Millal on õige aeg laps üksi õue lubada?

Täna tegi mind kurvaks teade selle kohta, et üks väike nelja aastane poiss on järvamaal hommikust peale kadunud olnud. Isegi Kaido oli sellest niivõrd löödud, et pani riided selga ja võttis suuna Türi valda, et seda väikest noormeest otsima minna. Eks väga palju mõjutab enda emotsioone see, et endal samas vanuses laps kodus kasvamas. Õnneks leiti poiss elusana ja tervena üles, seega saan öösel vähemalt rahulikult magada.

See panigi mind mõtlema, et millal on siis õige aeg lapsi üksi ilma järelvalveta õue mängima lubada? Kas nelja aastane on ikka “piisavalt suur”, et üksinda ringi kolama minna? Maapiirkondades on üsna tavaline see, et lapsed üsna varakult juba üksi õues ringi kondavad. Nii ka meie külas on lapsed kohati juba 1-2 aastaselt suuremate õdede-vendadega üksi õues kolanud, isegi kui õed-vennad ei ole neist just oluliselt vanemad. 3-4 aastased on üldiselt enamuses kõik üksi küla peal laiali ja vanemad siis vajadusel käivad mööda küla taga otsimas. Vaid mõni üksik lapsevanem peale minu käib lapsega koos väljas.

Mulle on öeldud otse, et lapsel peabki olema vabadust, muidu ei kasva iseseisev inimene ja ei saa elus hakkama. Kas tõesti see mõjutab täiskasvanuna hakkama saamist, et kas nelja aastane saab üksi ringi kolada? Kas linnas kasvavad lapsed on tulevikus kõik nannipunnid, kes eluga toime ei tule? Ju siis minu poisist saab ka tulevikus nannipunn, sest ma tõelise kanaemana ei kavatse niipea lasta lapsel üksi ringi kolada, vaid tunnen kohustust tal silm peal hoida. Jah ta võib olla üksi meie koduhoovis ja siin kõrval naabrite hoovis, kui ma olen sellest teadlik. Aga üksi kaugemale mänguväljakule või võssa ragistama ei luba ma tal minna. Näen ju, et ta on veel paras totu ja ei suuda ohte ette näha, minu ülesanne lapsevanemana on tagada tema ohutus. Ka töö juures kaasas olles võib ta hoovis rattaga sõita aga seal samamoodi on meil kokkulepe, et sõidab vaid mööda teatud rada ja siiamaani on ta meie kokkuleppest ilusti kinni pidanud, aknast on mul täpne ülevaade mida ta seal korda saadab.

Aga kuna siin kandis on rästikuid, siis ma tõesti ei luba lapsel ise võssa ragistama ronida. Kuna teda on mänguväljakult selg ees alla lükatud, siis ma tõesti ei luba tal üksi mänguväljakule minna. Kuna siin osad autojuhid on ajudeta kanad ning nad kihutavad majade vahel, siis lapsed ei suuda seda ju ette näha ja võivad kurvi tagant lihtsalt ette joosta või sõita. Kui olen temaga koos, saan nii mõnegi olukorra ära hoida või siis vähemalt olen olemas kohe, kui laps mind vajab. Kui ma olen kodus, siis saan vajalikku abi pakkuda alles siis, kui laps sellest rääkima tuleks või keegi teine mind appi kutsuma tuleks. Jumal tänatud, et eestimaal vähemalt laste rööve nii palju ei ole, selle võrragi turvalisem paik. Ma leian, et nelja aastane laps peaks veel olema pideva järelvalve all ja mina ei julge võtta riski, et lapsega midagi juhtuks. Isegi kui on kokkulepped, siis olen näinud isegi, et neid kiputakse ikka unustama ja rikkuma. Ja ma ei taha teada seda tunnet, kui laps peaks kusagile sedasi tundideks kaduma, ma läheksin vist täiesti hulluks kätte ära.

Mäletan, et ise umbes selles vanuses läksin ka mitu korda üksi kolama. Ühe korra läksin metsa emmele lilli korjama (elasime kohe metsa ääres) ja teisel korral ca 1km kaugusele poodi ja vanaemale külla. Ja ma ei mõelnud kordagi sellele, et emme võiks muretsema hakata või et võiksin ära eksida. Mul oli siht silme ees ja läksin. Vaesed vanemad, ilmselt olid nad ka murest murtud. Ma olin juba siis ehmunud, kui eelmine aasta Matu naabripoisiga koos väikesele ringile rattaga läks. Too kord istus karistuseks terve õhtu üksi kodus ja ei tohtinud sõpradega koos mängida. Praegu pole rohkem keelust üle astunud ja kui minna tahab, küsib alati luba.

Millal teie arvates on õige aeg lapsel üksi õues mängimas ja kolamas käia? Mõtlen just mitte koduaeda vaid kodust eemale minekut. Kas nelja aastane on selleks piisavalt küps? Olen ma tõesti hull kanaema või on minusuguseid emasid veel, kes üritavad ohte ette näha ja mitte nii vabalt kõike võtta? 

 

Hansaposti saaga sai lõpu

Viimati kirjutasin, et annan neile neljapäevani aega pakk minuni toimetada ning kui ei jõua, siis tühistan tellimuse. Pakk ei jõudnud minuni ja helistasin siis neljapäeva õhtul, et tellimus tühistada. Kõnele vastanud naisterahvas küsis vaid tellimuse nr ja lubas tellimuse tühistada. Arvasin, et sellega ongi siis ühel pool. Imestasin veel, et isegi ei küsitud põhjust.

Reedel sättisime Matuga linna, sest plaanisin minna endale kella ostma ja Matule Jyskist voodit. Olime just hommikusöögi kallale asumas, kui mulle helistas võõras number. Võtsin vastu ja kõne tuli FastEsti laost. Minu tellimuse tühistamise soov jõudis nendeni ja helistas üle, et küsida kas olen ikka kindel või sooviksin paki siiski kätte saada, et ta seisab hetkel meie paki kõrval. No ilmselgelt oleksin ma soovinud ju pakki kätte saada aga seda juhul, kui ma selle tõesti kohe samal päeval ka kätte saaksin. Ütlesin seda ka härrale, kes lubas kohe paki väiksema auto peale panna ja ära saata. Lubas tagasi helistada, et öelda kellaaja, millal pakk jõuab. Jõudsin juba mõelda, et raudselt nüüd jäetakse mind jälle ootama, kui tuli uus kõne neilt. Härra ütles, et tuleb isiklikult pakki tooma ja jõuab umbes tunni jooksul, kas see sobib mulle.

