Lemmik mänguasjad

Olen juba pikka aega mõelnud oma värske 5. aastase noormehe lemmikutest mänguasjadest postituse teha. Ehk siis postitus sellest, millega mängib üks keskmine rahumeelne 5. aastane poisiklutt kõige meelsamini.

Tegelikult on neid mänguasju muidugi palju, kuid aastate jooksul on välja kujunenud siiski kindlad lemmikud. Muidugi armastab ta väga näiteks puslesid kokku panna ja lauamänge mängida. Armastab väga ka rollimänge ja mänguköögis askeldada. Läbi mitme aasta on tal aga välja kujunenud kolm kindlat mänguasjagruppi, mis kõik muu üle trumpab.

Esimene suurem vaimustus tekkis tal puidust rongitee osas. Seda juba 3 aastat tagasi. Esialgu pidin küll mina ehitama talle tee valmis, millega ta siis suurima hea meelega tundide viisi mängis. Nüüdseks ehitab ise suured võimsad rajad valmis ja see pakub jätkuvalt rõõmu tundideks. Ajapikku oleme talle soetanud juurde nii ronge, kui ka erinevaid radasid. Kokku tal suur kastitäis viie erineva firma juppe ja sellest saab ehitada ikka korraliku üle põranda rongiraja. Lisaks muidugi võtab mängu mudelautod, mis seal rongiteede vahel ja sildade alt läbi saavad sõita. Kuigi tal on nii ise sõitvad, kui lükatavad vedurid, siis eelistab ta üldjoontes viimast. Ise sõitvad vedurid sõidavad kindlas tempos ja neid ei saa kuidagi kiiremini liikuma panna. Mehaaniliste puhul on rohkem võimalusi. Iseasi kui soetada puldiga vedur, see vb pakuks rohkem ruumi. Igal juhul nr 1 soovitus minu poolt on kindlasti puidust rongitee. Pakub rõõmu paljudeks aastateks ja on väga vastupidav ka.

Teiseks suureks armastuseks on tal legod. Esialgu olid nendeks Duplod, millega ta tegelikult mängib vahepeal siiamaani. Erinevad sõidukid on ju ägedad. Varasemalt on ta küll väikseid legolaadseid saanud aga nüüd sai sünnipäevaks 6 erinevat originaal lego. Suur Lego Classic, 2 Lego junior komplekti ning 3 lego city komplekti. Arvasin juba, et pean temaga koos neid kokku hakkama panema aga ei. Härra istus vaiba peale maha, avas pakid ja juhendi ning hakkas otsast pihta. Ainult kleepsude kleepimisel palus minu abi, muuga sai ideaalselt ise hakkama. Jällegi mänguasjad, mis on igapäevaselt mängus ja pakuvad rõõmu paljudeks tundideks. Ja neid on nii palju erinevaid ägedaid komplekte, mis loovad nii palju erinevaid võimalusi.

Kõige lemmikuimad mänguasjad on tema jaoks aga Playmobilid, seda juba 1,5a vähemalt. Alguse sai mehikestest, mis sõbranna meile tõi. Siis soovis ta eelmisel aastal sünnipäevaks endale tuletõrjeautot ja jaama.. Praeguseks on meil neid kodus aga meeletu hulk juba. Jõuluvanalt soovis kiirabi ja haiglat. Sel aastal sünnipäevaks politseijaama ja helikopterit ning autot.. Ainus mure on see, et need kõik võtavad nii palju ruumi. Aga need on meeletult-meeletult vinged mänguasjad, ka endal põnev koos lapsega mängida. Sa saad igale mehikesele luua oma tegelaskuju. Pätt saab vanglast põgeneda ja politsei teda siis taga ajada. Kiirabi helikopter saab lapse haiglasse viia ja arst teda seal ravida. Tuletõrjeauto saab minna tulekahju kustutama. Iga tegelane on oma nägu ja tegu ja laste jaoks on see niivõrd põnev. Palju pisikesi vidinaid, mis muudavad kõik nii reaalseks.

