Eelmisel reedel oli meie peres tähtis päev. Ehk siis pere kõige noorem kahejalgne liige sai juba nelja aastaseks. Täna on minu jaoks tähtis päev, sest neli aastat tagasi tänasel kuupäeval sain lapse lõpuks enda juurde ja ta ei pidanud enam intensiivis üksi olema.
Neli pikka aastat on möödas sellest hetkest, kui meie pisike Präänik siia ilma sündis ja meid ümber kasvatama asus. Vähemalt mind on ta küll selle nelja aastaga väga põhjalikult ümber kasvatanud. Olen õppinud taaskord pisikestest asjadest rõõmu tundma ja õppinud oma soove tahaplaanile lükkama, et pesamuna saaks omale fantastilise lapsepõlve, mida tulevikus hea meenutada.
Rääkides sünnipäevast, siis Matul olid väga lihtsad soovid. Tahtis ta esialgu üldse kodus pidada, kuid kuna ta soovis sel aastal ka mõned rühmakaaslased kutsuda, ei oleks me koju kuidagi ära mahtunud. Seega saime kokkuleppele, et sünnipäeva tähistame sel aastal külakeskuses. Kui küsisin, mida ta oma sünnipäevaks soovib, siis olid vastusteks: Pauli ja Mirteli kutsuda, vett ja lihapalle, õhupalle ja Playmobil tuletõrjeautot. Lisaks teatas, et kui ta sõpradega ära mängib, siis ta saab ilusa Mcqueeni tordi endale. Playmobil tuletõrjeautot soovis ta endale juba juunist saadik ja rääkis sellest ikka pidevalt. Minu ülesanne oli siis rühmakaaslastele kutsed valmis vorpida ja kõik organiseerida.
Kutsetega oli ka tükk tegemist, sest ilmselgelt ta ju tahtis alguses minioniga kutseid saada. Alustasin aga andsin kiirelt alla. Õnneks oli ta nõus ka kolli teemaliste kutsetega, nende tegemine polnud õnneks nii suur peavalu. Toidu osas võtsin vabalt. Joogiks tee, kohv, limonaad, piim ning vesi sidruni ja apelsiniga. Toidupoolelt olid laual lihapallid, viinerid ning erinevad salatid. Näksimiseks vahukommid, kummikommid, kamapallid, krõpsud, küpsised ja banaaniviilud. Ma ei näinud erilist mõtet hullupööra vaaritama hakata, sest lapsed nagunii tahavad vaid mängida-mängida-mängida. Lisaks tegi mu imearmas Katja meile hunniku banaani muffineid, mis oli tõeliselt maitsvad. Ja ise tegin küpsisetordi. Salatid said enamuses otsa aga erinevaid näkse jäi veel hunnikus järele, mida nüüd tasa ja targu siis oleme hävitanud.
Sünnipäeva hommikul ei tahtnud Matu esialgu üldse ärgata aga kui talle ühe kingituse kätte andsin, sai väga kiirelt silmad lahti. Pakist tuli välja Little live pets hiireke, kelle üle Matu väga rõõmustas. Mängis sellega siin tükk aega ning lõpuks küsis “Aga miks rohkem kingitusi ei ole? Mina tahtsin playmobil tuletõrjeautot.”. Ilmselgelt oli ju tuletõrjeauto ka ootel aga kui ma oleks selle talle hommikul kohe kätte andnud, siis ei oleks ta lasteaeda küll sel päeval jõudnud. Kella 8 ajal astusime uksest välja, et lasteaeda minna ning naabrid võtsid meid auto peale. Matu läks rõõmsalt lasteaeda ja asus hoolega kohe sõpradega mängima. Muidugi õnnestus tal korralik muhk sel hommikul kohe pähe saada aga õnneks see tema tuju ei morjendanud. Lasteaias sai sõpradega kommi süüa ja õhtul oli ju pidu ees ootamas. Mina kimasin aga teise naabriga kiirelt koju, et hakata õhtuks ettevalmistusi tegema. Kella kahe ajal tuli naabrimees mulle appi ning aitas pooled asjad külakeskusesse ära viia. Peale kella kolme jõudis armas Liia külakeskusesse ja oli terve õhtu mulle suureks abiks. Poole viie ajal tulime koju toidule järele ning vahepeatusega lasteaias suundusime uuesti külakeskusesse, kus vanaema juba sünnipäevalast ootas. Kella kuuest tulid riburadapidi teised külalised ja pidu võis alata. Kui väikesed viperused välja arvata, siis üldjoontes läks pidu paremini, kui ma oleksin osanud oodata. Lastel oli lõbu laialt ja said ennast tühjaks joosta. Ja täiskasvanutel oli mõnus omavahel lobiseda. 9 ajal läksid külalised vaikselt minema ning meie jäime seal veel asju kokku kraamima, koju saime lõpuks kella 10 ajal. Mis muidugi ei tähendanud, et sünnipäevalaps siis magama oleks läinud, sest kingitused oli vaja ju lahti pakkida. Emme on see kuri mutt, kes ei luba sünnipäeval kinke avada, vaid alles peale pidu. Seda sel lihtsalt põhjusel, et sünnipäevalaps peaks saama ise oma kingitustega esimesena mängida, mitte hakata kohe kellegi teisega nende pärast kaklema. Magaama saime alles peale kella 12 öösel aga sünnipäevalapsel on see ju lubatud, eriti kui järgmine päev on vaba päev.
Igatahes poiss jäi oma tähtsa päevaga väga rahule ning mina olen nii tänulik, et mul sellised fantastilised sõbrad on, kes hea meelega vabatahtlikult appi tormavad ja mind hädast välja päästavad. :)