Tunnike hiljem ei olnud kuller veel tulnud, küll aga jõudis mu sõbranna Liia kohvitama. Ei läinud kaua aega mööda, kui lõpuks saabus maja ette ka väike buss koos minu kaubaga. Rääkides härraga sain teada, et tema isiklikult oli kolm korda selle paki laost välja saatnud aga kuller tõi tagasi ja väitis, et ei saanud minuga ühendust. Naabrinaine oli ka kõrval ja väljendas oma pahameelt, et see on ju täielik ajuvaba jutt, sest ma olen 24/7 telefoni teel kättesaadav ning terve aja kodus istunud ja oma pakki oodanud. Rääkimata sellest, et esimesel korral oli kellaaeg kokku lepitud ja kuller ei ilmunud lihtsalt kohale. Härra lubas uurida väljavõtteid ja vaadata, mis jama need kullerid ajasid. Iseasi, kas ta seda reaalselt teeb ka muidugi. Igaljuhul järjekordne tõend selle kohta, et kullerid on igavesed päevavargad ja ei tee oma tööd korralikult.

Lõpuks sain oma paki kätte ning härra aitas kõik ka tuppa kanda vabatahtlikult. Kontrollisin üle, et kõik on olemas ja härra sai lahkuda. Matu muidugi siiberdas ümber oma voodijuppide ja ei jõudnud ära oodata, millal see ometi kokku pannakse. Mina aga hakkasin oma uut kella hoopis näppima ja nautisime Liiaga kohvi. Lisaks voodile ja kellale sain kingituseks Hansapostilt sirgendajad. Neil on see kampaania, et 80+ eurose tellimuse puhul saab valida endale kingituse või soodushinnaga toote. Mul vahel oleks sirgendajat vaja, seega valisingi siis selle.

Rääkides aga nüüd tellimusest endast, siis olen asjadega tõesti väga rahul. Tellisin endale aktiivsusmonitor-kella, mis näeb välja nagu tavaline kell. Niivõrd ilus ja stiilne näeb välja. Lisaks veekindel ja patareiga, ei mingit akude laadimist. Pakend oli väga ilus ning minu jaoks suureks üllatuseks, et kaasas ka kruvikeeraja ning tagavarakruvid. Esialgu oli küll harjumatu, kuna pole eriline kella kandija kunagi olnud. Kuid praeguseks ära võttes lausa tühi tunne. Ja seierid helendavad pimedas, seega näen ka öösel mis kell on, ning ei pea telefoni järele haarama.

Ja Matu voodi on ka väga super investeering. Pakist välja võttes oli nii mõnus männi lõhn (on tegelikult siiani magamistoas) ja väga lihtne oli seda kokku panna. Matu aitas omalt poolt polte sisse keerata, ma keerasin vaid tugevamalt üle pärast. Ja kaasas olev vedrumadrats on parem, kui meie enda vedrumadrats. Mis peamine, laps ise on väga sillas ja magab oma uues voodis hea meelega. Mu vanemad saatsid inglismaalt talle uhke uue voodipesu ka, nüüd siis eriti mõnus tal magada oma Paw patroli voodipesu vahel. 139 eurot on selle komplekti eest ikka väga soodne hind, seega omalt poolt julgen soovitada küll. Ainult kulleriga tuleb ette vaadata või siis leida võimalus ise lattu järele minna.

Runtastic Moment Rose Gold

Voodi Rain + bonell vedrumadrats.

Saaga Hansaposti kulleriga jätkub.

Täna on teisipäev, tellimuse tegemisest on möödunud 2 nädalat ja 1 päev ning kuller sai mu paki kätte 9 päeva tagasi. Nagu arvata võite, siis pakk ilmselgelt minuni jõudnud ei ole.

Eile võtsin uuesti telefoni pihku ning helistasin Hansaposti infotelefonile. Laulsin oma lugulaulu uuesti ette ja kuulasin järjekordseid vabandusi ning sain lubaduse, et edastavad kogu info juhatajale ja uurivad, miks kuller ei ole siiani pakki kohale toimetanud. Kõige naljakam on asja juures see, et 9 päeva tagasi panid ka mu vanemad inglismaalt mulle paki teele, mis tuli mööda maad ja jõudis eile hommikul minuni. Küllap siis Manchester on palju lähemal, kui Tallinn, sest Tallinna külje alt pole pakk 9 päeva jooksul veel siiani jõudnud. Hansapostist sain teada, et see fastest on neil uus kuller ja uus teenus. Eks näis, kui kauaks neil sellise kiiruse juures see koostöö jätkub, sest praeguse kiiruse korral kaotavad nad küll ilmselt nii mõnegi kliendi.

Täna sain siis päeval Hansapostist taas e-maili, et vabandavad ebameeldivuste pärast ja paluvad kulleril minuga ühendust võtta. Täna ma igal juhul kullerilt kõne ei saanud ning saatsin õhtul ka e-maili Hansapostile tagasi. 2 päeva on aega neil see olukord lahendada ja kui neljapäevaks pakk minuni jõudnud ei ole, siis olen sunnitud lihtsalt tellimuse tühistama. Ma ei kavatse jääda mitu kuud ootama ja kodus sitsima, et EHK TÄNA lõpuks saab laps oma kaua oodatud voodi kätte. No milleks? Kui ei suuda firma tagada normaalset kullerteenust, siis see on minu jaoks viimane kord nende kaudu tellida. Pigem maksan rohkem aga saan oma tellitud kauba ka lubatud päevade jooksul kätte, mitte ei raiska oma aega, telefoniarvet ja närve sellise firma peale.

