Lugemissoovitus


Jüri v. Grauberg “Avakontor”

Raamatu keskmes on ühe firma avatud kontor, mis peaks kaasa aitama omavahelistele sõbralikele suhetele, kuid tekitab kohati just rohkem pingeid. Ühed üritavad oma suhet varjata, teine üritab oma kiusajat varjata, kolmas vaatab lihtsalt igatsevalt naise poole, kellesse juba ammu armuma on hakanud. Mõistagi ei või selline asi rahumeelselt lõppeda, vaid lõppeb ikka suure krahhiga.

Raamatus jookseb paraleelselt mitu liini. Üheks liiniks on Ken ja Eileen ning teiseks liiniks Karl ja Signe. Esimesed on alles noored inimesed, teised kaks juba pisut vanemad ning kasvatavad mõlemad üksinda last.

Ken on juba ammu silma peale pannud Eileenile, kuid siis tuleb välja, et üks teine töökaaslane Ivo terroriseerib ja peksab Eileeni igapäevaselt. Ken üritab järjepidevalt Eileeni päästa, kuid Eileen jookseb ikka oma ahistaja juurde tagasi. Seniks, kuni ühel hetkel Ivo tema jalaluu murrab ja ta elusalt metsa okste alla matab.

Signe ja Karl hakkavad suhtlema aga tänu lastele. Ühel päeval võtab Karl oma 4a poja tööle kaasa. Seal leiab Karli poeg aga eest oma 3a lasteaia sõbranna, kes osutub Signe tütreks. Koos hakatakse erinevaid asju ette võtma ja lapsed leiavad, et nad on justkui päris perekond. Täiskasvanud aga ei võta vähemalt esialgu vedu.

Raamat on tõeliselt mõnus ajaviitekirjandus. Mis minu jaoks raamatu aga eriti eriliseks teeb, on see, et minu poeg on Karli poja prototüübiks ning nii mõndagi tema kildu on raamatus kasutatud. Nüüd on need igaveseks raamatusse talletatud.

Tegemist on Jüri viieteistkümnenda romaaniga. Minu silmis kõik ühtmoodi mõnusad lood, mida on kerge lugeda.

 

Advertisements