Ma varem mõtlesin reaalselt, et neid kalleid mänguasju ma endale küll koju ostma ei hakka, et täiesti mõttetud asjad.. Aga noh, sama arvasin ma lego duplo kohta, seniks kuni poiss esimese komplekti sünnipäevaks sai. Tegelikult arendavad need väga hästi lapse loovat mõtlemist. Pigem olen rahul, et ta eelistab selliseid mänguasju, mitte ei nõua püsse, beybleyde ja muid populaarseid vidinaid, mida telekas pidevalt reklaamib.

Milliste mänguasjadega teie selles vanuses lapsed mängivad? Kas playmobil, legod ja rongiteed on ka teiste kodusid uputamas või ainult meie oma?

Advertisements

Lemmik lauamängud

Meie perest on saanud tõelised lauamängusõltlased. Mängime nii omavahel, kui ka naabrite ja sõpradega palju. Mõtlesingi välja tuua, millised mängud meie peres praegu eriti au sees on.

Lastele mõeldud mänge on meil peamiselt kolm, millega mängime. Kuigi mänge on kodus rohkem, siis need kolm on meil tihedamini kasutusel.

  • Funny Bunny ehk Jäneste võidujooks – Tõeliselt põnev mäng kuni neljale inimesele korraga mängimiseks. Igal inimesel on kindlat värvi jänesed. Mängus on korraga üks jänes, kes üritab mööda mängulauda porgandini jõuda. Korda mööda võetakse kaardipakist kaart, kaardi järgi tuleb käia. Pakis 4 erinevat sorti kaardid. Jänesed 1,2 või 3 kiviga, nende järgi liigud siis 1, 2 või 3 sammu. Kui saad aga porgandiga kaardi, keerad mängulaua keskel olevat porgandit ja see avab ühe augu mängulaual. Kui kellegi jänes on peal, kukub ta auku ning peab uue jänese võtma. Sama lugu sellega, kui käikude järgi augu kohale satud. Võidab see, kes jõuab esimesena porgandini.
  • Lauamäng Cars 3 – See on põhimõtteliselt autode teemaline Ludo, reeglid samad. Lihtsalt vahe on selles, et mängulaual on värvilised ringid ja täringu küljed kõik erinevat värvi. Veeretad täringut ja käid selle järgi, mis värv täringule jääb. Väiksemate lastega on seda lihtsam mängida, sest ei pea silmade arvu kokku lugema. Tuleb näiteks roheline, siis käidki järgmisele rohelisele ringile. Taaskord väga lihtne ja mõnus mäng kogu perega mängimiseks.
  • Lõbusad ahvid – Täringul on 3 erinevat värvi küljed. Korda-mööda veeretatakse täringut ning see värvi mis tuleb, seda värvi pulga pead puu seest välja tõmbama. Võidab see, kellel on vähem ahve. Ehk siis tasub olla ettevaatlik. Laps sai seda lasteaias proovida ja sattus vaimustusse. Läks ja ostis oma raha eest selle ise ja armastab sellega siiani mängida, nüüdseks juba üle aasta.

Suurematele mõeldud mängudest tooksin ka välja 3 tükki. Kuigi kahte neist saame ilusti ka koos oma värske 5 aastasega mängida.

