Aasta ja seitse kuud

Viimasel ajal on Matu kuidagi eriti asjalikuks muutunud, seega mõtlesingi vahelduseks temast paar rida kirja panna. Ta oli küll varem selline asjapulk juba aga hetkel siin inglismaal üritab ikka kõiges “abikäe ulatada”. Enamus asju tundub, et on pärit tal Timmy time-i multikast, neid ta ikka armastab ka vahtida hoolega.

Ta on tõeline koduabiline. Nagu ta näeb, et mu ema harja koristamiseks haarab, paneb poiss jooksuga naerdes kööki ja tuleb kolladi-kollade kühvliga kohe appi. Muidugi ta enamjaolt küll vehib sellega ja on oht üle küüru saada, kuid tema nii üritab aidata ja käib hoolega sabas. Eile läks tõi köögist harja ja kühvli ning ulatas harja siis emale. Ju siis arvas, et mustaks jäi ja vaja veel koristada.
Lõpuks avastas Matu selle ka, et prügi käib ikka prügikasti. Niiet enamjaolt kui paluda tal mingi asi prügikasti visata, siis jookseb kähku palvet täitma. Sealhulgas viib ise prügikasti ka oma mähkmeid. Seda kõike muidugi siis, kui tal parasjagu tuju on.
Pesumasin on talle muidugi ammu juba meeldinud, seega selle kallal on vaja ikka pidevalt käia. Korra suutis pesumasina peale lõpetamist uuele ringile saata, enne kui me käe vahele suutsime panna. Ju siis oli tema arvates vaja topeltpesu teha. Kodus on juba pikemalt aega tema ülesandeks pesumasina tööle panek. Mina panen kõik muu valmis ning tema tuleb teeb siis klõpsu ja tunneb end tähtsana.
Kui hakata tema mänguasju kokku panema, siis tuleb lööb ka käe külge ja aitab ikka asja mänguasjakasti panna. Vahel on koristama hakanud juba siis, kui näeb mu ema harjaga põrandaid puhastamas. Ei saa ju muidu põrandat puhastada, kui asjad laiali on.

Tundub, et tegemist on tulevase muusikuga. Talle tohtult meeldivad erinevad muusikariistad ja igal võimalusel üritab pilli mängida. Seega igapäevaselt käib mu õetütre kitarri tinistamas ja jookseb esimese kitarriheli peale juba kiirelt kohale. Pidevalt mängib mõnuga oma ksülofoniga ning õe juures käies oli tükk aega süntesaatori külge kleebitud. Seal sai erinevaid muusikapalu mängima panna ning klahvid mida vajutama pidi, lõid punaselt helendama. Matu üritaski neid punaseid tulukesi jälgida ja hoolega muusikat teha.

 

Meie jaoks suur avastus on ka see, kuidas tema nii hellalt hoolitseb mu väikese õetütre eest. Vahet on neil 9,5 kuud ja Matu tunneb ennast ilmselgelt suure ja tubli poisina. Viimati õe juures käies haaras kapilt luti ning läks pani selle ilusti Milale suhu. Siis viis talle lutipudeli, et ta saaks vett juua. Siis käis ikka paitamas Milat mitu korda. Kui preili maas roomas lutt suus, läks võttis luti suust ja pani pudeli asemele. No ja muidugi teadis ta ise ka, kui tubli poiss ta ikka on, seega peale Mila eesti hoolitsemist tegi endale ise ka pika pai. Samas oma mänguasju ei luba ta Milal ikkagi puutuda ning oma emmet ka jagada ei taha.

Ka mängude osas on ta suuremaks ja asjalikumaks muutunud. Praegu on lemmik tegevuseks näiteks suurte legoklotsidega ehitamine. Võib rahus ikka mitukümmend minutit paigal püsida ja aina ehitada. Veel kodus olles, ei saanud ta päris täpselt pihta, kuidas need klotsid omavahel kokku käivad. Suur edusamm edasi.
Emmega meeldib talle väga peitust mängida. Vahet siis ei ole, kas ma peidan end teise ruumi või ronin lihtsalt teki alla. Otsib mind üles ja naerab siis laginal. Niisamuti armastab ta ise ka teki alla peitu pugeda ja siis tekki pealt ära visates naeru lagistada.
Kõige suuremaks lemmikuks on muidugi jätkuvalt kõiksugused autod. Nii suured, kui ka väikesed. Ta ilmselt ostaks poest endale kõikvõimalikud autod kokku, kui see vaid võimalik oleks. Paraku ei mahuks me ise siis enam koju ära.
Kodus meeldib talle väga ka puslesid kokku panna, siin meil kahjuks puslesid ei ole. Aga ka erinevad klotside üksteise otsa ladumised ning üksteise sisse ladumised on talle väga meelt mööda. Selles mõttes väga tubli laps, et mängib väga ilusti ka omaette ja ei pea 24/7 koguaeg talle tegevust leidma.

Sõnu just palju kasutusel ei ole, igapäevaselt vast 10 ringi. Küll aga igapäevaselt tuleb tal matkides erinevaid sõnu suust välja. Kardan, et kui ta üks kord rääkima hakkab, siis räägib meid lihtsalt surnuks. Praegu juba vaidleb vastu meile, kuigi tema jutust veel aru ei saa. :D

Lutist otsustas ta siia tulles lihtsalt ise loobuda. Üks hetk lihtsalt enam ei võtnud vastu ja viskas eemale, praeguseks juba üle nädala ilusti lutivaba. Vahel võtab ja närib seda lutti aga mingit imemist enam ei toimu. Saaks mähkmetest ka nii lihtsalt lahti aga talle pissipott kohe kuidagi ei istu.

Õues meeldib talle tohutult käia. Pikka maad ta kõndida küll ei jaksa aga on nõus ka kärus ilusti istuma. Siiski õue minnes jalutab ta mõnisada meetrit vähemalt enne ise ning alles siis istub kärru. Mänguväljakul armastab tohutult käia, seal on suurimateks hittideks liumägi ning kiik. Mõlemat armastab ta väga. Kuigi hea meelega jookseb ka niisama ringi või turnib asjade otsas. Õue tahab minna, siis toob ise jalanõud ja sättib istuma, et ma need talle nüüd jalga paneks. Vahel toob meile ka jalanõusid kätte või üritab pusa lukku kinni tõmmata, et hakkame nüüd minema. Siin on käru all sahvris ja Matu alati üritab aidata ust lahti teha ning käru kinni või lahti teha. Korra on suutnud võtme ka lukuauku sokutada. Kahjuks oli tegemist võõra boksiga ning võti läks ka pisut valesti sisse. Aga vähemalt üritab abiks olla.

Sööb jätkuvalt palju ja erinevaid asju. Vaieldamatu lemmik jätkuvalt on tatrapuder igas asendis ja olukorras. Näiteks mannavahugi põlgas ära, kuid selle asemel lasi terve kausitäie tatart ning vaatas veel nukra näoga kaussi, et kas ongi kõik? Üldiselt aga toitumisega probleeme ei ole, sööb nii soolast kui magusat hea meelega. Vahel harva saab ka titepüreesid vahelduse mõttes (eelkõige magusad tuubikad), kuid 99% on kodutoidu peal.

Minu väikesest beebist on saanud suur ja asjalik noormees, lausa imelik mõelda. Praeguse seisuga on suus 11 hammast, kuid 3tk on tulemas veel. Seega ta ilastab hetkel ojadena ning närib kõike, mis ette juhtub. Lemmik bändiks jätkuvalt on The Script ja lemmik looks For the first time. Muu ei rahusta, siis see rahustab alati maha. Väike multikasõltlane on ka ning teab väga hästi, mida tema parasjagu tahab. Kõige lemmikumaks on Timmy Time, millest mul on juba ammu siiber aga tema võib vist lõpmatuseni vaadata. Meie pere silmatera. :)

 

Teine nädal uk-s

Täna täitus järjekordne nädal inglismaal. Uskumatult kiirelt on need kaks nädalat siin läinud.

