Niitsime täna kahe peale muru ja kiskusin “lillepeenrast” võililled ja muu umbrohu välja. Natuke jäi veel niita aga mis seal ikka. Premeerin ennast tänase puhul väikese jalutuskäiguga ning peale seda väike vesipiip, kooreliköör ning jäätis.
Elu on ilus!
Ja saigi selleks korraks #100happydays otsa. Vastu pidasin, ajee :)
Emme-poja aeg peale pikka tööpäeva :)
Õhtune jalutuskäik :)
Uskumatu, aeg on niii kiirelt läinud. 8. kuud tagasi olin ma värske emme ning imetlesin oma pisikest putukat. Paraku küll inkubaatoris, kuid siiski sain teda imetleda ja harjuda mõttega, et olen nüüd ema. Kõik oleks justkui eile olin. Ometi on sellest möödas juba 8 kuud ning Põrnikas on 18,5cm pikem ning 4370g raskem, kui sündides. Rääkimata siis kõigist tema oskustest. Aga nüüd saan ma teda imetleda siin enda juures vaikselt magamas ja nohisemas ja.. ma olen ikka kuradi õnnelik inimene küll!
Armas Kadri laenas mulle varjundite 2. Ja 3. osa :)
Imeline päev tööl! :)
Sain vahelduseks tegeleda sellega, mida armastan :)
Polli loomaaed ning imeilus ilm! Kvaliteetaeg Matuga!
Ps. 10 päeva veel! :)
See väike präänik armastab mind lihtsalt niivõrd palju!
loomaaedonkirju.wordpress.com 