Vahepeal sain kätte siin kaks lapsepõlve lemmikut ning otsustasin need vahelduse mõttes uuesti läbi lugeda.
42.Raamat, mille kaaned on punast värvi – “Iko Maran – Londiste, õige nimega Vant”
49.Raamat, mille autor on siit ilmast praeguseks juba lahkunud – “Astrid Lindgren – Bullerby lapsed”
Sisu: Londiste on väike armas mänguelevant, kelle Siim endale sünnipäevaks saab. Kui isa ja ema on toast lahkunud, selgub Siimu suureks imestuseks, et tema uus kingitus oskab rääkida. Londistest saab Siimule üks igavesti vahva mängukaaslane ja hea sõber. Ainult et tema nimi polegi päriselt Londiste, nagu arvavad ema ja isa, tema nimi on Vant. Aga see on tema ja Siimu saladus.
Raamatu esimene pool on lihtsalt niivõrd armas ja südamlik. Poisi ja tema lemmikmänguasja mängud ja tegemised. Näitab selgelt, kui suur võib olla ühe lapse ettekujutusvõime ning kui siiralt võib laps ühest mänguasjast hoolida. Kui vaid tänapäeval ka lapsed eelkõige sellistest mänguasjadest hooliks, mitte ainult elektroonilistest vidinatest. Raamatu teine pool, kui Siim juba koolis käis, enam nii kaasahaarav ja sisukas ei ole. Kuigi näitab väga hästi seda, kuidas lapsed kasvavad ning nende huvid ja mängud muutuvad. Lõppkokkuvõttes ikkagi üks väga armas raamat ning ootan huviga millal Matule seda ette lugeda saan.
Sisu: Bullerby on maakoht Rootsis. Seal asub kolm talu, milles elab kuus last, kolm tüdrukut ja kolm poissi, kes on umbes samaealised. Nad mängivad kodus, teevad tööd ja käivad koolis. Vahel tegutsetakse koos, vahel tüdrukud ja poisid eraldi. Neil on lõbus ja turvaline lapsepõlv nagu oli nende loojal Astrid Lindgrenil endalgi.
Astrid Lindgren on ilmselt mu kõige lemmikum lastekirjanik. Enamus tema sulest tulnud teosed on puhas kuld. Kirjeldab nii toredalt laste mõttemaailma ja seda, milliseid lolluseid nad suudavad genereerida. Poiste ja tüdrukute erinevusi ning mänge ning samas ühtekuuluvust. Nad on nagu üks suur ja õnnelik pere, mitte kolm erinevat perekonda. Loodan, et Matul on pooltki nii vahva lapsepõlv ning saab endale sama vahvad sõbrad, kellega koos lapsepõlv meeldejäävaks teha.
Ma arvan seda, et iga täiskasvanu võiks vahel mõne lapsepõlvelemmiku kätte haarata ja läbi lugeda. See ei võta üldiselt just palju aega aga jube vahva on vahelduseks end taas lapsena tunda ning seeläbi enda lapsepõlve meenutada. :)
loomaaedonkirju.wordpress.com 