2017 esimesed raamatud

Sellel aastal oli mul eesmärgiks siis 30 raamatut läbi lugeda. Praeguseks hetkeks on 3 loetud, ehk algus on paljulubav.

Esimene, mida küll tegelikult jube eelmise aasta lõpus alustasin, oli Mart Sanderi “Litsid”. litsid-naiste-soda-i-raamat

Lühikokkuvõte: Mart Sanderi romaan “Litsid” heidab valgust Eesti saatuse pöördelistele aastatele. Raamat räägib perioodist 1939-1944  väikese Tallinna bordelli ja seda külastavate inimeste pilgu läbi.

Sellises suletud mikrokosmoses kajastuvad murrangulised sündmused ja hetked sageli vaid kui reaalse tegelikkuse kauge kaja, murdes üksiti valusalt sisse illusoorsesse maailma. Sellisse maailma on põgenenud paljud noored naised, kellel kõigil on erinevad põhjused tavaelust ja oma identiteedist loobumiseks. Kuid sõdima peavad nemadki.

Romaanitsükli esimese osa tegevus toimub aastail 1939-1940, mil Eesti asus eneselegi märkamatult oma iseseisvuse hävingu teele.

Ma ei ole just eriline Mart Sanderi fänn. Niisamuti ei tundnud alguses see raamat (eriti selle kaas) minu jaoks just eriti ligitõmbav. Kui ma aga hakkasin siit ja sealt aina positiivset tagasisidet selle raamatu kohta kuulma, tekkis endalgi tahtmine see mingi hetk läbi lugeda. Õnneks on see meie kohalikus raamatukogus täiesti olemas, seega tarisin selle endaga rõõmsalt koju kaasa.

Ja kui ma esialgu suhtusin raamatusse siiski väga skeptiliselt, siis peale lugemist oskan ma vaid üht öelda – “VAU”. Mart Sander oskab tõesti väga hästi sõnu ritta seada ning loo nii huvitavalt kirja panna, et lehed lausa lendavad käes. Niivõrd palju annab asjale juurde see, et reaalselt on kirja paandud eesti ajalugu ja seda mitte tavapärasel kuival viisil, nagu ajalooõpikutes. Kui ma tagumise kaane sulgesin, läks meel lausa kurvaks, et mul teist osa kohe käepärast ei ole. Õnneks meie kohalikus raamatukogus on see olemas ning saan selle loodetavasti lähipäevil kätte. Ma ei jõua ära oodata, millal sellest lõpuks sari vändatakse. Ja Merle Palmiste sobiks peaossa tõesti imehästi, ehk Mart Sander on teinud väga õige valiku.

Teise teosena võtsin kätte Jojo Moyes “Pärast sind”.

9789949573011Lühikokkuvõte: Seal, kus üks lugu lõppeb, algab uus. 

„Pärast sind“ on järg Jojo Moyese ülimenukale romaanile „Mina enne sind“

Kuidas liikuda edasi pärast armastatud inimese kaotust? 

Louisa Clark pole enam tavaline tüdruk, kes elab tavalist elu. Will Traynoriga veedetud aeg on tema elu täielikult muutnud. Kui erakordne õnnetus sunnib Lou koju pere juurde naasma, ei saa ta võitu tundest, et on taas tagasi alguses. 

Ma olin valmis taaskord korralikult pisaraid valama aga neid sain sel korral märksa vähem valada, kui esimest raamatut lugedes. Üllatusena sain ma vahepeal hoopis naeru pugistada ja see raamat oli palju positiivsem ja rõõmsam. Muidugi viimane kolmandik oli taas niivõrd põnevust täis pikitud, et läksin voodisse mõttega “Loen paar lehte ja lähen magama” ning reaalselt sulgesin taaskord kell 3 öösel tagumise kaane, ise vaevu silmi lahti hoides. No kuidas ma saan magama minna, kui ma ei tea, mis tulevik Louisat ees ootab. Moyesel on imeline võime raamat kirja panna niivõrd huvitavalt, et tõesti ongi raske raamatut käest ära panna.

Täna päeval lõpetasin kolmanda raamatu lugemise, milleks on Jojo Moyes “Kui kõik kokku liita”. 

Lühikokkuvõte: Üks vastupandamatu armastuslugu kui-koik-kokku-liitaNew York Times´i menukite autorilt Jojo Moyes, kellelt on eesti keeles viimati ilmunud raamat “Mina enne sind”.

Üks üksik ema. Üks kaootiline perekond. Üks veider võõras.

Oletame, et su elus valitseb täielik kaos. Sinu abikaasa on pere maha jätnud, sinu teismelist kasupoega narritakse ning sinu tütrel, kes on tõeline matemaatikageenius, on eluvõimalus, mida sa ei saa talle lubada. See on Jessi elu kokkuvõte – hetkeni, mil rüütel valgel hobusel lubab nad päästa.

“Kui kõik kokku liita” on haarav ning omapärane lugu kahest eksinud hingest, kes kohtuvad kõige ebatavalisemates tingimustes.

See lugu on üsna erinev Moyese “Mina enne sind” ja “Pärast sind” raamatutest. Esimese poole raamatu ajal ma ei osanud seisukohta võtta raamatu osas. Justkui meeldis aga teiselt poolt jäi nagu midagi puudu… Ja siis läks jälle nii põnevaks asi ära, et ma oleks äärepealt unustanud Matule lasteaeda täna järele minna. Põnevus kestis kuni viimase leheküljeni välja. Vahepeal ulgusin nagu pooletoobine taaskord, vahepeal ajas jällegi lugu naerma. Aga raamat on ehtne näide, et ära anna alla ning ka üsna lootusetust olukorrast on võimalik siiski välja tulla. Ole aus enda ja teiste vastu, hooli ja julge abi paluda. Abi palumine pole nõrkade, vaid tugevate tunnus.

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s