Minu kogemused varastega

Postitus on ajendatud Star FM-i fb lehel olnud küsimusest “Kas sinult on midagi varastatud?” Hakkasin meenutama ja sain aru, et ma olin ikka puhta napakas laps ja teismeline.. või siis olin lihtsalt väga kaitsev oma asjade suhtes. Igal juhul mõtlesin need mõned kogemused siia ka kirja panna, endalgi hiljem hea meenutada.

Esimene kogemus, mida mäletan on sellest ajast, kui olin ca 10 aastane ilmselt. Mul oli ilus roosa jalgratas mille üle ma olin väga uhke. Elasime Tartus puumajade rajoonis. Meie maja oli kahe korruseline ja nelja korteriga, maja esine tänava ääres aga kolmest küljest piiritletud kinnise aiaga. Olin parasjagu naabritüdruku sünnipäeval, kui märkasime tema köögi aknast möödumas mingisugust vanameest, ühes käes minu roosa ratas ja teises naabrite käsiniiduk. Ma läksin selle peale nii ähmi täis, et jooksin sussides vanamehele järele ja karjusin talle tänavale jõudes, “SEE ON MINU RATAS!!!”. Selle peale ehmatas vanamees ära, vaatas meie poole ning ratast maha visates ütles vastu “Ratas võib sinu oma olla aga niiduk on minu oma”, ning pistis punuma. Ilmselgelt lapsel pole nii pikad jalad ja kuigi üritasin talle järele jõuda, siis sussides jäin tast kiirelt maha. Selle peale otsustasime minna ja naabritüdruku emale kõik ära rääkida, peale mida suundusime uuesti tänavale vaatama, kas näeme veel temast mingit märki aga ta oli kadunud. Küll aga kõkutas üks teine vanem meesterahvas selle tralli peale tänavanurgalt naeru ning ütles, et varganägu olla niidukiga järgmisest tänavast sisse jooksnud ja veidi aega hiljem ilma välja tulnud ja edasi jooksnud. Sinna tänavasse kontrollima minnes leidsime, et tüüp oli niiduki pika heina sisse peitnud ja ilmselt lootis hiljem sellele järele tulla aga tema kahjuks leidsime me selle üles. Minu jaoks siiani hämming, kuidas üks vanamees võib nii nahhaalne olla, et kõnnib keset päikeselist päeva kellegi hoovi sisse, võtab trepikojast seest jalgratta ja niiduki ning üritab nendega lihtsalt minema kõndida. Teisalt imestan ma ka seda, et kuidas ma pätakas julgesin mingile vanamehele sedasi peale lennata. Igal juhul lugu lõppes meie jaoks kenasti ja asjad saime tagasi. Kuigi mu ilus roosa ratas läks mõni aasta hiljem garaazist ikka jalutama aga selleks ajaks oli see mulle juba väike ka.

Teine kogemus oli mul koolis, kui mu kõige esimene mobiil peale kahte nädalat kotist jalutama läks ning välja enam ei tulnudki. Minu armas 3310, oi kui kõvasti ma seda vargust põdesin. Õnneks vanemad väga kurjad ei olnud ja sain mõne aja möödudes endale ikkagi uue telefoni.

Kolmas kogemus mis meenus oli niisamuti Tartus aga selleks ajaks olin ma vast 15-16a teismeline ning toimus see kesklinnas kõrvalisel tänaval. Jalutasin parasjagu kodu poole ja rääkisin telefoniga, kui minu selja tagant lähenesid mulle järsult jooksusammud ning tundsin, kuidas käekott õlalt maha libiseb. Minu õnneks olid mul aga kiired reaktsioonid ning suutsin koti sangast haarata ning vargad vedasid mind koos kotiga üsna mitmeid meetreid edasi. Tegemist oli 20ndate alguses olevate noormeestega, kes olid mõlemad viisakalt riides ja peale vaadates ei peaks neid küll pättideks. Mind tükk maad edasi vedanud, vaatasid noormehed lõpuks üllatunud näoga selja taha mulle otsa, pilgus just kui küsimus, et kas ma ei kavatsegi lahti lasta. Kui ma oma keelepaelad siis valla päästsin ja neid heade ja paremate sõnadega kostitasin, lasi kutt kotist lahti ning pistsid sõbraga kiirelt punuma. Reaalsuses oli mu käekott neile nagunii täiesti kasutu, sest raha mul seal sees ei olnud ja telefon oli ka sel hetkel mul üldsegi kõrva ääres, kuid seda nad ilmselt vist ei märganud. Hiljem tulid noormehed mulle uuesti vastu aga üritasid ennast täiesti märkamatuks teha teisel pool tänavat.

