Esimesed lasteaiapäevad

Nagu varasemalt mainitud sai, siis 1. septembril pidi ees ootama ka Matut see tähtis esimene lasteaiapäev. Esialgu oli plaanis juba esmaspäevast alates iga päev veidi lasteaia hoovis mängimas käia aga kuna vihma aina ladistas, siis E-T olime me siiski täiesti kodused.

Kolmapäeval 31. augustil oli lõpuks ilm enamvähem ja võtsime plaani lasteaia hooviga DSC_0133tutvuma minna ja tulevased lasteaiakaaslased üle vaadata. 10 ajal astusime uksest välja, käisime lasime naabri kutsud välja pissile ning võtsime suuna lasteaia poole. Matu oli nii elevil ja aina seletas, et tema läheb lasteaeda. Kohale jõudsime, siis lapsed juba hullasid väljas. Alustuseks tuli õpetaja L. meid tervitama ning siis Matu jooksis mängima, kuniks ma õpetajaga maailmaasju arutasin.

Matu tundis ennast imehästi. Jooksis ringi, mängis teiste lastega, lasi liumäest alla ja vahepeal käis vahetas minuga paar sõna. Lõpuks leidis liivakasti juures suured mänguasjadega kastid ja sättis ennast sinna paigale. Kui asju kokku hakati korjama, aitas ta ilusti kõik kokku panna. Ja kui lapsed hakkasid koos värava poole liikuma, pani Matu nendega kohe jooksuga kaasa. Hästi vahva oli vaadata, kuidas ta kohe härjal sarvist haaras ja minu käe otsas ei eelistanud rippuda. Peale väikest väravast väljas käimist liikusid kõik aeda tagasi ning meie tulime Matuga väikese vahepeatusega poes koju.

1. septembril oli mul äratuskell 7:15 ja Matu üles ajamine ei olnud mitte mingi raskus. Piisas vaid lasteaia mainimisest, kui kutt juba püsti kargas ja minna tahtis. Tulime alla, Matu jõi natuke mahla ja ma sõin ühe võiku ning 8 paiku sättisime end minekule.

Kohale jõudsime veidi enne poolt 9 ja esimese asjana leiti meile kapp. Enamvähem naabripoiss Kristjani vastas. Ehk siis saime ilusti siseriided selga panna, asjad kappi ära sättida ning rühmaruumidega tutvuma minna. Matu tormas loomulikult kohe autovaibale uute mänguasjadega mängima ja tundis ennast seal väga hästi. Mina sain vajalikku infot õpetajale anda ja üles kirjutada. Peale seda istusin ja vaatasin lihtsalt, kuidas Matu seal mängib. Ta oli väga omas elemendis ja tundis ennast imehästi.

Siis tuli hommikusöögi aeg. Kõik käisid pesid oma käed ilusti ning istusid lauda. Matu esialgu üritas oma omletti lusikale saada aga kui talle kahvel lusika asemel ulatati, siis lihtsalt istus kahvel peos ja vaatas teisi. Ei puutunud ta oma omletti, ega ka võiga sepikut ja teed. Ootas ilusti lauas, kuni lubati tagasi mängima minna ja kadus siis lauast nagu keravälk. Ei läinud palju aega mööda, kui tuli jooksuga minu juurde ja nõudis pissile, potile jõudes oli muidugi osa juba püksi tulnud. Õnneks olin talle pükse hulgim kaasa varunud, seega ei olnud sellest midagi. Käisin tõin uued püksid ja kui Matu mängima tagasi läks, loputasin pissised püksid ära ja panin tema kappi. Kusjuures Matu sai nii kiirelt kohe selgeks, kus tema käterätik vannitoas asub, ilmselt aitab nagi kohal olev kutsu kleeps asjale kaasa (igal lapsel on erinev kleeps).

Matu mängis rahulikult edasi. Vahepeal käisime uudistasime ka magamisruumi, kus asuvad peamiselt tüdrukute mänguasjad (käru, nukumajad, köök jms). Peale kokkamist tahtis Matu aga puslet kokku panna ning kuni senikaua polnud tal sooja ega külma minu kohalolust, siis tahtis mind enda kõrvale istuma saada. Nii ma siis istusin tema kõrval, kuni ta oma 60tk Mcqueeni pusle kokku pani. Peale seda oli kell juba sealmaal, et käisime uuesti pissil ära ning õueriided selga ja välja mängima. Ma alguses liikusin ka seal hoovis ringi ja olin silmapiiril aga peale seda, kui Matu vahepeal pissil tahtis ära käia, otsustasin verandale istuma jääda ja eemalt pilgu peal hoida. Muidugi alguses soovis härra õue minna kummikutega aga peale pissil käimist keeldus kummikuid jalga panemast ja nõudis kõvahäälselt papusid. Küll on hea, et ma mitu paari jalanõusid ja hunniku riideid otsustasin lasteaeda viia. Esialgu mängis Matu ilusti teiste lastega aga mingi hetk klammerdus õpetaja käe otsa ja jalutas koos temaga ringi. Tundub, et hirmu ja võõrastamist vähemalt selle õpetajaga ei ole. Õues olid nad veidi alla tunni aja, siis pidime minema tuppa taas riideid vahetama, sest 11:45 ootas ees aktus.