Midagi erilist me teinud ei olegi, enamjaolt lihtsalt väljas ringi jalutanud või lebotanud. Kuigi sellel nädalal on suur jalutustuhin ka otsa saanud. Neljapäeval oli lihtsalt nii palav ja ei jaksanud ning reedest läks jälle külmaks ning vihmaseks väljas.

Neljapäeval oli ilmaennustuse järgi viimane ilus ilm väljas ja oli plaanis lastega jalutama minna. Õde tuli 12 ajal siia ja kõige pealt tahtis korra käia kingi vaatamas ühes poes. Seega lapsed jäid vanaisa ja Kaido hoolde ning me hüppasime õe ja emaga autosse ning siirdusime ostukeskusesse. Deichmannist sobivaid kingi ei saanudki. Aga astusime läbi korraks ka Bootsist ning Sportsdirectist. Esimesest soetas õde terve hunniku asju oma pisitütrele ja mu ema haaras Matule ühe laua külge kinnitatava toidukausi ning uued lutid lutipudelile.  Teisest ostis õde endale pluusi ning ema endale mitu pluusi ning sokke, SD-s head hinnad lihtsalt.

Lapsed olid õnnest segased, kui koju naasesime. Panime nad riide ning suundusime kogu perega koos jalutama. Sel korral siis Ecclesi keskusesse, lootusega leida õe pisitütrele suvemüts ja kingakesed. Leidsime ka mõlemad, jalanõusid lausa mitu paari. Lisaks skoorisin mina endale uue rahakoti ning ülimõnusad uued suvekingad. Peale seda väike toidupoe külastus ning seadsime sammud kodu poole.

Kuna ilm oli aga super, otsustasin teistest koos Matuga lahku lüüa ning esialgu parki jalutada ning siis edasi vaadata. Esimese asjana siirdusime mänguväljakule. Mängisime veidi aega aga kuna rahvast oli palju, jalutasime edasi. Matu tsillis vankris ja jõi mahla ning mina üritasin leida sobiva tee koduni. Poolel teel otsustas Matu muidugi oma teki ära kaotada, niiet sain oma 600 meetrit maha kõmpida uuesti, et tekk tagasi saada. Plaanisin väikese ringiga tulla, sest ühel tänaval oli eelmisel nädalal veel puul õied puhkemata ning lootsin sel korral need õied siiski pildile saada, sain ka! Ahhetasin ja ohhetasin ning saavutasin “miljon” erinevat klõpsu. Peale seda muidugi kiirelt koju ja õhtu veetsime kodus laiseldes. Päeva saavutuseks 7,81km.

Reedel oli ilm ikka päris kole ja vihmane. Jätsime Kaido koju puhkama ning käisime emaga koos Trafford centeris väikese ringi.  Lihtsalt vaatamas, mis seal head leidub. Mõnes poes leiab ikka imelisi riideid aga hinnad on tõeliselt üle mõistuse. Sattusin ühes poes kleitidest ahvivaimustusse.. ja siis vaatasin hindu. Imeilus kleit aga 170 naela (200 euro kanti)!!! Lihtne suvekleit 100 ( ca 120 euri) naela. No jumal tule appi! Mu lemmik poes leidsin ka endale nii mõnegi kleidi. Kõige kallim imeilus pidulik maxikleit oli 70 naela. Sel hetkel hakkab küll kahju, et ma miljonär ei ole. Samas pidulik kleit nagunii enamjaolt seisab kapis ja sellise eest nii suurt summat ka välja käia ei tahaks. Aeg lendas ülihelikiirusel ja koju jõudsime päris-päris mitu tundi hiljem. Endomondo näitas kilomeetrite arvuks 3,87km (Kahju, et ta hoones sees väga funktsioneerida ei taha).

Laupäeva olime õetütrega mõlemad juba väga oodanud, sest plaanis oli kahekesi kinno minna. Filmiks Insurgent, Divergenti järg. Hommik läks kiirelt, ärevus hinges oli nõnda suur. Kella kahe ajal viskasimegi kiirelt riided selga ning vurasime Traffoka poole. Esimese asjana muidugi kinno, et piletid ära osta. Õetütar ostis meile mõlemale pileti, kassast aga vaadati mind lolli näoga ja küsiti, kas olen ka teismeline. Päev on kirjas, 10 aastat kadus nagu niuhti mu turjalt. :P Piletid olemas, suundusime raamatupoodi kolama. Melany soovis endale Potteri viimase osa soetada. Peale seda istusime mõnda aega väljas ja lobisesime ning veidi enne kolmveerand nelja ronisime kinno tagasi. Võtsime kahe peale ühe pudeli vett ning enne kolmveerandit istusime juba saalis.
Jube tüütud on muidugi need reklaamid seal alguses. 15:45 pidi film hakkama aga alguses oli oma 15-20 minutit ainult mingeid lollakaid reklaame. Igatahes film oli lihtsalt super! Melanyga mõlemad olime väga vaimustuses ja ilmselgelt ei jõua järgmist aastat ära oodata, et kolmandat filmi juba näha. Oli igatahes igati ootamist väärt ning eriti mõnusaks tegi selle super kaaslase olemasolu. Nii mõnus on filmi vaadata koos inimesega, kellele asi sama moodi meeldib, nagu sulle endale. Peale filmi otsejoones välja ning võtsime suuna kodu poole. Õues oli külmaks läinud ja mõned piisad ka langesid alla, kuid otsustasime siiski koju jalutada. Ei ole ju mõtet 1,5km pärast maksta 1,5 naela. Õhtu veetsime koos perega teleka ees ning vaatasime, kuidas talenti otsitakse. Kokku kõndisime 3,34km.

Pühapäev oli tõeline lebo päev. Melany läks sõbranna juurde ja teised välja jalutama, mina lebotasin vannis ja lihtsalt olin vahelduse mõttes. Ei pistnud päeva jooksul nina ka uksest välja, vahel on sellised päevad ikka eriti mõnusad.

Esmaspäev möödus samasuguse lebotamise tähe all. Ei ole erilist tahtmist kusagile ronida, kui ilm nõnda kehva on ja aina vihma ning rahet alla kallab. Lisaks kõigele oli esmaspäeval meil jälle pisike Mila seltsiks ja pidime rahulikult päeva üle elama.

Teisipäeval saime aga küllakutse õe juurde. Ilm ikka kehvemapoolne aga lapsed ikka tahavad ju omavahel mängida. Kiire hommikusöök, peapesu, riidesse ning uksest välja. Väike 2,4km jalutuskäik õe juurde ja mitu väga mõnusat tundi oma pere seltsis. Jõime kohvi ja rääkisime juttu, samal ajal kui lapsed mängida said. Matul oli eriti tore, palju uusi ja huvitavaid mänguasju ju. Jooksis kahe toa vahet ja ei teadnud kohe, millega järgmisena mängima hakata. Mina istusin aga kaamera käes ning klõpsutasin neist kahest pilte. Lõpuks väsisid aga mõlemad lapsed ära ja oli aeg koju tagasi tulla. Õde pani enda tüdruku magama ning tõi meid Matuga kahekesi kiirelt autoga koju, et Matu ka tuttu saaks. Mu ema ja Kaido jäid õe naasmiseni last valvama ning jalutasid siis koos koju tagasi. Võtsime siin vabalt ja lobisesime, õhtul tuli õde ka uuesti läbi. Siis sai Melany aga pommuudise teada, et meie ei lähegi Matuga veel kusagile ja ainult Kaido sõidab koju tagasi. Jumal, see reaktsioon oli ikka fantastiline. Veel täna hommikulgi küsis mult mitu korda, et olen ma ikka 100% kindel, et ma praegu koju tagasi ei sõida või? Ja ma pidin talle siis kinnitama, et tõepoolest ma hetkel veel tagasi koju ei sõida ja jään mõneks ajaks veel inglismaale.