Hansapost ja nende “tore” kuller

Olin tükk aega juba plaaninud tellida Matule uue voodi, kuna ta praegusel on madrats natuke väike ja ei ole mõtet osta hetkel uut madratsit ning aasta pärast uuesti uut voodit koos uue madratsiga. Silma jäi juba ammu Hansaposti lehel täispuidust voodi koos korraliku vedrumadratsiga, mille hind oli eriti mõistlik, vaid 139 eurot. Võtsingi siis aprilli alguses kätte ja otsustasin ära tellida. Oleks ma teadnud, mis seebiooper sellega kaasneb, oleksin ilmselt mujalt kallimalt ostnud ja oma närve säästnud.

Üritasin siis mina 1. aprilli õhtul tellimuse ära teha aga kuna mu browser ei lubanud mingeid teateid läbi ja palus need maha võtta, siis ei saanudki aru, kas tellimus läks läbi või mitte. Saatsin siis kirja Hansaposti ja küsisin järele. Vastuse sain esmaspäeva hommikul üsna varakult, et tellimust minu nimele ei ole ning tehku ma uus tellimus. Panin kohe uue tellimuse teele. Matule voodi ja endale kell, mõlemal tarneaeg 1-4 tööpäeva. Minu arvutuste kohaselt siis hiljemalt reedel (6. aprill) oleksin pidanud tellimuse kätte saama. Neljapäevaks polnud veel kippu ega kõppu ning saatsin siis igaks juhuks neile uuesti kirja, et ehk oskavad midagi öelda, millal tellimus jõuda võiks. Olin terve nädala juba kodus olnud, sest vahel kullerid armastavad tulla ette helistamata või helistavad ala maja eest. Vastuse sain reede hommikul:

Tere!
Täname kirjutamast!
Teie tellimus on läinud komplekteerimisse ning kauba kätte saamine jääb uuele nädalale.

Ok, olin juba siis veidi kuri, sest tarneaeg oli seega planeeritust pikem. Ei olnud isegi mitte vabandust või teadet, et venib pikemaks. Eriti nõme, kui oleksin näiteks kingituse tellinud sealt ja arvestanudki selle tarneajaga. No mis seal ikka, jäin siis uut nädalat ootama.

Esmaspäeval ei olnud ikka kippu ega kõppu. Plaanisin siis teisipäeval uuesti nendega ühendust võtta. Teisipäeva hommikul aga sain Hansapostilt taaskord kirja, kus uurisid, kas kuller on ühendust võtnud minuga. Saatsin koheselt vastuse, et ei ole kuller ühendust võtnud ning ei ole ka ukse taga käinud. Üsna varsti sain neilt uue kirja:

Tere!
Täname kiire vastuse eest, uurime järgi mis põhjusel ei ole kuller Teiega ühendust võtnud, vabandame omalt poolt!
Lugupidamisega
Hansaposti klienditeenindus

Need kirjad muidugi rahustasid mind maha ja muutsid minu arvamust nende suhtes. Hansapostist rohkem kirju ei tulnud, küll aga helistati kullerfirmast päeval ning ütlesid, et said kauba kätte esmaspäeval aga saavad tuua ära alles N või R. Sai kokku lepitud neljapäev ja mulle rõhutati üle, et sellisel juhul kindlasti ainult päeval. No pole probleemi, mulle sobiski päeval rohkem.

Jõudis kätte siis tore neljapäev ja mina aina ootasin. Sain päeval siis kõne umbkeelselt kullerilt, kellega keelebarjääri tõttu üsna raske oli suhelda. Uuris, kas on ikka Harjumaal see aadress ja ütles, et võtab kauba tallinnast ja on 5-6 ajal siin. Olin juba siis pettunud taaskord, sest mulle rõhutati, et kindlasti päeval. Pidin ise kella viieks juba tööl olema ning eelnevalt ka lapsed lasteaiast kaasa võtma ja trenni viima. Palusin siis naabrinaisel valves olla ja andsin talle võtme. Lisaks helistasin Kaidole ja palusin võimalikult kiirelt koju tulla peale tööd, sest kuller tuleb. Ise läksin viieks tööle ja Kaido jõudis mõni minut peale viit. Kella seitsmeks polnud kullerist aga haisugi ja Kaido helistas uuesti Hansaposti. Vabandasid taaskord ja lubasid uurida ja 2 päeva jooksul teada anda. See tähendab siis seda, et hiljemalt esmaspäevaks. Ma olin kogu sellest trallist nii häiritud, et lõpetasin eilse õhtu lihtsalt rõveda migreenihooga, üsna tore oli sedasi tööl olla.