  • Viska 5Korraga saab seda mängida 4 inimest. Sul on 10 õppeainet ning pead kõigis ainetes hinded saama. Hinded saab selle eest, kui hästi õnnestub sul täringutega ette antud kombinatsioon veeretada. Näiteks inglise keeles on sul vaja saada 11666 ning kombinatsiooni kätte saamiseks on võimalik 3 korda täringuid veeretada. Võidab see, kellel on kõrgem keskmine hinne. Taas väga lihtne ja mõnus mäng ning sellega saavad ideaalselt hakkama ka väiksemad lapsed. Naabrinaine sai selle sünnipäevaks ning oleme seda siin korda-mööda mänginud ja ühte mängu jaganud. Kui kellelgi see seisma jäänud on või jõuluvana seda lugema satub, siis selline mäng kuluks meile endalegi ära.
  • Sõnamäng Scrabble – See on mäng, mis on meid naabrinaisega kohe eriti sõltuvusse ajanud. Võime seda tundide viisi mängida, tekitab sellist hasarti. Sul on tähed, millest tuleb mänguväljakule koostada sõnad. Iga tähe eest on ette antud kindlad punktid, mänguväljal teatud ruute läbides saab neid punktisummasid suurendada. Võidab see, kellel on rohkem punkte. See on korralik ajude ragistamine aga meeldib mulle kohutavalt. Taaskord kahjuks pole isiklik ja jagame naabrinaisega seda mängu. Tegelikult on see veel tema ema oma. Seega kui kellelgi see üle peaks olema, siis võib mulle pakkuda. Plaanis see endale nagunii soetada.
  • Mees, kes teadis ussisõnu – Ja see on ilmselt mu sõpruskonna lemmik mäng. Mängime seda pere keskis ning koos sõpradega. Ei möödu nädalatki, mil sellega ei mängi. Tavaliselt võtame vähemalt paar korda nädalas selle vähemalt välja. See on ka minu 5 aastase üks lemmikuid mänge. Sellele on saadaval ka lisamäng “Rehepapp”, mis pikendab mängu ning muudab selle veelgi põnevamaks. Põhimõte on sama nagu Viska 5 mängul, ehk siis pead 3 viskekorra jooksul veeretama kindla kombinatsiooni. Vahe selles, et sa ei saa hindeid vaid saad kaardi endale, kui kombinatsiooni veeretatud saad. Kui ei saa, võid kaotada elu, kui tegemist on vaenlase kaardiga. Võidetud kaartide järgi saab kokku arvutada punktid ning võidab see, kellel on rohkem punkte.

Lisaks nendele mängudele on meil lisaks muidugi Reis ümber maailma, Monopol, Yatzy, Tark mees taskus, Tark naine taskus ning mitmed muud väiksemad mängud. Need mängud aga ei leia eriti tihti kasutust, sest ülal välja toodud mängud röövivad enamus meie ajast.

Kui kellelgi on veel põnevaid lauamängu soovitusi jagada, siis olen üks suur silm. Ja kui kellelgi peaks mänge kodus üle olema ja tahaks neist lahti saada, siis võib vabalt meile pakkuda. :)

Matu 5!

Nagu ma suve alguses kirja panin, siis mängutoa broneering oli meil tehtud juba mai lõpus. Valituks osutus peale esimest külastust mängutuba Meie küla tänavmillest me mõlemad sattusime vaimustusse. Praeguseks võin öelda, et see oli 100% õige otsus seal pidada.

Käisime suve jooksul veel mitu korda mänguhommikul ja iga kord oli poiss terve aja nii ametis, et vahepeal vaid vilksamisi nägin teda. Terve suve rääkis kõigile sõpradele, et temal tuleb Meie küla tänaval sünnipäev ja tema kutsub neid ka enda sünnipäevale. Seega ta ei jõudnud kuidagi ära oodata sünnipäeva, et sõpradega juba lustima saaks minna. Muidugi eriti õnnelikuks muutus ta siis, kui kuulis et saab sünnipäeva pidada koos oma parima sõbraga, kes sai 2 nädalat peale teda 4a. Kuna enamus külalised kattusid sõprade näol, siis miks mitte kulusid jagada ja lasta parimatel sõpradel koos tähistada.

Kahekesi koos oli kindlasti märksa soodsam kõike korraldada, sest enamus kulusid läksid jagamisele. Samas jällegi ka rohkem peavalu, et omavahel asjad klappima saada ning otsustada, kes mida teeb ja ostab. Üldjoontes läks õnneks kõik hästi ja mis peamine, sünnipäevalapsed olid ise meeletult rahul ja õnnelikud.

Külalised olid kutsutud kell 18, meie ise pidime sisse saama mängutuppa 17:45. Reaalsuses oli aga nii, et olime mõlemad varem seal ja rääkisime väljas juttu. Ja enne kui saime hakata oma asju sisse viima, olid korraga kohal üle poole lasteaiarühma. Lastel muidugi vahet ei ole, nemad tormasid mängima ja olid õnnelikud. Aga ma oleks eelistanud asjad enne valmis panna ja SIIS külalisi vastu võtta. Ehk siis kõik oli puder ja kapsad. Siin kohal palun kõiki, et kui on algusajaks määratus 18:00, siis palun tulge ka 18:00, mitte 15 minutit varem. Mängutoas toimub kõik ju kindlast kellast kindla kellani, seega te panete korraldajad lihtsalt natuke nõmedasse olukorda sedasi. Õnneks oli varem kohal ka armas Greete, kelle palusin sel aastal Matu sünnipäeva jäädvustama. Sain tema käest mälestuseks nii palju toredaid pilte, mida vaadates on edaspidi hea meenutada seda tähtsat päeva.