Hetkel rohkem ei meenu, vähemalt suuremaid kogemusi mitte. Vb mingeid väikeseid asju on aja jooksul jalutama läinud aga midagi olulist igal juhul mitte. Loodan, et nüüd ära ei sõnunud, ehk sülitan igaks juhuks kolm korda üle parema õla.

Aliexpress muudab lapsed steriilseks!?

Täpselt sellise väitega lendas mulle selga facebookis ühes grupis üks naisterahvas, kui julgesin soovitada, et kellarihma võib vabalt tellida aliexpressist. Üks inimene küsis abi, kust leida kellarihma. Olles selle tee läbi käinud (Lapse kell maksis 60€ ja kellarihm eraldi oleks maksnud 30€ versus aliexpressist sain 2,5€ tükk), siis ilmselgelt tahtsin vaid head. Ja selle eest sõimati mind läbi, et ma muudan oma lapse steriilseks ja ta sureb tulevikus vähki, sest emme ostis talle “Hea pehme kellarihma hiinast”.

Issanda loomaaed on kirju ja mõnele on ikka lusikaga antud ja kulbiga võetud. Ilmselt kui mõni, kes sealt samast alist tellib ja siin 10x rohkem hinda küsib, siis talle plaksutatakse lihtsalt kaasa, et nii tore odavamalt saada. Kindlasti see silikonist kellarihm muudab lapse steriilseks. Ega originaalrihmad tulevad ikka mujalt, kui Hiinast ju, kohapeal vorbitakse tema arvates vist valmis. Ma saan aru, et ma tõepoolest ei telli beebile närimismänguasju või lutte sealt hiinast igaks juhuks aga see on KELLARIHM.

Kas ma olen tõesti loll ja pahatahtlik, kui ma leian, et 3€ kellarihm ei ole halvem, kui siit poest ostetud 30€ kellarihm? Sealjuures originaalrihm tekitas lapse käele laigud ja käsi ilmselt haudus seal all, hiinast tellitud rihmaga seda probleemi ei esine. Selle 27€ eest, mis ma hiinast tellides säästsin, saan osta hoopis mõne lauamängu ja lapsega kvaliteetaega veeta. Muideks, ka endale tellin just Hiinast kellarihmasid, sest seal on imemõnusad metallist magnetiga rihmad, mis on lisaks odavusele ka väga mugavad ning ei tekita vaevuseid. Silikonist rihma all hakkas käsi kiirelt hauduma. Lisaks sellele ei kavatse ma vist kunagi enam osta eestist ühtegi telefoniümbrist või kaitseklaasi, sest see hinnavahe on lihtsalt üüratu aga kvaliteet on sama. On mingid teatud tarbeesemed, mida ma vaatan hea meelega hiinast ning millel on tõesti suur hinnavahe eesti poodidega võrreldes. Samas on ka asju, mida ma kohe kindlasti hiinast tellima ei hakka. Eelkõige söögiriistad ja beebidele mõeldud närimislelud.

Praegu on üleüldse hirmus popid need “joomi haulid”, mis on täpselt samasugune hiina leht, nagu Aliexpress. Niipalju kui ma sealt vaadanud olen, siis ei ütleks küll, et sealt ostes asjad hirmus palju soodsamad oleksid. Vähemalt neil asjadel, mida erinevad suunamudijad kokku tellinud on. Nii mõnedki asjad saaks eestist kohapealt mitu korda kiiremini ja sama hinnaga või soodsamaltki. Aga ju neil on joomiga omad diilid ja peavad teatud summa eest mingeid asju vist aegajalt tellima ja neid videosid kokku klopsima. Las tellivad, põnev on vaadata ikka.