Täna oli aga meie jaoks nukker päev, sest et Kaido sõitis üksinda koju tagasi. Hommikust peale oli juba tuju väga null ja mida aeg edasi, seda hullemaks asi läks. Ja kui kodus oli Matu veel emmekas ja rahulik, siis lennujaama jõudes ei tahtnud ta enam kuidagi issist lahti lasta. Loksusime kõik koos päeval lennujaama, saatsime Kaido ilusti lennukile ja loksusime koju tagasi. Buss sõidab üle tunni aja ja “tõstab iga nurga peal jalga”, nagu Kaido armastab öelda. Matul oli muidugi peale lennujaama mõnda aega veel tuju nukker aga õnneks õhtuks oli juba täitsa lõbus. Kaido jõudis õnneks ilusti koju tagasi ja mul süda rahul. Matu magab ka juba mitu tundi rõõmsalt minu voodis ja ootab mind kaissu, saame järgnevad nädalad jälle kahekesi koos laiutada.

Muidugi tänane bussisõit läks halvasti, sest et Matuga juhtus väikene õnnetus. Buss tegi nii äkilisi manöövreid, et üks hetk läks käru koos Matuga lihtsalt ümber. Jumal tänatud, et Matu rihmadega kinni oli, seega lõppes asi vaid kerge ehmatusega kõigi jaoks. Tagasi sõites aga paistis ühel pool bussi päike ja teisel pool bussi sadas tihedat vihma. Inglismaa ilmastik (y)

Nädala jooksul sai aga kokku jalutatud vaid natuke üle 20 kilomeetri, esimese nädalaga võrreldes ikka niru tulemus, kuid eelnevate kuude lõikes olen see kuu väga tubli olnud.

 

Lyme park

Lyme park asub Inglismaal Manchesteris. Täpsem olla siis Disley, Cheshire-is. Paigutuselt jääb üpris lennujaama lähedale, ehk siis pargis olles on näha päris tihedat lennuliiklust ja nii mõnigi tuleb päris madalalt.

Väravast sisse sõites/jalutades on parklani ca 2,5-3km asfalteeritud korralikku teed. Jala minnes on sissepääs tasuta, auto eest tuleb aga maksta 7 naela. Olgu aga mainitud, et kuna kõnniteed seal ei ole ning tuleb käia sõidutee ääres, siis autoga on mitmeid kordi ohutum ja parem seal käia.

Park on hiigelsuur ja seal võib ringi jalutada ilma igasuguse lisatasuta. Parka lähedale jääb ilus väike tiigike, milles linnud sulistavad. Selle ümbruses on mitmeid toole-laudu, ehk siis mõnus on perega pikniku näiteks pidada. Samas on olemas ka kohvikud/restoranid, kus saab süüa. On olemas nii wc-d kui ka mähkimisruum lapse jaoks. Pargis on erinevaid matkaradasid, niisamuti saab jalutada mäe otsa kunagist vahitorni imetlema.

Loss eemalt mäe otsast

 

Parkla asub aga 16ndal sajandil ehitatud lossi juures. Sinna ning lossi parki saamiseks on vaja soetada eraldi piletid. Saab osta nii ainult pargi külastuseks pileti, kui ka lossi ning pargi külastuseks. Meie Kaidoga saime endale lossi ning pargi külastuse, ülejäänud pere koos Matuga suundusid otse lossi aeda pikniku pidama.

Lossi peasissekäik on sisehoovist.

Kahjuks sees pildistamine on keelatud. Osalt selle pärast, et välk võib kahjustada niigi hapraid maale ning teiseks seetõttu, et paljud esemed on annetatud ning nende omanikud ei ole luba andnud neid jäädvustada. Seega terves majas on keelatud nii pildistamine, kui filmimine. Kõik tuleb endale mällu talletada. Terves majas oli ainult üks koht kus pilti teha tohtis. Suur galerii teisel korrusel. Seal oli väike lava ning laval oli lubatud endast pilti teha.

Loss ise on aga lihtsalt vaimustav. Iga ruum on isemoodi tõeline vaatamisväärsus. Muidugi mööbel ning esemed on niivõrd vanad ja haprad, et neid on keelatud puutuda. Põrandad, uksed ning kaminad on vajunud. Aga igas ruumis on isemoodi lagi, isemoodi seinad, isemoodi esemed. Lisaks on igas ruumis töötaja, kes hea meelega vastab kõigile küsimustele ning räägib selle ruumi ning esemete kohta erinevaid lugusid. Mind häiris, et kõik ruumid olid väga tumedad ja sünged. Ma ei kujuta ette, kuidas kunagi vaid küünlavalgel seal elada suudeti.
Raamatukogu on meeletult suur ja raamatutest pungil. 2008 aastal restaureeriti raamatukogus olevad toolid ning diivanid, eesmärgiks võimaldada külastajatel korrakski kujutada end lossi elanikuna. Sinna on toodud palju erinevaid raamatuid, mida seal siis rahus sirvida või lugeda saab. Vanu raamatuid siiski puutuda ei lubata. Kasutasin kohe võimalust ning sättisin end akna all olevale diivanile sisse ja nautisin olukorda, ülimõnus.
Teisel korrusel kutsutakse ühte magamistuba “Ghost’s room”, kuna väidetavalt seal kummitab. Selle sama toa põranda alt leiti inimese skelett. Aga kellele see kuulub, see pole teada. Üleval korrusel asub ka lapse magamistuba ning selle kõrval kohe kooliruum. Kooliruumis oli kamina ette seatud ka koera pesa.
Alumisel korrusel suures trepihallis on mitmeid erinevaid maale endistest elanikest. Sealne töötaja rääkis meile väga huvitava fakti. Nimelt riietati poisslapsed esimesed 10 eluaastat tüdrukuks. Põhjuseks see, et tüdrukud polnud nii väärtuslikud, kui poisslapsed ja poisse kiputi varastama. Kui poleks teadnud, oleksin võinud vanduda, et maalidel ongi väikesed tüdrukud, mitte poisid.
Meil kulus lossi läbi käimiseks üle tunni kindlasti, oleks veel igas ruumis hakanud lugema ning küsimusi küsima, oleks ilmselt paar tundi veel otsa läinud. Peale lossi kiirustasime lossi aeda sööma, sest meil kõhud korisesid juba päris kõvasti.

Loss tagantvaates

Talveaed

Purskkaev talveaias

Päikesekell

 

Lossi aias saime teha vaid väikese jalutuskäigu, sest paraku oli kell juba niivõrd palju ja seda hakati sulgema, pidime lahkuma. Lossi valdustest väljudes jalutasime ringi veel ülejäänud pargis. Ümbruses on meeletult palju ilusaid ja vanu puid. Jalutasime mäe otsa vaatama ka kunagise värava juures olnud vahitorni, mis praeguseks on suletud ja varisemisohus.