Pidu ise õnnestus aga väga hästi. Ainus kisa mis peamiselt eksisteeris oli autode pärast. Lapsi palju aga autosid kõigile ei jagunud, seega osad väljendasid häälekalt oma pahameelt. Paar üksikut korda sai keegi ka haiget aga need olid ka enda hooletusest, mitte ei toimunud mingeid kakluseid. Ma pole nii rahumeelset sünnipäeva vist näinudki siiani. Ja kui alguses pelgasin veidi, et kuidas kõik söönuks saavad ja kuidas laua taha mahuvad, siis reaalsuses pidin lapsi mööda tuba taga ajama, et nad tuleksid vähemalt jooksid midagi. Sõid vaid paar üksikut last. Enamus haarasid jooksu pealt ehk juusturulli või vahukommid hambusse ja lasid edasi. Torti söödi küll ja see sai enamuses otsa ka, küpsisetort on alati kindla peale minek. Seega kuigi meil oli ligi 40 inimest, siis reaalis oleks neid inimesi sinna rahulikult veel mahtunud.

Aga kuna ilmselgelt meil ei saa sellest mängutoast ikka veel villand, siis oleme peale sünnipäeva juba kolmel mänguhommikul käinud ning plaanime ka edaspidi neid külastada. Mänguhommikud toimuvad praegu iga T kell 10-12:30, lisainfo selle kohta on kirjas nende fb lehel.


Ps. Ei ole sponsoreeritud postitus, maksime täitsa ise ja soovitan neid tõesti seetõttu, et olen ise ka sellest mängutoast vaimustuses.

Lugemissoovitus


Jüri v. Grauberg “Avakontor”

Raamatu keskmes on ühe firma avatud kontor, mis peaks kaasa aitama omavahelistele sõbralikele suhetele, kuid tekitab kohati just rohkem pingeid. Ühed üritavad oma suhet varjata, teine üritab oma kiusajat varjata, kolmas vaatab lihtsalt igatsevalt naise poole, kellesse juba ammu armuma on hakanud. Mõistagi ei või selline asi rahumeelselt lõppeda, vaid lõppeb ikka suure krahhiga.

Raamatus jookseb paraleelselt mitu liini. Üheks liiniks on Ken ja Eileen ning teiseks liiniks Karl ja Signe. Esimesed on alles noored inimesed, teised kaks juba pisut vanemad ning kasvatavad mõlemad üksinda last.

Ken on juba ammu silma peale pannud Eileenile, kuid siis tuleb välja, et üks teine töökaaslane Ivo terroriseerib ja peksab Eileeni igapäevaselt. Ken üritab järjepidevalt Eileeni päästa, kuid Eileen jookseb ikka oma ahistaja juurde tagasi. Seniks, kuni ühel hetkel Ivo tema jalaluu murrab ja ta elusalt metsa okste alla matab.

Signe ja Karl hakkavad suhtlema aga tänu lastele. Ühel päeval võtab Karl oma 4a poja tööle kaasa. Seal leiab Karli poeg aga eest oma 3a lasteaia sõbranna, kes osutub Signe tütreks. Koos hakatakse erinevaid asju ette võtma ja lapsed leiavad, et nad on justkui päris perekond. Täiskasvanud aga ei võta vähemalt esialgu vedu.

Raamat on tõeliselt mõnus ajaviitekirjandus. Mis minu jaoks raamatu aga eriti eriliseks teeb, on see, et minu poeg on Karli poja prototüübiks ning nii mõndagi tema kildu on raamatus kasutatud. Nüüd on need igaveseks raamatusse talletatud.

Tegemist on Jüri viieteistkümnenda romaaniga. Minu silmis kõik ühtmoodi mõnusad lood, mida on kerge lugeda.