Mina eelistan igal juhul tellida vajadusel aliexpressist ja ootan praegugi oma pakki. Tellisin endale ja naabrinaisele telefoni ümbrised, sõrmerõngad, kaitseklaasid. Lisaks koerale led kaelarihma pimedaks ajaks, raamatu järjehoidjad endale ja lapsele, pimedas helendava võtmehoidja jms. Pidagu need “musteremad” mind pealegi mõrtsukaks ja lapsepiinajaks. Aeg näitab, kellel on õigus. :)

Kuidas teil lood? Tellite Hiinast või välistate Hiina kauba 100%?

Ma jään kiilakaks!?

Täpselt selline emotsioon ning shokk tabasid mind eelmise aasta juulis, kui nädal peale juuksuris käiku hakkas mul peoga juukseid välja langema ning reaalselt kõik kohad olid karvu täis.

Esialgu arvasin, et äkki on midagi pistmist juuksuriga. Vb mõjus niimodi uus juuksevärv. Asja lähemalt uurima hakates selgus aga tõsiasi, et tegelikult pole süüdi selles juuksevärv vaid tõsiasi, et olin põdenud kaks kuud varem koroonat. Ja tegelikult ei ole süüdi selles ka otseselt koroona, vaid üleüldiselt iga suurem haigus või näiteks operatsioon võib kehas sellise olukorra esile kutsuda. Keha jaoks suur stress ning vitamiinid ei jõua juustesse, tagajärjeks juuste välja langemine. Minu puhul ilmselt olid suureks mõjutajaks hormoonid, mida pidin haiguse tõttu tarbima.

Olles alati oma juukseid armastanud, viis see olukord mind aga tõsiselt masendusse. Kuu ajaga kumas peanahk läbi juuste ja välja langemine ei tahtnud kuidagi lõppeda. Lõpuks tellisin endale suure masendusega juba paruka, et kui päris kiilaks jään, saan vähemalt vahepeal ennast paremini tunda. Ajast ette rutates võin öelda, et reaalsuses pole ma seda parukat sihtotstarbeliselt kasutanudki. Olen seda 2x pähe pannud prooviks aga kodust väljunud sellega ei ole.

Juukseid langes välja ca 2 kuud. Septembri keskel jäi välja langemine iseenesest järele ja siis märkasin, et beebijuukseid hakkab juba vaikselt vohama. See tõi mulle lootuse tagasi. Panin aja juuksurile kirja ning lasin endale õlgadeni BOB soengu lõigata, mida olin tegelikult ammu tahtnud proovida aga siiani polnud raatsinud juukseid maha lõigata. Praeguseks on pea 4 kuud sellest juuksuris käigust möödas ja peanahk enam läbi ei kuma ning peanaha juurest on juuksed taas mõnusad paksud. Ilmselgelt võtab veel kaua aega, et juuksed täies pikkused ilusad ja paksud oleksid taas aga praegusel hetkel olen juba olukorraga päris rahul.

Miks ma kirjutada sellest otsustasin oli seetõttu, et kui keegi minuga samas paadis on, leiab ehk sellest kirjutisest lohutust. Ma oleksin juulis sellist postitust väga vajanud, sest tegelikult ei leidu infot just väga palju ja see tuleb mitmelt poolt ise kokku otsida. Õnneks päris kiilakaks ei jää ja juuksed kasvavad kõik tagasi, muretsemiseks ei ole põhjust.

Enne lõikust
Pärast lõikust

Inglipuu või “Kerjamiskuusk”

2020 aasta detsembris rääkisin Matule, kuidas teisi aidata saab ja tema soovis mõnele lapsele rõõmu valmistada. Tal oli veel sünnipäevast raha alles ning tundus loogiline aidata oma valla lapsi, seega suundusimegi valla inglipuu juurde. Matu valis tookord ingli ühe 6a poisi sooviga ning mina võtsin ühe 10a poisi soovi enda kanda. Ostsime kingid, pakkisime ning viisime koos kogumispunkti ära.