Matu sai taaskord samu riideid kanda, mida Greete pulmaski. No küll ta näeb armas välja sedasi, õpetajadki kiitsid. Aktusele läks ta jälle õpetaja käest kinni hoides aga saalis istus minu kõrvale. Teisele poole mind istus Elisabeth (naabritüdruk) ja Matul oli selle üle nii hea meel. Lõpuks istusid nad päris kõrvuti minu ette. Üldjoontes istus Matu täitsa viisakalt ja laste laulmine meeldis talle väga. Ainult lõpuks väsis ära ja hakkas rohkem nihelema ja nõudma, et lapsed veel laulaksid. Aktus koosnes laste lauldud 2-st laulust, Pipist ja õpetajate tänamisest roosiga. Matu plaksutas iga kord väga hoolega, kui õpetajad rühmade kaupa ette kutsuti. Peale õpetajate tänamist oligi aeg rühmadesse tagasi pöörduda. Kõige pealt läks Elisabethi rühm ja siis Matu oma kohe järgmisena. Matu muidugi karjus Eliiiisa ja Eliiiiisa ning jooksis Elisabethile järele. Oma rühma oli nõus minema siis, kui lubasin talle, et õhtul saab Elisabethiga jälle mängida. Rühmas vahetasime peoriided tavaliste riiete vastu välja, käisime taas käsi pesemas ning lapsed istusid lauda sööma. DSC_0156 DSC_0153

Lõunasöögiks oli leib, piim ja värskekapsa hautis kartuliga. Matul oli nii hindamatu nägu ees, kui taldrik talle nina alla pandi. Nägu oli nii mossis, nagu oleks talle lehmakook nina alla pistetud. Ehk siis ilmselgelt keeldus ta oma toitu puutumast. Jõi ainult piima ja sõi oma leiva ära ning küsis leiba juurdegi. Juurde seletas näpuga näidates, et see on Matu piim ja see on poisi piim. Nimesid ta ju veel ei jaga. Lõpuks tõsteti Matu toit mulle nina alla ja talle pisteti jäätisetops pihku, mida ta hooga pugima hakkas. Muidugi vahepeal muutus jäätis vist liiga magusaks, sest vahele oli vaja võtta ka amps leiba ja lonks piima. Teised lõpetasid muidugi palju varem kui tema ning hakkasid riburadapidi voodisse minema. Matu küsis vahepeal pissile ning peale wc külastust sõi oma jäätise lõpuni. Tõdes siis, et “Lapsed läksid tuttu”. “Matu läheb koju tuttu” ja tegi õpetajale tadaa. Panimegi teised jalanõud jalga ja pusa selga ning võtsime märjad riided kaasa ning asusime koduteele. Teele asudes rääkis veel, et Eliiisa tudub ja Aka tudub ja Lapsed tuduvad. Ja Matu koju tuttu.. mida ta muidugi lõppkokkuvõttes keeldust tegemast. Seega õhtul käisime veel natuke väljas mängimas ja ööuni saabus härral all diivanil juba 18:30 ajal.

DSC_0189

Õhtul naabrite batuudil oli küll tuju veel mega.

Täna hommikul ärgates oli Matu hääl aga pisut kummaline ja ei tundunud nii ergas. Alla tulles selgus ka selle põhjus, palavikupoiss oli Matu sisse pesa teinud. Seega niipalju siis meie toredast lasteaeda harjutamisest, juba teisel ametlikult päeval on poiss sunnitud puuduma. Oli teine nõnda õnnetu siin diivanil. Palavik polnud küll suur (37,2) aga lasteaeda siiski sedasi ei lähe. Muidugi veidi aega hiljem oksendas ta 2x mõlemad oma lemmik tekid veel täis ning hiljem oli juba palavik 37,6. Õnneks väga viril ta ei ole ja on lihtsalt natuke loium ja õnnetum. Praegu magab oma õndsat und. Ja mina lihtsalt eksisteerin diivanil ja kraadiklaas näitas 37,3, küll need viirusepoisid on ikka toredad küll.

 

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s