Täna võtsin siis kätte ja helistasin ise sellel numbril, millelt mulle teisipäeval aja kokku leppimiseks helistati ja rääkisin loo ära, et oli kokku lepitud eilseks, kuller veel helistas eile päeval aga pakki ei ole siiamaani. Meesterahvas kuulas mu ära ja oli imestunud häälega, lubas uurida ja teada anda. Aeg aina läks ja polnud kippu ega kõppu. Üritasin veel mitmeid kordi päeva jooksul helistada aga iga kord oli telefon kinni. Veidi peale viit hakkas lõpuks telefon kutsuma aga siis ei võetud enam lihtsalt vastu.
Ma olen praegusel hetkel ikka väga pettunud ja vihane. Ma olin nõus maksma 20 eurot koju toomise eest, lootuses siis kiirelt asjad kätte saada. Ütlesin Kaidole, et pole mõtet ise hakata otsima transporti, kui nagunii on kulleri võimalus olemas, mis sest et hind üsna krõbe. Ok Hansapostil läks 1 tööpäev tarneajast üle aga mis kuradi mõttes ma pean kuradima kullerit nädal aega taga ajama, et OMA pakki kätte saada, mille eest ma kuradima 20 euri pean välja käima? Kas nad teevad nalja või? Ma ei ela Läti piiri ääres pärapõrgus, kuhu nii hirmus pikk ja raske tulla on, vaid 40km tallinnast!
Kui hakkasin Hansaposti facebooki lehelt arvustusi lugema, siis olin veel eriti shokeeritud. Pidevalt tarneajaga probleemid ja kohale jõuavad asju nädalaid hiljem. Kui muidugi üldse jõuavad, sest tihti peale pikka ooteaega selgub, et asja ei ole ega tule, ehk tuleb kas tühistada ja päevi oma raha tagasi oodata või valida midagi muud. Rääkimata sellest, et kohale jõuavad täiesti valed tooted või on pooled jupid puudu. Ma üldse ei imesta, kui meie voodil ka poldid puudu on. Sõbranna tellis veebruaris voodi, mis saabus ilma poltideta. Alles nüüd aprillis sai kirja, et saavad nüüd kulleriga poldid ka. Eelneva poolteist kuud pidi laps vist nende arvates põrandal magama.
No nii mõru maitse on suus. Ühelt poolt ma olen alati Hansaposti kiitnud, sest hinnad on neil tõesti palju mõistlikumad kui mujal. Naaber tellis sealt nari  lastele ning see on tõesti väga tugev ning korralik. See andis nagu kindlust juurde, et võiks ju enda lapsele siis ka sealt tellida. Samas peale sellist janti ei ole mul tahtmist mitte mingisugust tegemist enam Hansapostiga teha. Kui, siis ainult juhul, kui kaubale ise järele minna ja maksta koha peal kätte saades. Jumal tänatud, et ma valisin sel korral ka kätte saades maksmise. Kui tühistada vaja, ei pea vähemalt oma raha taga ajama hakkama. Kui see jant kaua veel kestab, siis paratamatult otsin lapsele mujalt selle voodi. On juba kaks nädalat mult aina küsinud iga päev, et millal ta oma uue voodi kätte saab.
Nii suurt pettumust ei ole juba ammu tunda saanud. Ometi suur firma aga sülitavad oma klientidele. Kui kulleriga aina jamad on, siis tuleks see kuller välja vahetada. Vabandasid küll aga mida see vabandus loeb. Istun nädalaid koduarestis, kusagile minna ei saa, sest äkki see neetud kuller vahepeal tuleb. Ja siis maksku sellistele tontidele veel peale.
Igal juhul võite oma kogemusi Hansapostiga jagada, huvitav palju pettunud kliente veel eestimaal leidub.

Mate Hari

Taaskord lisan ühe lugemissoovituse. Eelistame Eestimaist, ehk tunnustame ikka eesti kirjanikke.

Jüri V. Grauberg ja Viivika Vester “Mate Hari”
Lambri raamat, 161lk

Romaan, mis keskendub tänapäeva murepunktile, kus tavatöötaja on ori, kes peab ilma nurisemata käske täitma. Tegelaskujud ja kohad on välja mõeldud, ehk lugu ei räägi mingist kindlasti firmast. Paraku nii kurb, kui see ka ei ole, siis täpselt nii see paljudes firmades käibki. Suured ülemused ei mõista tavatöötajaid, kuna neil puudubki reaalne ülevaade asjast. Kontoris istudes on hea näpuga näidata ja nõuda aga kas reaalselt on võimalik olukorda ka nende soovide järgi lahendada, on juba iseasi. Juhtub ka sedasi, et tavatöötajast kontorisse tõusnud inimesele hakkab võim lihtsalt pähe ja isegi kui on nende olukordadega varem kokku puutunud, siis justkui unustaks päeva pealt kõik.

Nagu ikka, ei puudu ka joodikud ja oma positsiooni räigelt ära kasutavad härrad, kes eestis paraku väga sageli esinevad on. Patused poisid, kelle juurde karma jõuab kiiremini, kui nad seda ootata oskavad. Ootamatu kohtumine sugulaste vahel, mis annab natuke vürtsi juurde loole. Kodused probleemid meeste ja naiste vahel ning palju muud igapäevast.

Minu arvates Jüri raamatute suurim pluss ongi see, et kirjutab igapäevastest probleemidest, mis meil siin pisikesel eestimaal muret tekitavad. Alati ei pea kõik olema nii ilusaks maalitud ja vahel lausa peab keskenduma ka murekohtadele.

Uus lemmik mängutuba

Reedel avastasime Matuga uue mängutoa. Õigemini kuulnud olime sellest juba varem aga kohale jõudsime sinna alles reedel. Võib öelda, et see oli Matu lemmik alates hetkest, mil sinna sisenesime.

Pole mingi saladus, et praegu on tema lemmikuteks erinevad playmobil komplektid. Seega kui kuulsin, et detsembris avati selleteemaline mängutuba, oli plaanis seda kindlasti külastada. Ilmselgelt oli poiss ise ka mineku üle väga elevil ja ei jõudnud reedet ära oodata. Seega reedel võtsime suuna sinna ning plaanisime seal veeta ühe meeldiva tunnikese. Minul oli raamat kotis, et aega meeldivalt sisustada.

Matu sai vaevu riided seljast ära, kui juba tormas ummisjalu mängima. Mina senikaua siis maksin mänguaja eest ära ning valmistusin ennast mugavalt tundma. Reaalsuses aga ei saanud raamatut kotist väljagi võtta, sest lobisesime terve aja sealse väga toreda töötajaga ning nautisin kohvi ning küpsist. Kui tunnike täis sai, siis ei tahtnud Matu kuuldagi veel ära minekust ning maksin teise tunni eest veel takka otsa. Tavaliselt mängib ta oma tunnikese ära ja on nõus ilma jonnita lahkuma, sel korral ei olnud ta valmis aga ka peale kahte tundi veel lahkuma ja vaidles vastu, et sai nii vähe mängida. Paraku oli kell nii palju, et pidime bussile tõttama, seega ei saanud kauemaks jääda.