2021 aastal ütles Matu juba peale sünnipäeva, et tahab sellel aastal taas osa sünnipäevarahast heategevusse panustada. Sel korral tahtis lisaks lastele ka loomi aidata, nii et ostsime kassitoitu ning viisime Pesaleidjasse, kus saime ühtlasi loomadele ka tähelepanuga rõõmu valmistada. Ootasime ka kohaliku inglipuu üles panekut ning suundusime sinna esimesel võimalusel, ehk 4 päeva hiljem. Meie üllatuseks ootas meid aga ees suur pettumus. Kui eelneval aastal olid valikus nukud, puldiautod, rongiteed, mis on üsna rahakotisõbralikud ka lapse jaoks, siis sellel aastal oli puul alles täpselt 5 inglit. Lapsed olid vanuses 11-17 ja kõik soovisid robootika lego või robootikaga seonduvat. Sellel hetkel tekkis küll väga mõru maitse suhu, sest robootika on ikka päris kallis lõbu ja ma ei saaks lasta lapsel pool oma sünnipäevaraha kellegi teise kingi peale magama panna. Kõige soodsam robootika lego on Boost, mis on ka 140-180€ poodides, vahepeal suure soodustuse ajal saab 90€ kätte. Aga see on ikkagi natuke liiga kallis lõbu. Nii tulimegi väga pettunud ja mõru maitse suus sealt inglipuu juurest ära. Minu jaoks siiani müstika, et kuidas lastakse sellised soovid sinna üldse üles? On see inglipuu või kerjamiskuusk, et “Poogen-küsin-mida-tahan”. Ma saan aru, et vb see 11a veel ei saa raha väärtusest aru (kuigi ka seda raske uskuda, sest isegi mu 8a saab väga hästi aru), siis 15-17a võiksid ikka realistid olla ja aru saada, et tegemist pole müstilise jõuluvanaga, kes kõik soovid täidab, vaid tavaliste inimestega.

Ma ei teagi, kas keegi nende teismeliste ulmelised soovid täitis ka või jäid nad ilma kingita. Ma hästi ei tahaks uskuda, et kohalik vald enda kanda need kingisoovid võttis, nagu Maxima teeb. Mina leidsin lõpuks internetist hoopis ühe 4-lapselise üksikema, kelle perele me hea meelega Matuga koos kingid tegime ning kes seda ilmselgelt palju enam vajasid.

73 küsimust ja vastust

Väga keeruline on peale pikka pausi naaseda ja kohe tühjast tähjast lobisema kukkuda. Seega tundus alustuseks lihtsam teha üks küsimuste-vastuste voor. Valituks osutusid 73 Vogue küsimust. Head lugemist!