 

Järjekordsed mõnusad romaanid teie ees!

Jüri v. Grauberg “Karutapja” 

Asso on üksik armilise näoga meesterahvas. Armid kaunistavad teda juba nooruspõlvest peale, alates karuga “kokku põrkamisest”. Rappis karu mis jaksas, kuid Asso sai oma pussnoaga karust siiski jagu ning pääses õnneks eluga. Läbi elu ongi teda saatma jäänud hüüdnimi Karutapja, kuid armuõnne pole tal sellegipoolest olnud. Südames on aga aastaid olnud üks ja sama naine, kes tema elust sama järsult kadus, nagu sinna nooruspõlves ilmus.
Kui aga aastaid hiljem taas juhuse tahtel kohtutakse, ei oska Asso esialgu midagi arvata. Südames on naine küll armas aga pettumus naise kadumise tõttu teeb veel mõnda aega meele mõruks. Ühel hetkel suudab Asso siiski naisele andeks anda ning naudivad koos ühiseid hetki,seda nii linnas kui ka rattaga maale kodukanti põrutades, kus neil õnnestub taaskord karuga silmitsi seista.

Jüri v. Grauberg “Sune”

Jarmo on noor taluperemees, kes on alles hiljaaegu naise poolt maha jäetud. Kodu poole sõites näeb ta aga abitus seisundis tumeda nahavärviga noort naist, kes tema eest metsa põgeneb. Jarmo püüab neiu kinni ja viib koju. Õige pea saab talle selgeks, et koju toodud neiu nimeks on Sune ja ta on üsna ebatavaline neiu. Ta ei erine teistest mitte ainult nahavärvi, vaid ka meelekindluse ja hoolivuse poolest. Sune põgeneb oma deemonite eest ning on Jarmole tänulik, et viimane talle pelgupaika ja turvatunnet pakkus. Jarmo õpetab teda enese kaitseks tulistama ja mitmel korral suudab Sune oma kiire tegutsemisega nende mõlema elu ka päästa. See ei ole tavaline armastusromaan, vaid põnevusromaani sugemetega armastusromaan. Kaks erinevat stiili on väga osavalt oma vahel põimunud.

Kui esimene raamat oli veel üsna Graubergi käekiri, siis teine raamat erines minu silmis üsna palju tema tavapärasest stiilist. Üldjoontes on tema raamatud siiski väga lihtsasti loetavad ja mõnusad teosed, mis keskenduvad tegelikult üsna suurel määral tänapäevastele eesti valupunktidele.
“Sune” puhul oli läbivaks teemaks näiteks rassism, sest kuigi neiu valdas täiesti puhast eesti keelt ja oli justkui eestlane, siis nahavärvi pärast sõimati teda siiski ja peeti Jarmo orjaks, mitte talu perenaiseks. Ka inimröövid ja vägisi lõbutüdrukuks tegemised ei ole tegelikult eesti jaoks võõras teema, kuigi me võime seda ju sinisilmselt arvata ja loota. Tore on lugeda selliseid ehtsaid raamatuid, mitte läbi ja lõhki roosamannavahulist armastusromaani, kus üks gigolo ees ohkab ja naised karjas jooksevad. Viimased ei ole kohe üldse minu teema.

Meie küla tänav

Aprilli lõpus avastasin ma Tallinnas kaks uut mängutuba, mis mulle silma jäid. Kui uurisin infot mahutavuse kohta, siis sain lisaks vajalikule infole teada, et “Meie küla tänav” plaanib teha ka mänguhommiku. Kuna oli soov nagunii oma silmaga see koht üle vaadata, siis sobis see mänguhommik meie plaanidesse ideaalselt.