Playmobil mängutuba on eelkõige mõeldud 4-10 aastastele lastele, kuigi ka veidi nooremal playmobil mänguasjade fännil on seal kindlasti väga tore. Kõige pisematele on seal eraldi aiaga ümbritsetud laual Playmobil 123 seeria mänguasjad, mis on mõeldud alates 1,5a lastele. Pole ohtu, et pisikesed seega pisemaid asju mujalt laudadelt haaravad ja kurku tõmbavad. Tüdrukutele pakub väga palju rõõmu kindlasti printsessilossiga suur laud, kus saab kõikvõimalikke kuninglikke mänge mängida. Lisaks on seal tüdrukutele ka nt moebutiigiga komplekt, kus saab playmobil nukkudel erinevaid riideid ja soenguid vahetada. Poistele pakuvad kindlasti väga palju rõõmu politseimajaga suur komplekt (Matu oli vähemalt 1/3 ajast vaid selle kallal). Küll on põnev ju pätte kinni püüda ja politseiautoga vanglasse transportida. Samamoodi lauajalgpall on poistele kindlasti väga hästi peale minev. Ja tondipüüdjate komplektid ja auto. Lisaks kõigele on seal ka suur lastehaigla komplekt koos kiirabiauto ja helikopteriga. Kuna Matule jõuluvana need tõi, siis need jäid seal mängutoas enamjaolt puutumata ja uuris vaid korra, kas seal midagi teistmoodi, kui temal endal on. Egiptuse teemaline komplekt, suur kruiisilaev, Kuidas taltsutada lohet komplekt ja erinevad talu komplektid pakuvad aga kindlasti mõlemale soole väga huvi. Lisaks playmobil mänguasjadele on olemas ka valik erinevaid kostüüme ja erinevad püssid-mõõgad-kilbid jms lisandid, et ka ise vahepeal kellekski teiseks kehastuda saaks.

Vanemate jaoks on väga mõnus diivaninurk ning saab osta kohvi ja teed. Küpsiseid pakutakse kohvi kõrvale tasuta.

Ära ei tasu unustada ka selle mängutoa suurt plussi, milleks on lühiajaline lastehoid. 4-7 aastaseid lapsi saab jätta sinna lühiajalisse hoidu (max 3h) ning ise samal ajal näiteks poes või juuksuris käia. Kuna see asub kohe eks kaubamaja kõrval, siis seal kandis erinevaid salonge ja poode on mitmeid, seega miks mitte seda võimalust ära kasutada.

Meie kavatseme seda mängutuba igaljuhul veel külastada ja soovitame soojalt kõigile teistele ka. Hoopis teistsugune lähenemine asjale ja mängutuba ei pea olema vaid koht, kus end ribadeks joosta. Miks mitte lapsega külastada kohta, kus ta saab oma fantaasial lasta lennata. Hea võimalus ka neile, kellel kokkupuude erinevate komplektidega puudub ja kahtleb, kas neid koju soetada või mitte. Komplektid ju kallid ja kui lapsele tõesti ei istu, siis pole tõesti mõtet raha raisata ja neid koju soetada.

Kes kardab välgutüdrukut?

Detsembris tegi armas Heli väikese jõulukingituse ja saatis mulle oma uue raamatu. Lubasin peale lugemist selle kohta ka väikese tutvustuse teha ja parandan nüüd selle vea.

“Kes kardab välgutüdrukut” on sarja “Mõni õhtu romantikat” kuues raamat. Kuna olen lugenud läbi ka eelnevad viis osa, julgen väita, et kuues osa on neist tugevaim ning pakkus kõige parema lugemiselamuse.  Helil on imeline oskus oma raamatutega tähelepanu pöörata olulistele asjadele, mille peale ise nii kergelt ei tulegi. Eks ole meie kõigi elus mingil eluperioodil olnud selliseid sõpru või sõbrannasid nagu antud loos Eleri. Ka ise olen kunagi sellist toredat sõbrannat omanud, kes üritas minu elu korraldada. Minu õnneks ja tema kahjuks ei läinud see tal aga läbi ja praeguses hetkeks ta enam minu elus rolli ei mängi. Paneb aga tõsiselt mõtlema, et kui palju võib neid inimesi usaldada, keda saad enda sõpradeks või sõbrannadeks nimetada. Igal juhul raamat on lugemist väärt ning jään huviga ootama sarja järgmist osa.

Sisututvustus: 

,,Olen viimase kümne aasta jooksul harjunud sellega, et mehed mu elus tulevad ja lähevad. Aga Eleri on mu kõrval sel ajal alati olemas olnud. Ja Meeno on mu elust kogu selle aja kadunud olnud. Äkitselt on aga kõik poolused ümber keeratud ja mul pole õrna aimugi, milliste mängureeglitega seda uut mängu mängitakse.

,,Kes kardab välgutüdrukut?” on Heli Künnapase sarja ,,Mõni õhtu romantikat” kuues raamat. Seekordses raamatus peab kodusesse Pärnu-Jaagupisse naasnud Annely muutunud oludes ümber hindama oma mineviku ning selgeks õppima õppetunni, et kui sa ise oma elu ei juhi, siis teeb seda keegi sinu eest.
Sarja kõik raamatud on eraldiseisvalt loetavad.

Vol 2, ehk puhkus inglismaal

Need kaks nädalat inglismaal möödusid lausa linnulennul. Vedelesime kodus, veetsime kvaliteetaega perega ja lihtsalt puhkasime.

Matu oli muidugi rohkem kui õnnelik ja rippus terve selle aja mu vanemate küljes. Saab Papa ja Nanaga nii vähe koos olla, et võttis sellest ajast maksimumi. Mind oli vaja vaid uneajal ja siis, kui haiget sai. Muul ajal oleksin võinud olemata olla. Korra teatas õhtul ka, et tema läheb Nana kaissu ja Papa peab minu kõrvale magama tulema. Kui aga magama mineku aeg oli, siis teatas “ootame ikka emme ka ära”, Mina olin sel hetkel vannis mõnulemas.

Päev peale sinna jõudmist käisime ASDA-s shoppamas. Matu sai endale taaskord suure hunniku erinevaid riideid. Lisaks muidugi nuias välja endale suure lõõtsaga mängubussi. Mina sain ka mõned vajalikud riideesemed soetatud, mõneks ajaks jälle süda rahul. Hiljem kodus mängis oma bussi ja kraanaga ning pidime ehitama ka suure rongitee, kuna vanemad ostsid vahepeal sinna uue suure puidust rongitee komplekti. Laps oli õnnest lõhkemas.