Vahitornis hoiti kunagi vange ning mäe otsast oli hea vaade ümbrusele, et olla kursis lähenevate vaenlastega. Kolmes küljes on seina küljes päikesekellad. Neljandas seinas kell puudub, kuid võimalik, et sealgi on see olemas olnud ning alla kukkunud.

Pargi territooriumil jalutavad ringi ka hirved, kes aitavad muru “niita”. Üldiselt nad aga hoiavad inimeste silme alt eemale ja jalutavad päevasel ajal pigem metsa all ringi.

Sinna minekuks tuleb kindlasti varuda terve päev aga see kõik on tõesti vaatamist ning külastamist väärt. Niiet kellel võimalus, soovitan kindlasti tulevikus külastada.

 

 

Esimene nädal möödas

Esimene nädal on möödunud linnulennul. Ilmad on järjest paremaks läinud ja me oleme enamus vabadest hetkedest väljas veetnud.

Laupäeval jalutasime ema, Kaido ja Matuga jälle väljas ringi. Ilm oli päikeseline ja mõnus ning Matu sai oma une mõnusalt täis magada. Vahepeal haarasime tee pealt kaasa ka Costa Mochad ja siis oli veel mõnusam ringi jalutada. Üleüldiselt mulle väga maitseb Costa kohv, ka kodus joome nende kohviubadest tehtud kohvi. Kokku sai jalutatud 7,85km.

Esmaspäeval oli meil väike õetütar ka lisaks. Seega hommikul olime kodus ja veidi peale kella 12 sättisime me end õue. Seadsime alustuseks sammud pargi poole ja veidi enne parki saime ka isaga kokku. Alustuseks lapsed kiikusid ning Matu jooksis veidi ringi, kuid siis väsis Matu lõplikult ära ja jalutasime edasi, et ta saaks tuttu jääda. Võtsime rahulikult ja tiirutasime rahulikult ringi. Lõpuks haarasime tanklast kaasa võikud ja joogid ning suundusime teise parki lõunat sööma. Oh kui mõnus oli värskes õhus oma perega aega veeta ning “pikniku” pidada. Kuna lapsed magasid, siis pargist koju minna ei saanud ja jalutasime veel kanali äärde ning mööda kanaliäärt edasi Traffokani. Sealt siirdusime ASDA-sse, kus oli vaja veel miljon asja koju soetada. Muuhulgas leidsin endale imearmsa kleidi ning jänkuga mõnuda t-särgi. Leidsin ka teise imeilusa valge kleidi pitsiga aga see polnud seda hinda väärt, seega jäi minust poodi. Matu sai endale lisaks ühe paari teksapükse ning imeilusad lühikesed ruudulised püksid. Saime Melanyga poes kokku ning suundusime kõik koos lõpuks koju. Kokku jalutasime 8,53km.

Teisipäeva hommikul ärgates kirjutas õde mulle Whatsappi, et kobigu ma nüüd kiirelt voodist välja, sest me läheme Lyme parki. Ehk siis suur mägine park, kus asub ka loss, mis on ehitatud 16. sajandil. Kobisime voodist välja, sõime hommikust, jõime kohvi ning sättisimegi ennast pargi poole. Kuna ilm oli imeline ja tõotas tulla soe, siis panin Matule selga lühikesed püksid, lühikeste varrukatega triiksärgi ning sandaalid, imearmas nägi välja. Endale ka kleidike selga ning minekule. Parki saamine oli muidugi tükk tegemist, sest ühest bussist jäime napilt maha, teine buss lihtsalt ei tulnud.. ehk siis ootamine võttis aega terve tunni. Sinna kohale sõitmine ka pea 2h.. ehk siis meil oli ikka tõsine siiber sinna jõudes. Pargist endast räägin ma eraldi teises postituses. Koju jõudmine võttis ka terve igaviku, niiet koju jõudsime alles kõvasti 9 läbi. Väga pikk ja väsitav päev aga imeline ilm tegi kõik palju paremaks. Kokku jalutasime 10,41km.

 

Kolmapäeval, ehk täna oli meil jälle väike õetütar ka seltsiks. Hommikul ärkasime kella 8 ajal, sest Matu otsustas vinguma hakata ja mitte enam magada. Välja ta polnud ennast muidugi maganud, seega ta lihtsalt vingus terve hommiku. Asjatasime ja vedelesime siin kodus, kuni mu isa koju tuli poole 1 ajal. Siis sõime veel ja läksime koos välja jalutama. Lapsed vajusid poole tee peal ära. Täna mõtlesime siis väikese shopingutuuri teha. Jalutasime siit Urmstonisse ning käisime mitmes erinevas poes, sealhulgas Sportsdirectis. Kaidole oli jalanõusid vaja ning õnneks ta endale sobivad papud ka leidis. Lisaks leidsime Matule uued Adidas Neo papud. Tal on hetkel halli-oranziga imelised Neod aga hakkasid väikseks jääma. Ostsime nüüd numbri võrra suuremad erkkollase ja sinisega jalavarjud, lähevad tema tuulekaga ka paremini kokku. Lisaks leidsin vaid 3 naelaga talle lihtsad mustad tennised, millega kindlasti mõnus niisama ringi lipata õues. Endale sain aga teisest poest väga ilusa must-valge kleidi. Nüüd vaja sinna mõnnad retuusid ka alla leida. Lapsed muidugi ärkasid mõlemad juba esimeses poes üles. Loomapoes olid rahulikud, sest vahtisid suurte silmadega loomi. Matu sattus ahvivaimustusse küülikutest, ilmselgelt minu poeg. Aina vaatas neid ja kilkas ja seletas. Õetütre lemmikuteks osutusid kalad. Peale loomapoodi muutusid lapsed muidugi virilateks, seega oli aeg kodu poole tagasi siidruda. Muidugi hüppasime taaskord läbi ka toidupoest, koju jõudsime peale kella kuut. Kokku sai jalutatud 7,48km.

Esimese nädalaga oleme läbinud natuke üle 55 kilomeetri. Poleks arvanudki, et see number nii suur võib tulla aga olen tulemusega väga rahul. Selliseid ilmasid ei tohi lihtsalt käest lasta ning tuleb nautida ringi liikumist seni, kuni võimalik. Täna näitas kraadiklaas näiteks 22kraadi, kohati hakkas lausa palav. Paraku lubab nüüd jälle mõneks ajaks külmemat ilma, ehk siis meie hea suveriietuse aeg on mööda saanud. Ilmselt aga see meie jalutamistuhinat ei vähenda, sest Matul on värskes õhus ikka palju parem magada.

Mõned eripärad inglismaal

Inglismaal on paljud asjad hoopis teisiti, kui eestis. Mõned asjad on väga positiivsed, osad jätavad väga kilplase mulje. Tooksingi mõned tavalisemad asjad välja.

Pajukiisusid saab tavapoest osta.

