Me oleme kahe aasta jooksul kokku puutunud üsna erinevate vankrite ning kärudega, seega mõtlesin meie kogemused kokku võtta ja siia kirja panna.
Olen sellest vist ka eelnevalt kirjutanud, et minu esimene eelistus oli Tako Ballila, kuid kuna ma punase-beezi kirjut seemisnahkset ei saanud, valisin viimasel hetkel hoopis kreemika nahast Tako Acousticu.
Meie omal küll pruun raam ning üleni kreemikas, kaasa arvatud lükkesang ja jalatugi. Triibud on aga meie omal ka. :)
See komplekt on üks ühele Milli Classic vankriga. Ainult materjalid erinevad mingil määral (näiteks Acousticul nahk pisut krobeline aga Millil on täiesti sile). Ja ütlen käsi südamel, et paremat valikut ei oleks ma saanud teha. Linnas elades oleks ainsaks miinuseks raskus, kui on vaja kortermajas üles tassida. Maal ja eramajas on tegemist aga super liikuriga.
Peale seda, kui meid alla aeti ja vanker remonti läks oli Matu täitsa jalamees. Paraku oli ta veel nii väike, et jalad all ei olnud ja süles/kotis ma teda lihtsalt ei jaksanud pikka maad tassida. Seega korra sai laenatud naabrinaise vanemat sorti Emmaljungat, mis ei olnud üldsegi niiväga käepärane ja mugav. Ka laps ise olnud rahul seal ning jauras terve tee poodi ning tagasi. Päev hiljem tõi mulle aga sõbranna laenuks mingi vanema Graco jalutuskäru. Esialgu olin õnnelik, et saame vähemalt liikuma.. aga siis ei olnud enam õnnelik, kui sellega jalutama läksime. Kuna sellel olid plastikust topeltrattad, siis need esiteks takerdusid igale poole ning teiseks kolisesid ja raputasid last hirmsatmoodi. Vedrustus olematu ja lapsel polnud seal üldse hea olla. Ka linnas käik oli samamoodi raske, jäi igasse vihmaveerenni kesklinnas kinni ja äärekividest üles ja alla oli raske saada. Ainsad kaks plussi olid tõeliselt suur pakikorv all ning ees turvakaarel olev “kausike”, kuhu asju panna.
Õnneks kaua sellega seiklema ei pidanud, sest armsal naabrinaisel seisis kodus tutikas vanker jalus ja müüs mulle “järelmaksuga” poole soodsamalt maha. Tegemist oli siis Riko Viper 2in1 vanker-käruga.
Riko Viper
Peab tunnistama, et tegemist on tegelikult väga mugava ning mõnusa sõiduriistaga. Ainult kvaliteet on veidi niru. Üleviidav sang oli väga mugav ja sain kasutada mõlemat pidi, kuidas parasjagu parem oli. Korv all piisavalt suur aga kui laps magamisasendis, oli raske korvile ligi pääseda. Lapsel oli väga palju ruumi ja sai end mugavalt tunda. Ja tõesti, sõita oli sellega ikka väga-väga mugav. Ainult et paarist kohast õmbluse juurest rebenes riie lahti, jalaosal olnud kaitsekile rebenes kiirelt puru ning Külje peal nähtav “klaasis” aken läks ka väga kiirelt puru. Seda lihtsalt tavalise kasutuse juures, me ei retsinud hullupööra seda. Samas kellel on kuldsed käed ja näiteks kattematerjali rebenenud kohtadest välja vahetaks, siis raam ja käru ise väga mugavad ning tugevad. Kui enda Acousticu tagasi sain, siis andsin selle teisele naabrinaisele edasi, sai endale maakodusse mugava vankri ja ei pea iga kord kaasa tassima siit enda suurt.
Kuna 2014 sügisel sai taas Inglismaale vanematele külla mindud ja ei tahtnud enda suurt käru kaasa tassida, soetas mu ema sinna eraldi kergkäru. Tegemist siis Red Kite Urban Jogger kolmerattalise kergkäruga.
Ja oi kui väga see käru mulle meeldib! Noh, vigadena võiks välja tuua selle, et kaalu just palju ei kannata ning all korv võiks suurem olla. Ja nagu ikka, kolmerattaline käru ei ole nii hästi tasakaalus ja oht on ümber lennata. Meil korra lendas laps selle sama käruga bussis järsu pöörangu peale ümber. Õnneks oli rihmadega kinni ja ainult ehmatas aga see asi oleks võinud ka koledamalt lõppeda. Peale seda hoidsime alati väga tugevalt käru kinni, et poleks ohtu ümber lennata. Muus osas on sellega aga ülimõnus ringi kimada, seda nii asfaldil, kruusal kui ka murul. Muidugi ebatasasel pinnal raputab pisut rohkem ja täiskummrehvidel pole nii korralikku vedrustust, kuid mugav kasutada sellegipoolest. Jalatugi tõstetav ning lapsel oli seal väga mugav ka magada. Ja kokku panna on ka väga mugav. Üldjoontes selle hinna (80 naela) eest ikka väga hea pill!
Inglismaal olime palju õega koos ja sain ka õe käruga ringi kärutada, ehk siis lisan ka selle siia nimekirja sisse. Ja kuigi tegemist on kalli Mamas and Papas käruga, siis ausalt öeldes on see ikka niru masin küll. Seda ka minu õe arust.
