14. päev ja paari sõnaga eelmisest aastast

Päeva ülesandeks oli kirja panna oma menüü. Kuna mul aga erilist menüüd täna olnud ei ole ja minu arvates on see üsna niru ülesanne, otsustasin hoopis kiire kokkuvõtte teha eelmisest aastast. Vähemalt tuleb iga päev siis postitus.

Võtan selle küll üsna hilja hetkel käsile aga parem hilja, kui mitte kunagi. Siiamaani on olnud neid postitusi sel teemal tegelikult mitmeid. On olnud neid, kelle arvates oli 2016 täielik läbikukkumine ning ka neid, kelle jaoks oli 2016 jällegi üks parimaid aastaid. Mina kaldun pigem viimaste sekka, sest 2016 oli minu jaoks küll üsna õnnelik aasta lõppkokkuvõttes.

Ma elasin tervelt neli kuud jutti oma pere juures inglismaal ja olin seal paganama õnnelik. Viimasel ajal olen kohe eriti hakanud neid aegu igatsema aga hetkel paraku ei ole aega ja võimalust mõneks ajaks jälle inglismaale ära põgeneda. Aga kes seda teab, mis tulevik toob.

Ma keskendusin eelmisel aastal pisut rohkem endale ja sellele, mis mind õnnelikuks teeb. Ehk siis kui ma tundsin, et tahan raamatut lugeda, siis seda ma ka tegin. Koristamiseks või nõude pesuks leiab alati aega aga raamatuid on näiteks lapse kõrvalt päeval üsna raske lugeda, kuna ei saa nii hästi keskenduda. Ma ei saanud küll nii palju lugeda, kui ma lootsin aga olen tulemusega siiski rahul. 50 raamatust mis eesmärgiks oli seatud, sain loetud 43. Sealjuures parimad lugemiselamused olid minu jaoks:

  • Jandy Nelson – “Ma annan sulle päikese”.
  • John Green – “Süü on tähtedel”
  • Jojo Moyes – “Mina enne sind”
  • Jon Katz – “Simoni päästmine”
  • Paula Hawkins – “Tüdruk rongis”
  • Kiera Cass – “Väljavalitu”, “Eliit” ja “Printsess”
  • Marissa Meyer – “Cinder “
  • Stig Rästa – “Minu Kennedy”

Matu oli eelmisel aastal juba nii suur ja asjalik, et temaga koos andis juba igal pool mõnusalt käia ja kõike koos teha. Käisime loomaaias, käisime kinos, käisime bussiga tartus ja rongiga Kadrinas. Ta hakkas lõpuks rääkima, seega on temaga palju lihtsam suhelda ja ta saab oma soovidest ise teada anda.

Ka koduselt on kõik vaikselt paika loksunud ja elu kulgeb oma rada pidi. Kui nüüd Matu lasteaiaga joonele saaks ja mina endale sobiva töö leiaksin, oleks elu juba päris lill. Senikaua ravime vahelduga eduga Matut edasi ja naudin iga vaba hetke, mil saab raamatuga siruli visata.

2016 oli hea aasta ning usun, et 2017 tuleb veelgi parem.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s