1. Elektrit saab siin kolme moodi. Lepinguline, nagu eestis. Mälupulgaga poest ostes ning müntidega, mis tuleb masinasse sisestada. Leping on nagu leping ikka, kuid meie jaoks uudne on mälupulga ning mündi süsteem. Mälupulgaga lähed väikesesse nurgapoodi (väikeseid poekesi leidub pea iga nurga peal siin ja seal), palud endale näiteks 10 naela eest elektrit ning see laetakse mälupulgale. Tuled koju, pistad mälupulga elektrikappi sisse ja see laeb raha mälupulgalt maha, aparaadis siis hakkab rahasumma väiksemaks tiksuma ja ise pead jälgima ja juurde tooma, kui otsa saama hakkab. Osades üürimajades, mida toa kaupa välja üüritakse on aga igas toas oma elektrimõõdik, kuhu sisestad mündi ning saad siis alles elektrit kasutada. Süsteem selles mõttes hea, et elektrivõlglasi sedasi vähemalt ei teki ja suurtes üürimajades ei teki ka probleeme, et keegi on rohkem või vähem kasutanud ning kuidas keegi tasuma peaks. (Olgu siis mainitud, et mitte tavaline mälupulk vaid spets mälupulga laadne pulgake)
2. Ka gaasi saab sama moodi käia poest ostmas, kuid selle jaoks on eraldi kiibiga kaart, millele siis soovitud rahasumma kantakse.
3. Suuremad poeketid on E-L ööpäevaringselt lahti. Suletakse alles laupäeva õhtul ja pühapäeva hommikul avatakse veel pooleks päevaks. Pühapäeviti suletakse suuremad poed tavaliselt juba 16-18 vahel.
4. Toiduainetel on käibemaks null.
5. Pühade ajal on kõik suuremad poeketid kinni ja lind ka ei lenda. Ainult väikesed erapoed on avatud.
6. Bussid ei peatu automaatselt peatustes vaid tuleb käsi tõsta ja hääletada, muidu sõidab buss lihtsalt mööda.
7. Kui soovid internetipangas ülekannet teha, siis helistatakse pangast ja küsitakse üle, kas ikka soovid kindlasti ülekande sooritada.
8. Siin ei ole tavapärased mõõtühikud, mis meile tuntud on. Siin kasutatakse ikka miile, pinte ning pounde.
9. Rool on paremal pool ja vastupidine liiklussuund meie mõistes.
10. Tuled ei pea autodel põlema.
11. Inglismaal on Opeli nimeks hoopis Vauxhall.
12. Kui 5cm lund sajab maha, siis on looduskatastroof ja elu jääb seisma. Ehk siis talverehvid puuduvad ja paanika on lahti.
13. Kooli minnakse 5 aastaselt aga eelkooli minnakse 3 aastaselt. Nö lasteaed siin puudub. Küll aga on väikelastele olemas tasuline sõim, kui vanemad soovivad varem tööle minna.
14. Laps ei tohi kuni 12. eluaastani üksi koolis käia ega kodus olla. Hommikul peab vanem lapse kooli viima ning peale kooli järel käima, enne ei lasta last kooli juurest minemagi. Kui lapsele tuleb keegi teine kooli järele, tuleb sellest õpetajale ka eelnevalt teada anda. Algkoolides on päeval väravad lukus, et lapsed ei pääseks välja ning võõrad sisse. Laste turvalisus on väga oluline.
15. Kuigi alkoholi saab ööpäevaringselt, siis joobes isikuid kakerdamas ei näe kusagil.
16. Laevatatav kanal läheb üle jõe, ehk siis väiksem kanal jookseb üle silla ning silla alt voolab suur jõgi.

17. Manchesteris on esindatud mitmeid erinevaid liigutatavaid sildu. Ehk siis osad saab jõe keskele keerata ning osad tõstetakse kõrgemale, et laevad sillast mööda pääseks.
18. Kuuma ja külma vee kraanid on eraldi, enamus kohtades segistid puuduvad.
19. Ratsapolitsei.
20. Must leib puudub, esindatud on ainult sai ning erinevaid sepikulaadsed seemnetega.
21. Igal pistikul on eraldi välja lülitamise nupp, ehk siis pideva voolu saab välja lülitada. Lisaks on teistsugused pistikud (3 haru).
22. Siin pole enamjaolt kasutusel tavapärased postkastid. Igal uksel on vastav pilu, kust kirjad sisse lükatakse ja need siis põrandale potsatavad.
23. Inglismaal ei arvestata korteris söögituba ega suurt tuba üldarvestuses tubade hulka, arvestatakse ainult magamistube. Ehk siis mu vanemate korter on inglise mõistes 2 toaline, missest et reaalselt on 4 tuba.

Tegelikult on neid eripärasid nii meeletult palju, et kõike siin välja tuua ei jõuakski. Aga väike valik sai ikka teieni toodud. Saite ehk ka mõne huvitava fakti teada. :)

Poest leiab tavaliselt riiulilt suure valiku erinevaid piltidega ning kujudega torte, mis ei vaja külmas hoidmist.

Esimesed päevad inglismaal

Esimesed päevad on lihtsalt linnulennul möödunud. Sööme, jalutame ja veedame mõnusalt aega.

Neljapäeval võtsime eriti mõnusalt. Vedelesime terve hommiku ja õde tuli ka oma pisitüdrukuga siia. Suur tütar kolis minu siin viibimise ajaks sisse, et viimast võtta puhkusest koos minuga. Lobisesime, sõime kalevi kommi ja tundsime lihtsalt elust mõnu. Peale seda suundusime välja jalutama, sest Matul tuli uneaeg ja ilm oli imeilus. Käisime ostsime uued lutid Matule (millest üks on juba ära hakitud, jubeee näriline) ja vanaema-vanaisa leidsid Matule rohelise hüppelooma ka, mis Gangnam style-li laulab. Noh, praeguseks on meil sellest pininast muidugi totaalselt siiber juba. Peale jalutamisringi tulime koju ja sõime õhtust, ning peale seda uuele ringile õue. Sel korral Matuga mänguväljakule, ta oli muidugi ülipõnevil sellest. Kokku sai jalutatud 7,95km ja päev lõppes ootamatult kiirelt.

Reedel veetsime jälle mõnusa laisa hommiku ja päeval läksime välja jalutama, et Matu saaks mõnusalt värskes õhus oma une täis magada. Alguses ühele poole ja siis tulime poetasime kodus kotid maha ning suundusime teisele poole. Käisime ASDA-s shoppamas, Matu sai endale sandaalid, teksad, vabaaja püksid ja pluusi-pusa komplekti. Lisaks muidugi Pikne Mcqueeni tõukeauto, millesse ta totaalselt ära armus ja millega ringi hullab mööda elamist. Nüüd siis kodus on Matuga tõukeauto ja siin Piksega. Eile õhtul peale õhtusööki enam mängukale ei jõudnud, sest väljas läks juba pimedaks. Kokku jalutasime eile 7,38km.

Laupäeval ehk täna veetsime jälle mõnusa laisa hommiku kodus. Käisin pesemas ja peale seda tuli õde taas siia. Jätsime väikesed lapsed vanaema ja Kaido hoolde ning läksime õe ning suurema õetütrega väikesele shopingutiirule, sest õel oli väiksele lapsele riideid juurde vaja. Lisaks haarasime ühe reisivoodi poest kaasa, sest kaks päeva nädalas on väike õetütar ka siin ja siis on vaja tal ka kohta magamiseks. Peale seda tagasi koju ja siin hakkasime lõunat sööma. Matu sõi esimesena ja hakkas multikaid vaatama. Mõtlesime kiirelt ära süüa ja siis õue minna. Reaalsus oli aga see, et kui me söömise lõpetasime, siis härra magas juba tagumik uppis. Seega mängisime me hoopis ühe Saboteuri Kaido ja Melanyga ning peale seda läks Kaido mu emaga poodi. Meie Melanyga mängisime Unot, lõpetasime tulemusega 8/6 Melany kasuks. Peale seda viskasin ma pikali ja emme-Kaido jõudsid ka koju. Pikutasin seni, kuni Matu kella viie ajal üles ärkas. Siis ootasime veidi õhtusööki, sõime kõhu täis ning läksime kõik koos parki jalutama. Matu sai mänguväljakul hullata ja meie Melanyga tegime pargis ringe. Kokku jalutasime täna 5,5km.

Kolme päeva jooksul kokku jalutanud seega 20,83km. Üritame jätkata samas tempos.