  1. Skaalal 1-10, kui põnevil olete hetkel oma elu üle?
    Ma ütleks 7. Arenemisruumi on aga olen hetkel üsna rahul.
  2. Iseloomusta ennast hastagiga?
    #Sõltlasestlaiskvorst (Lauamängud, raamatud, kohv, šokolaad.. sõltuvusi jalaga segada)
  3. Kui saaksid teha kellega tahes armastussteeni, siis kellega?
    Ma olen igav ja ütlen Märt Avandi. Eestis on palju imelisi meesnäitlejaid, tema on üks neist. Suur austus tema suhtes.
  4. Kui su elu oleks muusikal, mis oleks selle nimi?
    Segasummasuvila
  5. Mis on üks asi sinu kohta, mida paljud ei tea?
    Kunagi Tallinna kolides olin ma põhimõtteliselt mõnda aega kodutu.
  6. Milline on sinu hommikune rituaal?
    Hambapesu ja hommikukohv. Ilma kohvita ei suuda end väga käima tõmmata.
  7. Milline on sinu õhtune rituaal?
    Hambapesu, näopuhastus ning unejutt mõne toreda raamatu näol.
  8. Milline on sinu lemmik aeg päevast?
    Ilmselt öö. Ma armastan öises vaikuses raamatuid lugeda ja vaikust nautida.
  9. Mis on see üks asi, mida keegi sinu kohta ei tea?
    Olen unistanud aastaid oma luuleraamatu välja andmisest.
  10. Unistuste riik, mida külastada sooviksid?
    Tsehhi. Olen käinud varasemalt kooliga ja jättis kustumatu mulje. Läheksin suurima hea meelega veel mööda Praha tänavaid jalutama ja seda ilu endasse ahmima. Aga ka Norra fjordides tahaks kunagi ära käia.
  11. Milline on suurim üllatus, mille oled saanud?
    Üks suurimaid oli kindlasti mu 25ndal sünnipäeval, kui üks imearmas inimene mulle üllatuse tegi. Ta pidi tööl olema ja helistas veel päeval mulle ning õhtul seisis ootamatult mul ukse taga. Väga meelde jääv ja väga eriline. Ning samal pulgal on kindlasti ka käe palumine.
  12. Kontsad või tennised?
    Ma jumaldan kontsi aga need on nii ebapraktilised, seega pigem igapäevaselt siiski tennised.
  13. Vintage või uus?
    Oleneb olukorrast ning asjast. Väga meeldivad vintage asjad aga kohati on praktilisem võtta siiski uus ese.
  14. Kes võiks kirjutada sinu kohta järelhüüde?
    Ma eelistaks, et inimesed oleksid mu eluajal minu jaoks olemas, mitte ei kirjutaks peale surma nutulaule, kuidas nad mind armastasid.
  15. Stiiliikoon?
    Kui aus olla, ei ole sellist ikooni. Kannan mis meeldib ja mingit stiili ei järgi.
  16. Mis on need kolm asja, milleta elada ei suuda?
    Kuna küsimus on asjade kohta, siis raamatud, šokolaad ja kohv. Kui ka elusolendid arvesse läheksid, oleks palju keerulisem vastata.
  17. Mis on see üks koostisosa, mille sa igale poole lisad?
    Sool käib enamvähem igale poole. Ma muidu ei kasuta väga erinevaid maitseaineid. Ja hapukoore lisan kastmeks paljudele toitudele.
  18. Millisele kolmele elavale või surnud inimesele sooviksid õhtusöögi teha?
    Elavatele saan teha niigi igal ajal. Seega valiks venna, õemehe ning vanaema, kellest ma väga puudust tunnen.
  19. Sinu suurim hirm?
    Lähedase kaotus.
  20. Akna või vahekäigu iste?
    Akna äärne iste 100%. Mulle meeldib välja vaadata ja omas mullis viibida.
  21. Milline on teie praegune tv hullus?
    Ma ei ole hetkel väga TV lainel olnud. Viimane Netflixi hullus oli “Emily in Paris”, mille teise hooaja vähem kui 24h jooksul ära vaatasin. Nüüd aga hakkasin “ENSV-d” otsast peale vaatama, sest lugesin sarja kohta raamatut ja tekitas hirmsa tahtmise seda uuesti vaadata.
  22. Lemmik äpp?
    Ilmselt praegusel hetkel instagram.
  23. Salajane talent?
    Ma ei tea, et mul mingeid erilisi talente leiduks.
  24. Kõige seikluslikum asi, mille oled oma elu jooksul teinud?
    Ilmselt 2007 aasta Tallinna kolimine. See oli aeg, kui ei teadnud päeval tööl olles veel, kus ma oma öö veedan ja kuidas vabadel päevadel süüa saan. Aga mis ei tapa, teeb tugevamaks ja praegu mõtlen küll, et oli see alles seiklus.
  25. Kuidas sa kirjeldaksid ennast kolme sõnaga?
    Abivalmis, hooliv ning laisk.
  26. Lemmik riideese, mida omad?
    Tumesinine kleit.
  27. Riideese, mida kõik peaksid omama?
    Kui rääkida naistest, siis üks ilus ja mugav kleit, milles ennast nagu miljon dollarit tunned. Kui inimestest üleüldse, siis üks ilmastikukindel ja mugav talveparka.
