Raamatud 41 ja 42

Järgmised kaks raamatut on loetud.

18.Raamat, mille pealkirjas on mõni kuu – Rosamunde Pilcher “September”
9.Raamat, mille autor on sündinud sinu samal aastal või samal kuul – Jojo Moyes “Mina enne sind”

“September” sisukirjeldus: Kaks vanaprouat hakkavad maikuus kavandama balli, mis peaks toimuma septembris ja tooma kokku kõik Violet Airdile armsad inimesed. Mõte sellest peost tõotab tuua koju tagasi ka hoopis kaugele rännanud pereliikmed. Kõige saladuslikum on olnud kauni Pandora saatus, kes põgenes kodust kakskümmend aastat tagasi. Haaravalt kirjutatud romaanis põimuvad erinevad suhtumised ja eri põlvkondade arusaamad. 

Selle raamatuga on mul täielik “Love and hate” suhe. Rosamunde on osav lugude välja mõtlemises aga mulle ei meeldi kunstlikult raamatu pikaks ajamine. Sisu oli väga hea, tegevust ja tegelasi täiesti piisavalt ja kõik oli arusaadav ning huvitav. Ei olnud tüüpiline imal romantika, vaid ka kurbust, viha ning muret. Paraku loo headust varjutasid minu jaoks pikad kirjeldused kõige kohta. Minu jaoks piisab täiesti, kui kleidi kohta öeldakse “sinine maani siidkleit” aga kui iga pärl, nööp ja riidekiht eraldi lahti lahatakse, siis seda on minu jaoks juba pisut palju. Paraku saab see määravaks ka selles osas, et ilmselt tulevikus Pilcheri romaane pigem väldiksin.

moyes-mina-enne-sind

 

“Mina enne sind” sisukirjeldus: Lou seiklusvalmidus näib väljenduvat põhiliselt tema garderoobis: smaragdrohelistes satiinkingades, litridega sukkpükstes – üleni litridega – ja vanaisa kardinatest minikleidis. Ja nüüd hakkab ta palka saama selle eest, et ta muudaks rõõmsaks kibestunud ja igal võimalusel sapise ratastooli aheldatud Willi, kes tahab surra. Vaatamata suurepärasele andele vastupidist muljet jätta, on Lou tegelikult kiire taibuga ja mõistab, et Will vaatab ainult siis jälle tulevikku, kui tema ise enne oma tuleviku nimel pingutama õpib. Nii asub Lou kasvatama oma iseloomu, mis seni oli rahus leppinud nii elu kui enda keskpärasusega.

Kui “September” lausa venis mu käes, siis Mina enne sind vastupidiselt lausa lendas. Raske oli käest panna ja oleks mul aega olnud lugeda, oleksin ma kõvasti varem selle lõpetanud ka. Jojo oskab minu arvates tõeliselt hästi sõnu ritta seada ja kogu lugu oli tõeliselt-tõeliselt emotsionaalne. Viimaseid lehekülgi lugesin juba läbi pisarate ja tundsin puudust korralikest kojameestest. Nuuksusin veel tükk aega takka järgegi ning Kaido arvas, et ma olen ikka tõeline masohhist, et selliseid raamatuid vabatahtlikult loen. Tegelikult saabusid pisarad alles lõpus ning raamat ajas mind üsna mitu korda ka mõnusalt turtsuma ja naerma ning mis peamine, pani kaasa mõtlema. Ma ei kujuta ette, mida ma ise sellises olukorras olles teeksin või tunneksin. Nüüd ma ei jõua ära oodata, millal ma selle teose järje saan kätte võtta ja edasi lugeda. Naabrinaisel peaks see riiulis õnneks olemas olema.

Kui esimene raamat minu raamatukogusse oma teed ei leia, siis “Mina enne sind” teose tahan enda raamaturiiulisse saada küll. Raudselt sellel aastal minu top kümnes sees.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s