Vol 2, ehk puhkus inglismaal

Need kaks nädalat inglismaal möödusid lausa linnulennul. Vedelesime kodus, veetsime kvaliteetaega perega ja lihtsalt puhkasime.

Matu oli muidugi rohkem kui õnnelik ja rippus terve selle aja mu vanemate küljes. Saab Papa ja Nanaga nii vähe koos olla, et võttis sellest ajast maksimumi. Mind oli vaja vaid uneajal ja siis, kui haiget sai. Muul ajal oleksin võinud olemata olla. Korra teatas õhtul ka, et tema läheb Nana kaissu ja Papa peab minu kõrvale magama tulema. Kui aga magama mineku aeg oli, siis teatas “ootame ikka emme ka ära”, Mina olin sel hetkel vannis mõnulemas.

Päev peale sinna jõudmist käisime ASDA-s shoppamas. Matu sai endale taaskord suure hunniku erinevaid riideid. Lisaks muidugi nuias välja endale suure lõõtsaga mängubussi. Mina sain ka mõned vajalikud riideesemed soetatud, mõneks ajaks jälle süda rahul. Hiljem kodus mängis oma bussi ja kraanaga ning pidime ehitama ka suure rongitee, kuna vanemad ostsid vahepeal sinna uue suure puidust rongitee komplekti. Laps oli õnnest lõhkemas.

Laupäeval tuli mulle lõpuks külla Merka. Elab nüüd mu ema ja õega lausa ühel tänaval, seega kerge koos midagi ette võtta. Tuli meile külla ja saime lobiseda ja koos aega veeta kohvitassi taga. Vaatasime näosaate esitusi ja lobisesime. Mu vanemad läksid vahepeal poodi ja võtsid Matu ka endaga kaasa. Küll oli mõnus vahelduseks rahulikult lobiseda, nii et kusagile kiiret ei ole. Peale vanemate naasmist läks Merka jälle koju ja meie veetsime perega kvaliteetaega edasi ja nautisime X-factorit.

Pühapäeva hommikul kutsus õde meid mängutuppa kaasa. Mu ema jäi koju ja läksime koos isa ja Matuga, saime õega parklas kokku ja suundusime koos mängutuppa. Meie pätud said koos tund aega hullata ja olid lõpuks päris väsinud. Tagasi koju minnes sõime kõhu pannkooke täis ning suundusime peale seda õele külla. Jõime jälle kohvi ja lobisesime ning lapsed said jälle mängida. Matul oli eriti põnev, sest seal oli nii palju uusi ja huvitavaid mänguasju. Veidi peale kolme pidime ära tulema, sest oli vaja veel toidupoodi jõuda. Paraku toidupoed on pühapäeval vaid kella neljani lahti, seega tuleb sellega arvestada.

Nädala algus oli üsna kodukeskne ja rahulik. Käisime vaid vahepeal poes, enamus aega nautisime lihtsalt kodus koos perega olemist. Vahepeal ehistasin valmis lastele suure papist maja. Isa oli hiiglasliku pappkasti selle jaoks toonud, nii et teha oli seda kerge. See pakkus lastele jälle palju rõõmu, sest mängumajad on alati laste seas ju populaarsed.

Neljapäeval võtsime suuna kesklinna poole. Tahtsime jõuluturul käia ja Matu oli esimesest päevast saadik nuianud, et tahab trammiga sõitma minna. Sõitsime siis trammiga linna ja võtsime esialgu suuna kohe jõuluturule. Turvalisusele on nad sel aastal päris palju tähelepanu pööranud, sest turg oli ümbritsetud betoonblokkidega ning lisaks olid kohale toodud ka piiksuvad turvaväravad. Ja iga värava juures muidugi turvamehed valves. Seal oli ilus aga erilist jõulutunnet küll ei tekkinud. Palju toredaid asju aga hinnad jällegi palju kallimad, nagu meie enda jõuluturulgi. Peale seda suundusime Arndale kaubamajja ja käisime paaris poes. Ma otsisin endale saapaid. Lõpuks ostsid mu vanemad mulle jõulukingiks Guessi saapad. Need saapad polnud küll sellised, nagu ma otsima läksin, kuid võimatu oli neist mööda kõndida. Nii ilusad ja jalas niivõrd mugavad. Matu sai endale Käpapatrulli teemalise multicolor pastaka ning sussid. Siis oli kell aga juba nii palju, et oligi aeg tagasi koju suunduda, sest õetütar oli vaja koolist ära tuua.

Reedel oli esimene Detsember ja neil on traditsioon sel päeval kogu elamine ära ehtida ja kuusk püsti panna. Matu oli taas või sees, sest sai Papal aidata nii palju tööd ära teha. Lasi ise akutrelliga kruvid sisse ja välja. Aitas päris haamriga päris naelad seina lüüa. Siis aitas kunstkuuse püsti panna ja oksi oma kohale sättida. Ja õhtul veel parandasid diivanilaua koos ära ja Matu sai tähtsa näoga ise mutreid keerata. Laps tundis ennast nii vajalikuna ja elamus missugune. Muidugi oleks saanud ise ju kõik poole kiiremini tehtud aga lapse elevus oli seda 110% väärt. Elamine sai täitsa ilus aga õiget jõulutunnet ikka ei tekkinud. Kunstkuust on ikkagi kunst ja ilma õige kuuse lõhnata ei ole ka õiget jõulutunnet.

Laupäeval jäi Matu mu vanematega ja mina suundusin taaskord õele külla.  Nautisin seal suure õetütre klaverimängu ja lobisesime veidi juttu. Veidi peale 11 sättis õde end kähku valmis ja kimasime postkontorisse, sest see oli laupäeval vaid kella 12ni lahti. Meid mõlemaid ootas seal üks pakk. Peale seda suundus õde tagasi koju ja mina läksin Merkale külla. Jõime kohvi, lobisesime, ta nõudis et talle ühe jõuluingli ära kaunistaksin ning lõpuks suundusime me koos meie juurde. Seal saime veel lobiseda ja olla, kuni ta mingi hetk koju tagasi suundus ja me taas ainult oma pere seltsis teleka ees maandusime.

Pühapäev oli taas mõnus ja kodukeskne päev. Vanemad käisid korra poodides ja tõid suure kasti, millega saaksime paki eesti poole teele panna. Ja seejärel pidime kogu kupatuse kokku pakkima ja kulleri ära tellima.  Ja Esmaspäeval plaanisime esialgu minna Sealife-i Matuga aga kuna 24h ette ostes olid piletid 8 naela soodsamad, siis ostsime piletid hoopis teisipäevaks ja käisime ainult toidupoes. Ja siis kimasime ruttu koju kullerit ootama, et pakk eesti poole teele saata. Küll oli äge kohata eestlaseid ukse taga pakki vastu võtmas. Ja kõige toredam oli see, et kast läks meie nähes ilusti autosse ja autost välja tuli see pakk alles siis, kui eestis minuni jõudis.

Viimastest päevadest räägin eraldi, sest muidu venib postitus liiga pikaks. Sealife ja muuseum aga vajavad veidi rohkem kirja panekut

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s