Laupäeval tuli mulle lõpuks külla Merka. Elab nüüd mu ema ja õega lausa ühel tänaval, seega kerge koos midagi ette võtta. Tuli meile külla ja saime lobiseda ja koos aega veeta kohvitassi taga. Vaatasime näosaate esitusi ja lobisesime. Mu vanemad läksid vahepeal poodi ja võtsid Matu ka endaga kaasa. Küll oli mõnus vahelduseks rahulikult lobiseda, nii et kusagile kiiret ei ole. Peale vanemate naasmist läks Merka jälle koju ja meie veetsime perega kvaliteetaega edasi ja nautisime X-factorit.

Pühapäeva hommikul kutsus õde meid mängutuppa kaasa. Mu ema jäi koju ja läksime koos isa ja Matuga, saime õega parklas kokku ja suundusime koos mängutuppa. Meie pätud said koos tund aega hullata ja olid lõpuks päris väsinud. Tagasi koju minnes sõime kõhu pannkooke täis ning suundusime peale seda õele külla. Jõime jälle kohvi ja lobisesime ning lapsed said jälle mängida. Matul oli eriti põnev, sest seal oli nii palju uusi ja huvitavaid mänguasju. Veidi peale kolme pidime ära tulema, sest oli vaja veel toidupoodi jõuda. Paraku toidupoed on pühapäeval vaid kella neljani lahti, seega tuleb sellega arvestada.

Nädala algus oli üsna kodukeskne ja rahulik. Käisime vaid vahepeal poes, enamus aega nautisime lihtsalt kodus koos perega olemist. Vahepeal ehistasin valmis lastele suure papist maja. Isa oli hiiglasliku pappkasti selle jaoks toonud, nii et teha oli seda kerge. See pakkus lastele jälle palju rõõmu, sest mängumajad on alati laste seas ju populaarsed.

Neljapäeval võtsime suuna kesklinna poole. Tahtsime jõuluturul käia ja Matu oli esimesest päevast saadik nuianud, et tahab trammiga sõitma minna. Sõitsime siis trammiga linna ja võtsime esialgu suuna kohe jõuluturule. Turvalisusele on nad sel aastal päris palju tähelepanu pööranud, sest turg oli ümbritsetud betoonblokkidega ning lisaks olid kohale toodud ka piiksuvad turvaväravad. Ja iga värava juures muidugi turvamehed valves. Seal oli ilus aga erilist jõulutunnet küll ei tekkinud. Palju toredaid asju aga hinnad jällegi palju kallimad, nagu meie enda jõuluturulgi. Peale seda suundusime Arndale kaubamajja ja käisime paaris poes. Ma otsisin endale saapaid. Lõpuks ostsid mu vanemad mulle jõulukingiks Guessi saapad. Need saapad polnud küll sellised, nagu ma otsima läksin, kuid võimatu oli neist mööda kõndida. Nii ilusad ja jalas niivõrd mugavad. Matu sai endale Käpapatrulli teemalise multicolor pastaka ning sussid. Siis oli kell aga juba nii palju, et oligi aeg tagasi koju suunduda, sest õetütar oli vaja koolist ära tuua.

Reedel oli esimene Detsember ja neil on traditsioon sel päeval kogu elamine ära ehtida ja kuusk püsti panna. Matu oli taas või sees, sest sai Papal aidata nii palju tööd ära teha. Lasi ise akutrelliga kruvid sisse ja välja. Aitas päris haamriga päris naelad seina lüüa. Siis aitas kunstkuuse püsti panna ja oksi oma kohale sättida. Ja õhtul veel parandasid diivanilaua koos ära ja Matu sai tähtsa näoga ise mutreid keerata. Laps tundis ennast nii vajalikuna ja elamus missugune. Muidugi oleks saanud ise ju kõik poole kiiremini tehtud aga lapse elevus oli seda 110% väärt. Elamine sai täitsa ilus aga õiget jõulutunnet ikka ei tekkinud. Kunstkuust on ikkagi kunst ja ilma õige kuuse lõhnata ei ole ka õiget jõulutunnet.

Laupäeval jäi Matu mu vanematega ja mina suundusin taaskord õele külla.  Nautisin seal suure õetütre klaverimängu ja lobisesime veidi juttu. Veidi peale 11 sättis õde end kähku valmis ja kimasime postkontorisse, sest see oli laupäeval vaid kella 12ni lahti. Meid mõlemaid ootas seal üks pakk. Peale seda suundus õde tagasi koju ja mina läksin Merkale külla. Jõime kohvi, lobisesime, ta nõudis et talle ühe jõuluingli ära kaunistaksin ning lõpuks suundusime me koos meie juurde. Seal saime veel lobiseda ja olla, kuni ta mingi hetk koju tagasi suundus ja me taas ainult oma pere seltsis teleka ees maandusime.

Pühapäev oli taas mõnus ja kodukeskne päev. Vanemad käisid korra poodides ja tõid suure kasti, millega saaksime paki eesti poole teele panna. Ja seejärel pidime kogu kupatuse kokku pakkima ja kulleri ära tellima.  Ja Esmaspäeval plaanisime esialgu minna Sealife-i Matuga aga kuna 24h ette ostes olid piletid 8 naela soodsamad, siis ostsime piletid hoopis teisipäevaks ja käisime ainult toidupoes. Ja siis kimasime ruttu koju kullerit ootama, et pakk eesti poole teele saata. Küll oli äge kohata eestlaseid ukse taga pakki vastu võtmas. Ja kõige toredam oli see, et kast läks meie nähes ilusti autosse ja autost välja tuli see pakk alles siis, kui eestis minuni jõudis.

Viimastest päevadest räägin eraldi, sest muidu venib postitus liiga pikaks. Sealife ja muuseum aga vajavad veidi rohkem kirja panekut

 

Väike vapper reisisell ja puhkuse algus

Me käisime vahepeal taaskord inglismaal, sel korral küll puhkasime vaid paar nädalat. Taaskord kahekesi ning sel korral venis meie sõit poole pikemaks, kui tavaliselt on olnud. Tavaliselt sõidame Riiga autoga, kuid sel korral olime sunnitud bussiga sõitma ning see muutis meie päeva päris pikaks ja väsitavaks. Plaanisin alguses küll selle postituse avaldada juba peale inglismaale jõudmist aga olin seal viibides arvutis nii vähe, et lõpuks blogida ei jõudnudki.