Ilmad on hetkel ülimõnusad. Temperatuur küll 14-15 kraadi aga päike kütab täiega ja üpris suvine on. Niiet varbavahe plätud ja suvekleidid juhhei! Vahel on vaja pusa ka peale visata, kui tuul pisut tugevam on. Esmaspäeval lubab 17 kraadi, teisipäeval 20 ja kolmapäeval 19 kraadi, ehk siis järgmisel nädalal on suvi ootamas. Saab Matu ka lõpuks sandaalid ja lühikesed püksid ehk jalga. Ja õe aias plaanis esimene grill ka maha pidada.

Järjekordne UK tripp

Kolmapäeval pakkisime ennast järjekordselt kokku ja lendasime inglismaale puhkama. Päev oli kiire ja Matu muidugi jauras mõnuga, niiet pakkimine ja koristamine oli parajalt keeruline. Aga hakkama saime.

Poole seitsme ajal pakkisime ennast autole ning võtsime suuna lennujaamale. Matu magas lõunat ainult ca 1h aga autos magama ei jäänud, liiga huvitav oli aknast välja vaadata. Ta viimasel ajal üldse väga naudib autosõitu ja hakkab iga kord autosse istudes lausa kilkama. Lennujaamas aitas Kaido kotid trolli peale laadida ja selle lennujaama sisse lükata.  Siis tõttas ise autot Laagrisse ära viima, sest muidu ei saa tagasi minnes millegagi koju, lennuk maandub alles 22:00.

Meie Matuga läksime alustuseks ja kaalusime kotid üle, et ebameeldivaid üllatusi ei oleks. Minu kott oli 100g üle ja suur kohver 700g üle. Õnneks oli Kaido kotis ruumi küll ja pakkisin siis enda kotist ja suurest kohvist mõned asjad Kaido kotti ümber. Peale seda läksime teise lennujaama otsa, kust ostsime R-kioskist juua ja näksida ning läksime mängunurka istuma. St mina istusin ja Matu mängis seal mänguköögiga. Aina vaaritas ja tegutses, vahepeal käis Kass Arturi palle nurumas ja asjatas edasi. Matu oli nii tubli poiss, kõndis ise lennujaamas ringi. Esialgu hoidis mul käest kinni, hiljem aga lasi käest lahti ja võttis trollist kinni ja lükkas seda siis tähtsa näoga.

Kaido jõudis poole 9 ajal lennujaama tagasi. Istusime siis veidi aega nurgas ja rääkisime juttu, seni kuni pagasilint avati ja me suure kohvri ja Kaido koti ära saime anda. Nimelt pakutakse Ryanairis vahel võimalust käsipagas ka tasuta lennuki alla ära anda, kui lennuk väga rahvast täis on. Minu kotis oli tehnika ja seda ei saanud alla saata, lisaks muidugi Matu kott ja kaamerakott. Peale seda läksime ilusti turvakontrollist läbi, panime Matu peale seda kärru ja väikeste vahepeatustega tualetis ning Tax free poes suundusime oma väravasse ootama. Seal Matu jõi natuke mahla ja ootasime ca pool tundi, siis saime järjekorda võtta ning lennukile ronida.

Meie reas pidi akna all üks noor naisterahvas istuma aga pakkus, et ehk soovime akna alla istuda. Seega ronisingi Matuga akna alla ja Kaido keskmisele kohale. Asjad viskasime esiistme alla, ainult Kaido pusa läks üles. Matu oli üle väsinud ja paras jauram juba. Paraku ei kõlbanud talle ka lutt, mis meil ainsana kaasas oli. Olin kogemata poest latekslutid haaranud ja temale kõlbab ainult MAM silikonlutt. Nii kaua oli rahulik, kuni oma mahla jõi, peale seda jälle kisa taevani. Jaurasime temaga ligi tunni, näitasime multikaid ja käis ühest sülest teise, enne kui lõpuks magama jäi. Lootsin küll ise ka magada, aga nii ebamugav oli, et andsin alla. Mängisin tahvlis selle asemel siis Scrabble-it ja Yatzyt. Matu magas lennu lõpuni ja ärkas siis üles, kui hakkasin talle jopet selga panema.

Lennukist väljusime viimaste seas, ei olnud mõtet pressima hakata lapsega. Passikontroll läks mõnusalt sujuvalt ja kohvrid olid juba lindi peal meid ootamas. Matul hakkas mähe suurest joomisest lekkima, niiet vahetasin tal kiirelt mähkme ka seal samas ära. Ja siis ronisimegi lennujaamast välja, auto peale ning koju. Pikk päev oli selja taga ja küll oli hea meel mõneks nädalaks reisimisega nüüd lõpparve teha ja puhkereziim sisse lülitada.

See lennusõit oli aga küll kõige jubedam, mis senimaani on olnud.

Reisiärevus

Homme samal ajal istun ma juba lennukisse ning stardin inglismaa poole.

Mingil põhjusel on mul täna aga jube ärevus sees. Mul pole varem veel sellist reisiärevust olnud, nagu täna. Vb olen lihtsalt nvsest väsinud aga see näriv ärevus on nii häiriv. Isegi telekat ei saa rahus vaadata. Loodetavasti on homme parem ja saan end välja magada öösel.

Pooled asjad pakkisin täna juba ära. Kuigi ilmselt pean veel neid asju ümber pakkima, sest siin ajapikku ikka meenub, et seda ja seda oleks vaja. Noh ja samas teistpidi mõtlen, et liiga palju asju pole mõtet ka kaasa tassida, sest vanaisa lubas nagunii lapsele hunnikus uusi riideid osta. Endale võtan paar kleiti ja vahetuspesu ja sellest peaks piisama. :D

Matule panin kotti mõned vahetusmähkmed ja niisked lapid, lisaks mõned mänguautod ja patareidega mängukoer, mingid värviliste piltidega õppekaardid. Joogipudel, püreed ja tahvelarvuti lähevad ka sinna kotti. Ma küll südamest loodan, et see hulluke magab lennukis rahulikult. Aga tagavaraplaan peab ju ka olemas olema.

Suurem probleem on ära mahutada kõik need miljon maiustust, mis ma kalevi kommipoest kokku krabasin. Lisaks muud kingitused ja enda vahetusriided. Kohvrid ei või ju üle kaalu ka minna ja kõike ei saa alla pagasisse ka saata. Ühesõnaga sada häda nende pakkidega. Vähemalt on nüüd lubatud käsipagasisse võtta 2 kotti + sülelapsel võib ka 5kg kaaluv beebikott olla. Ainult ühe käsipagasiga oleks ikka väga raske hakkama saada.

Homse jooksul on vaja ära pakkida veel viimased asjad, kodu ära koristada, naabrinaisele juhised kätte jagada ja siis saame veel paar tundi lennujaamas ka tühja passida Matuga, sest Kaido peab meid ära viima ning siis minema veel auto ära viima ning tagasi tulema. Saab tore olema sellele väikesele hullule tegevust leida, ta ju ei püsi pudelis ka paigal mul.

Nüüd aga panen veel ühe laari pesu pesema, võtan suure jäätisekausi ette ning naudin mõnda filmi. Äkki siis rahunen veidi maha, muidu ei saa magama ka jääda.

 

Nädalavahetus ja jututund

Jälle on tükk aeg linnulennul möödunud ja pole saanud üldse mahti, et blogileht ette võtta. Juba homme õhtul sõidame me puhkama, mis tähendab aga meeletut pakkimist ja viimaste asjade ajamist. Tegingi väikese puhkepausi hetkel, et paar rida kirja panna. Saab Matu ka mõnusalt lõunaund teha.