23nda hommikul võtsimegi suuna Tallinna ja madara tänava poole. Ma ei oskagi öelda, kumb meist rohkem põnevil oli, sest piltide järgi tundus see mängutuba väga soe ja armas. Jõudsime esimesena kohale mänguhommikule ning uksest sisse astudes olin lihtsalt pahviks löödud. Nii avar ja hele. Perenaised tulid naeratades vastu võtma ja kõik oli lihtsalt vapustavalt ilus. Kohutavalt meeldivad need mahedad värvid, mis ei väsita üldse silmi ning on mõnusalt lastepärased. Söögialas on piisavalt ruumi ja istumiskohti, et end hästi tunda. Mina tundsin end küll kõik need 3h imehästi. Beebide jaoks on söögiala kõrval kohe “Lasteaed”, ehk siis beebide aedik beebidele sobivate mänguasjadega. Ehk siis lapsevanemad saavad ilusti teistega suhelda ja ei pea kusagil teises mängutoa otsas passima oma beebidega. Ja need imearmsad mängumajad, kus lapsed saavad ennast kehastada kelleks iganes. Minu oma ei saanud muidugi tuletõrje depoost ja autost üle ega ümber. Aga olemas on ka politseimaja, kohvik, pood, kool, arst, töökoda ning kodu. Kodu kõrval saab grillida ja juurvilju istutada ning korjata. Ja muidugi mööda tänavaid saab autodega ringi kimada. Ei puudu ka tavaline kiik ning liumäega laev, kus on hea ennast näiteks piraadiks kehastada.


3h lendas linnulennul ja kui oli aeg ära tulla, tuli taaskord kisa “Ma ei ole üldsegi veel mängida saanud”. Selline kisa on siiamaani tulnud vaid Playmobile mängutoas, mis nüüd lemmik mängutoa kohalt sujuvalt minema lükati. Kogu mängutuba on väga hästi läbi mõeldud ja hästi saavad tunda end kõik, nii hullavad lapsed, kui ka kaasas olevad vanemad. Ma nautisin kohvi ja toredat seltskonda nii mängutoa perenaiste, kui ka teiste külastajate näol. Olin ise nagu väike laps kommipoes, sattusin sellest mängutoast tõesti niivõrd vaimustusse.

Laua taha mahub korraga 28 inimest istuma, kuid mängutuppa mahub mängima lapsi märksa rohkem. Seega kui arvestada, et lapsed nagunii laua taga üldiselt eriti ei istu, siis mahub külalisi mängutuppa päris palju. Kasvõi söövad vahetustega. Parkida saab Madara tänaval tasuta ja õhtuti ning nädalavahetutel ei tohiks olla erilist probleemi ka kohtade leidmisega. Meie oleme sellest kohast igaljuhul nii vaimustuses, et broneering Matu sünnipäevaks on juba tehtud. Mis sest, et see alles septembris on.

Mis veelgi vahvam, nad teevad taaskord mänguhommiku ning teil kõigil on võimalik selle mängutoaga (ning ka meiega) tutvuma tulla! Meie võtsime selle juba igaljuhul plaani, sest oma akusid on vaja ju positiivse emotsiooniga laadida. Kohtume juba 6. juunil kell 10 madara 29/2 Meie küla tänav mängutoas!

Kus pidada lapse sünnipäeva?

Siiamaani on üsna lihtsalt läinud nende sünnipäevadega. Esimesed kolm aastat pidasime rahulikult kodus, kuigi olin sunnitud tegema mitu pidu. St perele eraldi ja sõpradele eraldi, kuid see sobis meile. Eelmisel aastal aga soovis Matu ka lasteaiast sõpru kutsuda, seega enam ei olnud kuidagi mõeldav, et nad siia kõik ära mahuks. Sujuvalt tekkis aga võimalus pidada pidu külakeskuses ning haarasime sellest võimalusest rõõmuga kinni. Matu iga kord väga rahul ja õnnelik olnud.

Sellel aastal nüüd on aga esimene juubel tulemas ning kuna lapsi on palju, sooviksin korraldada sünnipäeva mängutoas. Saaksin ka külakeskuses seda taaskord teha aga arvestades, kui palju sellega on ise jamamist, siis igal juhul  oleks mängutoas lihtsam. Külakeskuses oleks vaja lastele tegevused ise leiutada saalis, ülevalt mängutoast asju alla tarida ja kodust kaasa tassida + ilmselt ka kusagilt midagi rentida või laenata. Ka eelmisel aastal oli autorada laenatud, mida mööda lapsed alla said sõita. Rääkimata siis sellest, et hiljem tuleb kõik ise ära ka koristada.