Sõit ootas ees meid 23ndal, ehk neljapäeva hommikul. Mina ärkasin 5:30, Matu ajasin üles kuue ajal. Oli vaeseke vähe magada saanud, sest õhtul ei tahtnud kuidagi magama jääda. Muidugi süüa ta ei soovinud, mina sõin kõhu putru täis. Kella 7 ajal startisime kodust tallinna bussijaama poole.

Pool sõidust poiss magas. Poole kaheksa ajal jõudsime bussijaama juurde ning parkisime sinna kõrvale ära. Kaido käis korra vaatamas milliselt platvormilt meie buss läheb ning siis käisin mina kiirelt R-kioskis juua ostmas. Peale seda oligi aeg oma kohvrid võtta ning bussi peale minna. Matu ütles muidugi bussis maha istudes kohe “Tahan juba Nana juures olla”. Paraku ootas meid ees 5h bussisõitu. 5h lennujaama tsilli ja 3h lennukisõitu. Lisaks veel autoga koju aga see on eelneva päevaga võrreldes nagu üks silmapilgutus. Kell 8 buss väljus, lehvitasime veel Kaidole ja sättisime end siis mugavamalt paika.

Bussisõit oli pikk ja väsitav. Kuigi alguses oli kirjas, et iga istmepaari juures on olemas ka laadimispesa, siis meie bussis seda siiski ei olnud. Seega kuigi mul oli tahvlisse laetud uued multifilmid ja uued mängud, siis kaua ta seal kolada siiski ei saanud, aku sai tühjaks. Pidi leppima bussis oleva multimeediatahvli multikavalikuga ning vahepeal lihtsalt õue vaatama. Väike vapper mees küsis küll mitmeid kordi, kas me oleme juba kohal, kuid pidas siiski väga vapralt vastu. Õnneks jõudsime 20 minutit enne ettenähtud aega juba lennujaama, ehk siis saime vähemalt bussist välja ja ennast liigutada.

Lennujaamas mõtlesin, et saame terminali minna ja mängunurgas aega veeta. Paraku ei arvestanud ma asjaoluga, et kohvri sai ära anda alles 2h enne lendu, seega saime 3h lihtsalt aega surnuks lüüa seal ootealas. Õnneks leidsime peale väikeseid ringe ja Lidos kohvi joomist siiski ka nurga koos laadimispesaga, ehk mõnda aega sai Matu tahvlis mängida ja mina veidi raamatut lugeda. 16:30 ajal saime lõpuks kohvri ära anda ning terminali sisse minna. Käisime tegime tiirud poodides, veetsime veidi aega ühes mängunurgas ning lippasime siis oma väravasse lendu ootama. Matu vajus seal lõpuks ära, oli ju päev otsa täiesti magamata. Sai umbes 15-20 minutit magada ning siis oli aeg hakata lennukisse ronima.

Lennukis sättisime end sisse ja nautisime õhkutõusu. Tellisin endale ühe kohvi aga see tekitas mulle kõrvetised, seega saatsin selle tagasi. Pistsin ühe singi-juustu croissandi hoopis nahka. Matu sõi kummikomme ja jõi vett. Peale seda otsustasin mina silma veidikeseks looja lasta, sest minu öö oli möödunud vaid paari unetunniga ja olin selleks ajaks juba üsna läbi. Matu esialgu polnud asjaga nõus aga andis lõpuks ise ka alla ja jäi magama. Ma sain vast pool tundi tukkuda, Matu magas tunnikese ja ärkas vahetult enne maandumist. Lennukist välja pidime ronima esimese ukse kaudu, sest mingil põhjusel teist ust lihtsalt ei avatud. Lennujaamas sees lohistas väike reisisell ise käsipagasikohvrit tähtsa näoga ja oli suureks abimeheks, mina pidin ju suure kohvri lindilt üles korjama.

Ootealas olid mu vanemad meil juba vastas ja saime suuna kodu poole võtta. Matu võttis kohe Nanal käest kinni ja Papa aitas suure kohvri autosse tarida. Sõit läks kiirelt ja koju oli uskumatult hea jõuda. Vanemad olid Matule uue puldiga mängukraana ning puidust rongitee ostnud. Kraana pidin muidugi kohe kokku panema, et härra sellega mängida saaks. Siis pakkisin kohvrid lahti, panin asjad sahtlitesse ära ja sain lõpuks ometi puhkama hakata.

Üksikkülastusega mängutoad tallinnas

Kuna neid kohti, kus lapsega mängimas saaks käia on vähe, siis mõtlesingi need siia kirja panna. On endal hea ülevaade, kuhu minna võiks ning loodetavasti on sellest ka kellelgi teistel kasu.

PIRITA/VIIMSI:


*Miniland mängutuba– Vajalik info kõik pildil olemas. Mängimas saab käia E-R 11-17. Alla 3 aastased lapsed ainult koos lapsevanemaga. Aadress: Pärnamäe tee 4a, Tallinn 

* ChiBo – Kokkuleppel on päeval avatud ning ootavad lapsi külla mängima ning vanemaid kohvi jooma. Hind on 4€ (üks kuum jook hinna sees) ühe lapse kohta (2h), kolm tundi on 6€. E-R 10:00 – 14:00  Aadress: Kelluka tee 21, Pirita

*MUUUV – E-P avatud üksikkülastustele, kui pole broneeritud. Sissepääsupilet 5€. Partnerkaardiga -10% ja lapsevanem pääseb sisse tasuta. Aadress: Sõpruse tee 15, Viimsi.

LASNAMÄGI:

*Laste liikluspark – K-P 1 minut 0,24€ (1h : 14,40€). Enam, kui 2 lapsega peredele hinnasoodustus üksiksõidul 35%.  Võimalik külastada, kui park on broneeringutest vaba. Vabade aegade info kodulehel. Üksikkülastuse korral ka ette helistada. Aadress: Peterburi tee 38, Väike-Paala bussipeatus.

