasteaeda minna aga lõpuks tõdes “Õues on pina, koju tuttu”. Seega tulimegi koju ja Matu läks varsti tudule. Ma jäin veel rahulikult sünnipäeva lõppu nautima rahus ja vaikuses.

Kui nüüd aga kingitustest rääkida, siis ma olen üks igavesti õnnelik tüdruk! Ja ma ei tea mis teema sellega on aga kõik oleks nagu värvis omavahel kokku leppinud. Ja ei, roosa ei ole mu lemmik värv tegelikult aga olen väga õnnelik ka selle üle. Niiiiiiiiiiii õnnelik tüdruk!

IMG_1124

Pildilt on puudu veel Greete toodud roosa lillekimp ja Liia toodud Geisha kommikarp.

Kaido kingituse sain kätte juba reede õhtul aga ma olin nii tubli ja kannatlik, et kuigi vahepeal karbi avasin ja vaatasin, siis reaalselt välja ja kasutusele võtsin selle alles pühapäeval. Ja mis ma ikka öelda oskan.. mida vanem eit, seda roosam telefon.

42814714-fd34-4750-bc83-039bcc2ea0b5

Esialgsest X-ist sai XA aga praegusel hetkel olen telefoniga väga-väga rahul. Eriti arvestades selle telefoni hinnaklassi. Ja see on roosa!!!

Ja Kaido tegi natuke mu naabritega koostööd ning uuris vargsi, kas ja millist aktiivsusmonitori ma endale soovisin. Mina teadsin, et naabrinaine toob kingiks raamatupoe kinkekaardi aga üllatusena ootas mind kingikotis hoopiski isetehtud rukkileib päevalilleseemnetega ning minu ihaldatud Misfit Flash aktiivsusmonitor!!! No kas saab ühel tüdrukul veel rohkem vedada, kui minul mu armsate naabrinaiste Annika ja Liinaga?

misfit_flash_main_view

Misfit flash aktiivsusmonitor, mida saab kanda randmepaelaga käel ning klambriga riiete või jalanõude küljes.

Lisaks nendele toredatele kingitustele siis kaardid, Geisha kommid, pudel Cidre Rose siidrit  ja ümbrikud rahatähtedega. Viimaste sisuga ei teagi hetkel kohe mis teha. Kas täidan oma suure unistuse külastada Lauri Pedajat. Lähen saan sama summa eest mujal salongis mitu teenust või löön kogu raha raamatupoes laiali. Kõik kolm on väga ahvatlevad.

4 thoughts on “27 kukkus aga tunnen end ikka 17 ja pool

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s