Õnneks on meil veel sünnipäevani kõvasti aega, seega aega leida see õige peopaik, kuid see tundub paras hiina keel olevat. Olen erinevaid mängutubasid lapanud aga enamuste puhul ei ole õrna aimugi, kui palju lapsi sinna võiks ära mahtuda. Arvestades, et meil on tulemas ca 30-35 last + vanemad, siis seda ruumi peab jaguma. Isegi kui möllamiseks ruumi on, siis paljudes kohtades pole istekohtadele pea üldse mõeldud ja laua tahagi mahub väga vähe inimesi. Teine kriteerium on muidugi hind, sest 250-300 eurot vaid mängutoa peale kindlasti panna ei taha, millegi eest on vaja ka lauake katta ja kingitus osta. Ja muidugi asukoht on ka oluline, sest kõigil ei ole autot, millega kuhu iganes kohale põristada.

Sõelale on praeguseks jäänud mitmed mängutoad. Panen need siia kirja, ehk kellelgi teiselgi kasu sellest.

  • Meie küla tänav – See on praegusel hetkel vist minu lemmik koht. Tundub kuidagi väga armas ja hingestatud mängutuba ning kui neile kirjutasin, oli nende poolne suhtlus väga soe ja meeldiv. Plaanime homme hommikul sinna mänguhommikule minna, et saaks oma silmaga koha üle vaadata. Asukoht ja hind on väga super. Väidetavalt mahub sinna ka palju lapsi mängima ja on ka istumiskohti vanematele, eks selles saan homme ise veenduda.
  • Meie mängumaa – Käisime seal eelmine aasta sünnipäeval ja osutus väga toredaks mängutoaks, kus on ruumi palju ja tegevust nii suurtele, kui ka väikestele piisavalt. Matule endale see koht väga meeldib. Ka asukoht ja hind on head.
  • Mänguplaneet – Matu parim sõber pidas seal eelmisel aastal sünnipäeva. Taaskord asukoht ja hind on väga head ja tuba ise tõeliselt vahva. Kuna sel aastal peab Matu sünnipäeva koos oma parima sõbraga, siis ideaalis tahaks siiski mingi muu mängutoa valida, kuid päris välja teda valikust hetkel siiski ei jäta.
  • Minu mängutuba – Piltide ja jutu järgi tundus väga tore koht, kuid isiklik kogemus selle mängutoaga puudub. Natuke häirib, et ta niivõrd värviline on aga samas lastele värvid meeldivad. Kriteeriumite järgi sobiks ta meile siiski hästi, seega ka see mängutuba on hetkel meil sõelale jäänud.
  • Vallatuste mängutuba – Taaskord üks tore mängutuba, milles ma tõsiselt üllatusin. Kahest korterist on kokku ehitatud üks suur ja imetore mängutuba, kus on mõeldud kõigele ja kõigile. Tõeliselt hubane koht, kus lastel oli ilmatuma lõbus.

Küsisin abi ka ühes FB grupis ja sain sealt soovituseks Muuuv, Starkid, Meie mängumaa, Imeline mängumaa, Funlandia ja Miniland, Lohesaba, Väike linn ja Papa juures. Iseenesest kõik nad toredad aga nimekirjast enim sobib siiski Meie mängumaa, mis on mul varasemalt ka sõelale jäänud. Muuuv on küll tore aga tõesti ülemõistuse hinnaga, rääkimata asukohast. Ka Starkid (Maardu) ja Miniland (Viimsi) jäävad liiga kaugeks oma asukohaga. Ja Funlandia jääb kahjuks liiga lahjaks selles vanuses lastele, väiksematele oleks kindlasti imetore. Lohesaba meeldib mulle aga tahaksin, et mängutuba oleks vaid meie seltskonna päralt. Väike linn on äge aga taaskord üle mõistuse hinnaga. Ja Papa juures mängutoa kohta ei oskagi seisukohta võtta. Iseenesest meeldib aga kui küsisin palju inimesi võiks mahtuda, siis saadeti selle peale mulle pilte ja infot jäi väheks.

Oskab keegi ehk veel midagi soovitada või jagada arvamusi mõne mängutoa kohta? Kus olete ise suuremaid sünnipäevi pidanud nii, et päris pankrotti ei jäänud? :)