Reedel käisime Matuga linnas. Olime juba veidi enne kella 7set laagris. Sealt jalutasime Laagri statoili juurde ja võtsin omale hommikukohvi ning hot dogi. Peale hommikusööki vurasime rongiga linna ja suundusin Balti jaama turule. Muidugi ei olnud see boks lahti, mida ma otsima läksin. Saime siis hoopis Margitiga kokku ja mõtlesime pärast tagasi tulla. Veidi enne väravaid leidsin aga mõnusad päikeseprillid, mille eest pidin välja käima tervelt 5 euri. Selle raha eest võiks neid kohe hulgim osta ja pole kahju ka, kui katki lähevad :D
Suundusime sealt korraks Selverisse ning peale seda võttis Margit meile kohvid ning jalutasime läbi vanalinna vabakale, kus meie teed lahku läksid. Käisin ütlesin Enele tere ning vurasin sealt edasi kaubamaja juurde. Sain kätte ühe toreda paki, mis sisaldas Lotte DVD-d ning suurt hunnikut erinevaid üllatusmunast pärit mänguasju. DVD viin väikesele õetütrele ja üllatusmuna tegelased jäävad Matule tulevikuks. Üllatusena oli pakki veel lisatud suuremad tähed, millest saab koostada MATU ning hunnik väikeseid tähe-numbri kleepse. Tahaks Matule veel neid mõnusaid vanu üllatusmuna mänguasju saada (Elevandid, pingviinid, jõehobud, lõvid, krokodillid jms loomakesed), mis enda lapsepõlves leida võis. Kui kellelgi neid üle on, siis võib meile pakkuda. :) Sealt otse suundusin muidugi Solarisse ja Urban cafesse. Kolm on kohtu seadus ja läksin oma päeva kolmanda kohvi järele. Rääkisin Marekiga veidi juttu ja siis tulid Kerli ning Margit ka sinna. Veidi jutustasime ning siis suundusime uuesti Balti jaama turule, kust sain lõpuks oma vanematele vana mõnusa telekamängu konsooli ostetud ( teate küll, need kollaste kassettidega, millega saab tanki, super mariot ja muid selliseid mänge mängida). Lisaks haarasin veel sealt kaasa 2 väikest haukuvad ja liikuvat mängukoera. Üks Matule ja teine väikesele õetütrele. Matu on igatahes vaimustuses sellest kutsust. Ja siis oli aeg väike puhkepaus teha, ehk siis suundusime Balti jaama lähedal asuvale mänguväljakule, kus Matu Kerliga ringi jooksis ja meie Margitiga puhkasime ja lobisesime. Veidi puhkamist ja jälle Matu vankrisse ja edasi, järgmine peatus kino Kosmose juures asuv e-sigaretipood. Sealt suundus Margit süüa ostma ja koju, meie Kerliga vurasime vabakale, kus Ene kinkis mulle imeilusaid kollaseid nartsisse. Haarasin ka Kerlile sealt mõned nartsissiõied ning Darjale kimbukese. Kerli läks koju ja mina vurasin Solarisse, kus saime Darjaga kokku. Tal oli sünnipäev ja selle puhul käisime jäätist söömas. Peale seda läks tema bowlingusse ja meie Kristiinesse, kus saime uuesti Kerliga kokku. Kiirelt panka, kiirelt Prismasse, kiirelt loomapoodi ning rongile, sest Kaido juba ootas meid ammu. Päev oli pikk ja õhtuks olid jalad päris väsinud, läbi sai kõmbitud 11,12km, sest päev otsa otsustasime jala liikuda, mitte bussiga sõita.

Laupäeval hakkasin peale ärkamist muidugi hoolega koristama, sest Kelli, Kersti ja väike Liisu pidid külla tulema. Koristamise lõpetasin just samal ajal, kui nemad ukse taha jõudsid. Veidi aega istusime ja lobisesime siin ja lapsed tormasid ringi. Siis suundusime koos mänguväljakule. Matu kõndis terve tee täitsa omal jalal mänguväljakule ning tagasi ka. Sinna minnes muidugi oli vahepeal vaja paus teha ja joosta naabri aia juurde, sest koera oli vaja ju paitada. Mänguväljakul lasi liugu, mängis asjadega, ukerdas ringi ja kiikus. Kiiges hakkas vaikselt magama jääma, siis oli aeg tagasi koju tulla. Muidugi tuli sellest suur kisa, sest härra ei taha ju kuidagi mänguväljakult lahkuda. Lõpuks oli nõus, kui ütlesin, et lähme kutsusid vaatama. Vurasime kähku teiste naabrite aia taha, kus oli lausa 4 koera, keda nunnutada sai. Sealt kippus Matu ikka mänguväljakule tagasi aga ma jäin endale kindlaks, niiet tatsasime ikka koju. Siin andsin talle piimapudeli kätte ja panin ta voodisse, et jäägu siis magama. Esialgu jõi vaikselt oma piima ja vaatasin, et kohe jääb magama. Aga järsku kukkus ta laginal naerma ja aina irvitas ja irvitas, nagu keegi kõditaks hullupööra teda. Ja siis kargas püsti ja tahtis põrandale saada, ning tormas peale seda nagu keeristorm mööda tuba ringi. Meie käisime Kaidoga vahepeal kiirelt poes värske salati materjali toomas ja tagasi tulles sõime koos suppi. Matu sai peale supi söömist veel pudelisse alles jäänud piima kätte ja vajus toolis magama peale sellele lõpu tegemist. Tõstsin ta voodisse ringi ja hakkasime hoopis õhtuks ettevalmistusi tegema, sest oli plaanis esimene grillpidu teha. Meiega ühinesid veel 3 imetoredat naabrit. Matu ärkas ka üles täpselt siis, kui oli aeg õue ära minna. Seega toppisin teda ka riide ning suundusime õue. Ilm oli super ja seltskond oli veel parem, seega õhtu oli igati korda läinud. Pisut hiljem ühines meiega veel üks naabrinaine ja nalja jagus kauemaks. Kersti tuli Matuga varem tuppa, sest tal hammas valutas ja oli väsinud. Vaatasid siin multikat koos. Kelli ja Liisu niisamuti aga nemad läksid üles magama ära. Ja meie lõpetasime oma õhtu vist 12 ajal alles. Kuigi magama jõudsin mina alles kella kolme ajal.

Pühapäeval ootas meid Kaidoga ees väike juuksuris käik, Kelli ja Kersti jäid mu väikest hullu siia hoidma. 11 ajal saabusime siis juuksuri juurde. Värv mulle pähe, peale seda Kaido juuste lõikus, peale seda minu pea pesu ja juuste lõikus. Tulemusega jäime mõlemad taaskord väga rahule, meil on oma juuksuriga ikka vedanud. Muidugi ilm keeras totaalselt ära selle aja jooksul, mil me seal olime. Minnes oli päike ja tagasi tulles hall ja vihmane. Tulime koju ja tegime süüa, sõime kõik koos ning siis lihtsalt olime. Lapsed magasid, siis meie mängisime kaarte ning Saboteuri, ehk siis meil oli väga fun. Õhtul kella 7 ajal läksime Kaidoga kõrvalmajja naabritele külla, sest nad kutsusid meid õhtusöögile. Kelli ja Kersti jäid jälle mu hullukest hoidma siia. Meile oli valmistatud pipraliha ja kartul-porgand-sibul ahjupotis. Lisaks magustoiduks ise tehtud imehea keeks. Külakostiks viisime punase veini, mis ilusti toidu kõrvale sai ära joodud. 9 ajal vist jõudsime koju tagasi ning vaatasime koos teistega superstaari lõpuni, panime lapsed magama ning hakkasime taas Saboteuri mängima ning veini nautima. Lõpuks olime kõik hirmus väsinud ning suundusime magama ära, Kaido juba ammu põõnas selleks ajaks.