Mamas and papas zoom
Mamas and Papas Zoom on paras kaubanduskeskuse käru. Kuigi isegi seal on sellega ebamugav, kuna tegemist on nii laia mölakaga, et ustest raske sisse mahtuda. Mugav on tema puhul muidugi see, et väga kerge liigutusega käib iste mõlematpidi peale, kuid see on ka enamvähem kõik. Okei, kaarvari on ka üsna pikk, see räägib ka käru plussiks. Vedrustus olematu ja ebatasasel pinnal liikuda ikka üsna ebamugav, laps rapub sees. Väga lahtine on, seega laps on ilmastiku meelevallas. Ja kuna ta on niivõrd suur, siis see ei mahu autosse ka ära. Ehk siis inimesel, kellel vähe ruumi ja kes armastab palju ringi liikuda, ei soovita seda käru vaadata. No ei ole seda hinda väärt.
Nüüd sügisel seisin aga uue valiku ees. Mul oli vaja kompaktsemat jalutuskäru linnas käimiseks. Või noh, otseselt polnud vaja aga tahtsin osta, et oleks mugavam linnas käia. Esialgu ma isegi ei mõelnud sellele aga kuna mu pilk jäi netis ühele eriti ägedale jalutuskärule ja see jäi mind painama, siis otsustasin siiski uue jalutuskäru lapsele muretseda. See talv ta jalad veel nii palju ei kanna, et ta suudaks pikki maid veel läbi käia vajadusel. Aga selle suure käruga on linnas käia kohati üsna raske, eriti kui vaja bussi ronida. Ja kuigi mulle jäi esialgu silma Tako uus jalutuskäru siis üks tuttav pakkus mulle hoopis suhteliselt soodsa hinnaga korralikku Baby Jogger City mini käru, millest olin ammu unistanud aga hinna pärast valikust välja jätnud. Seega olin lõhkise küna ees, sest mulle meeldisid tõesti mõlemad. Käisin aga poes mõlemaid näppimas ning sain aru, et minu jaoks on ikkagi mugavam ja parem Tako uus mudel ja seega oli otsus kindel. Baby Joggeri ostis ära hoopis mu armas naabrinaine, kes meile seda päev peale Matu sünnipäeva linnas käimiseks korra laenas.
Baby jogger City mini
Peale ühte päeva Baby jogger city miniga olin aga veendunud, et tegin täiesti õige otsuse. Kuigi idee poolest on Baby jogger tõesti väga mugav käru, siis meie jaoks see siiski eriti mugav ei ole. Esiteks on minu jaoks lükkesang liiga kõrge ja käed väsivad ära pikka maad liikudes. Teiseks tundsin ma selle käru puhul tõeliselt puudust turvarihmast, mis oleks käru ning turvakaare vahel, sest poiss lihtsalt kippus ennast sealt välja libistama. Kolmandaks takerdub see ikkagi üsna kergelt aukudesse ja vihmaveerennidesse ja tasakaal pole nii hea, nagu nelja rattalisel kärul. Suurim pluss teiste kärude ees on mugav kokkupanek, see osa on tõesti super.
Sama päeva õhtul sõitsin aga selle Baby joggeriga 101 lapsevankrit poodi ning tegin ära sissemaksu Tako v-road eest, kaks päeva hiljem tõi Kaido selle aga poest koju.
Tako V-road
Ma olen oma otsusega see käru osta 100% rahul. Jah täiskumm ei ole päris nii hea vedrustusega ja raputab siin kruusateel pisut rohkem. Ja kui liiga palju raskust taha lükkesangale panna, siis võib hakata taha poole kalduma/kukkuma. Aga need on väga väikesed pisiasjad. Lapsel on väga mugav kärus istuda ja magada. Jalatugi käib üles ja kaarvari praktiliselt turvakaareni alla, laps on kuivas ja pole ilmastiku meelevallas. Magamise ajal on ka vaiksem ja hämaram sedasi. Turvakaare ja vankri istumisosa vahel on vaheriba, mistõttu ei saa laps ennast lihtsalt välja libistama hakata. SUURED rattad sõidavad sujuvalt pea igal maastikul. Eesmised pöörlevad rattad on ka tõeliselt suured ja seetõttu on mugav liikuda ka linnas, ei jää vihmaveerenni kinni ja pole probleeme liikuda ka kõnnitee servadest üles ning alla. Väga super jalutuskäru. Minu jaoks meeldiv üllatus oli ka see, et seda on treppidest koos lapsega palju palju mugavam üles sikutada, kui Tako Acousticut.
Üldjoontes võin aga rahule jääda sellega, et ma olen suutnud meile välja valida tõesti vaid väga mugavad isendid. Mõlemad Takod on tõesti kiiduväärt ja oma hinda väärilised. Ja punane armas kergkäru sai küll andmete ja piltide järgi välja valitud aga tõepoolest on väga super käruga tegemist. Praegu naudib seda Inglismaal mu pisike õetütar, kui vanaemal külas on. Kui peaksin uuesti valima, teeksin otsused ilmselt täpselt samamoodi. Kuigi vb valiksin Tako Acousticu asemel mõne uuema Tako komplekti, sest minu arvates muutuvad need kohati aina ägedamaks. Mulle jäi silma näiteks eelmisel aastal Tako Mille, mis oli tõeliselt silmapaistev ja ilus.
Aga poolakaid ei tasu karta, väga vastupidavad ning töökindlad pillid. Isegi avarii pidas Acoustic ilusti vastu ja tagajärjeks vaid kõver velg. :)
Red Kite Urban Jogger vs Mamas and papas zoom.
loomaaedonkirju.wordpress.com 