KESKLINN/SIKUPILLI/ÜLEMISTE:

*Lennumaa – 30 min = 3€, 1h = 4,5€, 2h = 6€. Avatud E-P 10-21. Puuetega lastele -50%, mitme lapsega perele soodustused. Asub Ülemiste keskuses 2. korrusel Lido kõrval. 

*Zelluloosi batuudikeskusÜksikpilet 7€, perepilet 18€ (kuni 4 inimest). Külastajatele avatud E-R 17.00-21.00 ning L-P 11.00-21.00. Aadress: Tartu mnt 80 D, Tallinn 

*SkyparkAvatud E-R 12-22 ning L-P 10-22. Batuudikeskuse päevapilet 7,9€. Lastekeskuse päevapilet 4,8€. Aadress: Pärnu mnt. 139E, Tallinn. Hallivanamehe bussipeatus. 

*DzunglitubaEelneval kokkuleppel saab mängima minna, tunni hinnaks 5€. Aadress: Tuukri 54, Tallinn (Tallinna ülikooli taga)

*NerfipesaKokkuleppel mängutunnid, minimaalselt 4 last ja 2h. 4€/h, sama pere õed-vennad 3€/h. Lisatund 2€. Aadress:  Saku tn 13A, Tallinn.

*Lets Play – Mängimas saab käia E-R kl. 10.00-17.00. Hinnainfo puudub. Soovitatakse 0-10 aastastele lastele. Aadress:  J.Vilmsi 47, 1 korrus, Tallinn.

*Kadrioru MiiaMilla–  Perepilet 6€ (2 täiskasvanud ja 4 last). 0-2a laps tasuta. Lapsed alates 3. eluaastast,  üliõpilased, ajateenijad, pensionärid 2€. Täiaskavanud 3€. Külastada võimalik T- P 12.00-18.00. Asub Kadrioru pargis.

PÕHJA-TALLINN:

*Väike linnIgal kolmapäeval toimuvad mänguhommikud 10:00-12:30. 8€ laps, ühe pere kaks last kokku 14€. Aadress: Kopli 25, Tallinn.

*Mängutuba MINIONIDMängimas saab käia E-R kl. 10-18. Hinnainfo puudub. Sobib 3-10 aastastele lastele. Aadress: Tuulemaa 20, Stroomi keskus, Tallinn.

*Kalamaja MiiaMilla – Täispilet 2€. Kuni 2 aastane laps tasuta. Sooduspilet (laps alates 3.eluaastast, õpilane, üliõpilane, pensionär)  1€  Perepilet (2 täiskasvanut ja 4 kuni 17-aastast last)  4€Külastada võimalik  K-P 10.30-18.00. Asub Kotzebue 16, Tallinn.

*Klotsibuum–  Piletihinnad: E-R 3-7 eurot. L-P 3,5-8 eurot. Asub Arsenali keskuses. 

HAABERSTI/ÕISMÄE:

*Juku mängumaa – Päevapilet E-R 6,9€. Muidu piletid 2,7€ – 6€, olenevalt ajalisest piirangust, vanusest ning laste arvust. L-P päevapilet 7,9€ ning muud piletid 3€-7€.  Avatud mängimiseks iga päev 10:00-20:00. Asub Rocca Al Mare keskuses teisel korrusel.

*Imeline mängumaa E-R vahemikus 9:00-17:00 on võimalik minna mängumaale koos oma sõpradega mängima. Koguge sõbrad kokku ja minge koos mõnusalt aega veetma. Aeg tuleb eelnevalt kokku leppida. 1h mängimist maksab 15€ olenemata laste arvust. Aadress: Oja 19, Tallinn

MUSTAMÄE:

*Lohesaba seikluslinnakPäevapileti hind soodusajal (E-R kuni 17.00) 4,9€ ning väljaspool soodusaega 6,9€. Sama pere iga järgnev laps -25%. Avatud E,T,N,R 14-21 ja K,L,P 10-21. Aadress: Mustamäe tee 50, Tallinn.

*Laste liiklusmängukeskusBroneeringute välisel ajal saab sõitmas käia ka niisama. 1 min 0,25 EUR (näiteks 20 min 5 EUR). Enne mängima minekut veenduda kodulehel, kas sel hetkel broneeritud või vaba. K – R  13:00–18:30. L – P 10:00-18:30. Aadress: Kadaka tee 84A, Tallinn.

*Mashatuba – Broneeringute välisel ajal iga päev 15-21 võimalik mängimas käia. E-R hinnad 3€ – 6,4€. L-P hinnad 4€-7,4€. Aadress: Tammsaare tee 89, Tammsaare keskuse 2. korrusel. Ps. Ise pole käinud ja kogemus puudub, kuid kuuldavasti pidavat omanik sees suitsetama ja suitsuhaisu olema tunda, seega isiklikult eelistaksin pigem teisi kohti. 

*Happy-Fly batuudikeskus– Tunnipilet 5€. 3h pilet on 8€ ja päevapilet 12€. Lisaks päevapilet neljale inimesele on soodustusega 25€.  Avatud E-N 12-21, R 12-22 ning L-P 10-22.  Aadress: Vinkli tänav 4, Tallinn. 

*Triibu mängumaa – Võimalik broneeringute välisel ajal tunnipiletiga mängimas käia. Tunnipilet maksab 5€,  lisatund 3€. Iga järgnev laps 3€. Asub Mustika keskuse teisel korrusel. 

*Miilu mängumaaDetsembrist hakkavad taas mängupäevad. Kuupäevad nähtaval kodulehel. Mängupäevadel avatud 10-15 ja päevapileti hinnaks 6€ laps. Õed-vennad 4€ laps. Aadress on Mustamäe tee 24, 3. korrus. 

*Playmobil mängutuba– Vabalt mängimiseks avatud E, K, R 12:00-19:00. L 11:00 – 17:00. Hinnakiri: 1 tund/3 eurot, 2 tundi/5 eurot, 3 tundi/6 eurot. 4-7 aastastele lastele võimalik võtta ka lühihoid. Aadress on Mustamäe tee 8.

Kui teate veel kohti, kuhu pääseb mängima tunnipileti või päevapiletiga, siis võite sellest kommentaariumis märku anda.