Eile hommikul oli Kaido juba tööle läinud, kui meie ärkasime. Ajasime siin Kersti ja Kelliga juttu ning ärkasime tasapisi. Kella 10 ajal hakkasime Kerstiga sättima ning suundusime poole 11ks naabrite juurde. Nimelt oli vaja mul korra käia uuesti linnas turu peal, sest konsooliga olid väikesed mured. Alguses pidin minema koos Matuga ja plaanis oli Kelliga koos bussiga minna. Aga kui küsisin naabrinaiselt laenuks kergkäru (vahel on seal bussi peal veel mitu last ja siis ei mahuks 2 suurt käru mingi ime läbi enam bussile. ), siis ta pakkus et ta mees ka suundub linna ja saaksin koos temaga. Ja selle peale pakkus juba Kelli ka, et tal kiiret ei ole ja võib Matut hoidma jääda, et mul on lihtsam nii linnas ära käia. Kersti ei hakanud siis ka Kaidoga kella 7 ajal startima vaid tuli koos meiega poole 11 ajal linna. Sain ilusti turul käidud linnas, võtsin omale paar pirukat ja peale ühe piruka ära söömist hüppasin trammile. Ja siis juba helistaski naabrimees, et on valmis ning kust mind peale korjab, niiet kõik läks väga sujuvalt. Esialgu pidime alles poole kahe või kahe ajal startima linnast aga olime poole 2 ajal juba kodus. Matu oli üleval veel ja hirmus õnnelik mind nähes. Kallistas mind hoolega ning panin ta peale seda lõunaunne ära. Saime veel Kelliga veidi lobiseda ja veidi peale nelja liikusid nad lapsega bussi peale ära. Mõtlesin esialgu pikutada veidi aga just siis ärkas Matu ka üles. Lippasin korra naabrinaise juurde ja viisin kutsudele ribidest alles jäänud kondid ära ja tulime koos siis siia tagasi. Panin Matu riide, võtsin talle mõned mänguasjad kaasa ja jalutasime teise naabri juurde külla. Meil toimus naabritega jälle mõnus lauamängu õhtu üle pika aja. Ajasime juttu, sõime salatit ja saslõkki ning mängisime monopoly. Kaido tuli ka pärast hilinemisega. 9 ajal suundusime tagasi koju, sain oma vanematega skypes lobiseda ja tegime Check inni ära.

Pakkisin enne pooled asjad homseks ära juba. Vähemalt enamus enda ja Matu riideid küll. Ma muidugi ei tea, kas neist piisab või pakin veel midagi ümber. Maiustused igatahes on liiga rasked ja kohvrisse kõik ära ei mahu, seega pean need siis käsipagasisse ära mahutama. Lisaks veel läpakas ja tahvelarvuti, päris kreisi. Õnneks on Matule ka lubatud üks 5kg kott, ehk siis saan talle rahus mõned mänguasjad ja vahetusmähkmed kaasa võtta. Ma vihkan reisimise osas vist kõige enam seda pakkimist. Lisaks tuleb elamine ära koristada, loomade liivakastid ja puurid korda teha ja naabrinaisele ära näidata, kus-mis on ja palju midagi loomadele ette andma peab, sest ta käib mu hullukesi söötmas. Hoidke pöialt, et Matu homse lennu maha magaks, kell on küll vastav :)

Crocsihull ehk väike ülevaade uutest mudelitest

Nagu ikka, meeldib mulle aegajalt netis kolada ning uute toodete ning mudelitega tutvuda. Täna sattusin taas Crocsi lehele ning avastasin, et neile on jälle uued ja huvitavad mudelid saabunud, niii põnev! Mõtlesin teile ka näidata uusi mudeleid, äkki leiab keegi omale uued lemmikud just nende seast. :)

Esiteks on Crocs turule toonud eriti ägedad värvilised ning mustritega baleriinad, millega on lausa lust ringi kõndida. Sellistega on kohe eriti mõnus teiste seast silma paista. Ja nad on nii mõnusalt kerged ning vesi ei riku neid ära, ideaalsed kevad-suve jalatsid!
Esimesed kollase sisuga, teised rohelise sisuga ja kolmandad nii vahvalt täpilised!

Teiseks tooks välja väikese suvise valiku.
Esiteks on Crocs turule toonud hoopis teistsugused varbavahe sandaalid. Mõistan juba peale vaadates, et tegemist on ülimugavate jalanõudega, millega nii tänaval kui rannas “laineid lüüa”. Teiseks need mõnusad õhuaukudega baleriinad, mis on minu vaieldamatult kõige lemmikumad uute mudelite seast! Ja kolmandaks midagi neile, kes varbavaheplätusid ei armasta. Mõnusad väikese platvormiga tavalised plätud, mis on mõnusalt kerged ning jällegi veekindlad, ehk pole ohtu poolel teel tald ära kaotada (Mul on seda tavaliste plätudega juhtunud küll, et keset kõndimist tuleb tald liimist lahti ja kaob ära).

Ka meestele on välja tulnud mitmeid erinevaid uusi mudeleid. Kolm uut mudelit on teie ees.
Esiteks need mõnusad vabaajajalatsid, mille tald on tänu erinevatele osadele väga painduv ning tänu sellele on saavutatud kõndimisel maksimaalne mugavus. Teiseks need mõnusad meeste sandaalid. Mingil põhjusel tehakse enamus plätusid ka meestele varbavahedega aga nt minu kaasale sellised üldse ei istu. Vähemalt Crocs on ka tavalise sandaali austajatele mõelnud ja välja toonud sellise lihtsa ja mõnusa mudeli. Ja kolmandaks muidugi need ilusad ja mõnusad tennise moodi vabaajajalatsid. Lihtsuses peitub võlu!

Ka tüdrukute jalatsivalik on taaskord laienenud. Nagu ikka, käivad ka nemad “moega kaasas” ja seega on nende mudelivalikusse tulnud praegune tüdrukute lemmik “Frozen”. Ehk siis esimesena Frozeni teemalised Anna ja Elsaga klassikalised papud. Teiseks need mõnusad roosad sandaalid, mis käivad pealt krõpsuga ja istuvad tänu sellele jalga veelgi paremini. Rääkimata sellest, et lapsed saavad neid ise tänu sellele ilusti jalga ning jalast ära. Ja kolmandaks need mõnusad pehmete värvidega suvised klassikalised crocsid.

Ka poistele on välja tulnud mitmeid erinevaid uusi mudeleid. Esiteks mitu paari Star warsi mudeleid, millest ühe siin ka välja toon hetkel. Teiseks muidugi kõiki lemmik Cars ehk Pikne McQueen. Ja kolmandaks need mõnusad krõpsuga sandaalid.

Mida aeg edasi, seda ägedamaks Crocsi mudelivalik muutub. Kiitus uute mudelite loojatele!

Huvi pärast tsekkasin ka Soome Crocsi lehele, et meie mudeleid võrrelda. Suures osas on meil mudelid samad, seal on kohati värvivalik vaid suurem. Küll aga avastasin ma sealt kahed platvormkingad, mis mulle hirmsasti meeldivad. Sellest on hirmus kahju, et eestisse veel platvormkingi pole valikusse võetud.

Esimesed on siit leitavad. Ja teised on siin. No on ju ilusad?

Millised jalanõud teile meeldivad ja kust teie peamiselt jalanõusid endale muretsete?