  28. Supervõime, mida tahaksid omada?
    Aja seisma panek
  29. Mis sind praegusel hetkel elus inspireerib?
    Loodus, perekond ning sõbrad.
  30. Parim nõuanne, mille oled saanud?
    “Ära unusta, et kõik halb möödub kord”
  31. Parim nõuanne, mille praegu teismelisele endale annaksid?
    Esimene südame murdumine ei ole maailmalõpp ja õige inimene leiab ise tee sinu juurde.
  32. Raamat, mida kõik peaksid lugema?
    “Anne Franki päevik” ning “Nähtamatu poiss”.
  33. Mille poolest sa tahaksid, et inimesed sind mäletaksid?
    Armastus. Tahaksin, et lähedased inimesed mäletaksid, et ma neid armastasin.
  34. Kuidas sa defineerid ilu?
    Ilu on vaataja silmades.
  35. Mida sa enda keha juures kõige rohkem armastad?
    Oma juukseid. Kuigi nad on praegu lühikesed ja vahepeal mulle meelehärmi valmistasid, siis juukseid armastan ikkagi kõige rohkem.
  36. Parim viis puhkamiseks?
    Keha puhkamiseks mugavalt diivanil lesides või suvel võrkkiiges. Hinge puhkamiseks aga looduse keskel.
  37. Lemmik koht kunsti vaatamiseks?
    Monet2klimpt multimeedia näitus 100%!
  38. Kui su elu oleks laul, mis oleks selle pealkiri?
    “Ülemõtleja valss”
  39. Kui sa saaksid olla meister ühe pilli mängimises, millise pilli sa valiks?
    Klaver
  40. Kui sul oleks tattoo, siis kus?
    Kõrva taga pisike, mida on lihtne peita vajadusel. Aga ma kardan valu, seega ilmselt minu kehale tatoveeringud ei jõua.
  41. Delfiinid või koaalad?
    Koaalad
  42. Mis on sinu “Spirit animal”?
    Kaelkirjak
  43. Parim kingitus, mille oled kunagi saanud?
    Meeldejäävaim oli kindlasti 18ndaks sünnipäevaks saadud pakike beebipüree, imepisikese mähkme ja täispuhutud kondoomiga. Sõbranna teadis, kuidas mind naerma ajada ning kuidas ennast ajalukku kirjutada. Muidu aga elu parim “kingitus” on ilmselgelt mu enda poeg. :)
  44. Parim kingitus, mille oled kunagi teinud?
    Sellele oskavad ehk teised rohkem vastata, ma ei oska küll öelda, milline parim on. Vb õega koos korraldatud üllatus vanematele mõned aastad tagasi, kui 23. detsembri õhtul ootamatult vanemate ukse taga olime.
  45. Mis on sinu lemmik lauamäng?
    Ilmselt on see antud hetkel Carcassonne. Aga lauamängude kohta peaks teine kord pikemalt kirjutama. Neid lemmikuid on tegelikult terve posu.
  46. Mis on sinu lemmik värv?
    Palju aastaid juba punane, sellele ei ole vastast.
  47. Värv, mis meeldib kõige vähem?
    Beež
  48. Teemantid või pärlid?
    Pärlid
  49. Apteegi või disainer make-up?
    Meigin end nii harva, et ausalt öeldes pole üldse vahet.
  50. Kas eelistad juukseid kuivatada fööniga või õhu käes?
    Õhu käes. Mida vähem kuumtöötlemist, seda parem.
  51. Pilates või jooga?
    Jooga
  52. Kohv või tee?
    Pole küsimustki, kohv.
  53. Mis on kõige veidram inglise keelne sõna?
    Inglise keel on üldse veider, ühte sõna ei oska küll välja tuua.
  54. Tume šokolaad või piimašokolaad?
    Piimašokolaad
  55. Trepid või lift?
    Oleneb olukorrast ning asukohast. Üldiselt vist pigem lift.
  56. Suvi või talv?
    Kui talv on selline, nagu antud hetkel väljas on, siis igal juhul talv. See ilu on võrratu. Aga armastan iga aastaaega, nii kaua kuni nad on sellised, nagu olema peaksid. Talv korraliku lumega, kevad päikeseline ja tärkav, suvi päikeseline ja soe ning sügis kuiv ja kirjude lehtedega. Aga vahepealne “kehv suusailm” ei lähe kohe mitte.
  57. Sa oled saarel kinni. Sa saad valida ühe toidu, mida süüa lõputult, ilma et sa sellest ära tüdineksid. Mis see oleks?
    Praekartul
  58. Oskus, mille omandamise kallal näed vaeva?
    Kirjutamine
  59. Parim asi, mis on sinuga täna juhtunud?
    Sõbranna laps kirjutas mulle, et igatseb meid.
  60. Halvim asi, mis on sinuga täna juhtunud?
    Polegi midagi halba täna juhtunud, mõnus rahulik päev on olnud.
  61. Parim kompliment, mille oled kunagi saanud?
    Jään vastuse võlgu hetkel.
  62. Lemmik lõhn?
    Kui lõhnaõlist rääkida, siis Lacoste inspiration, mida enam ei müüda. Aga kui muidu, siis kohvi lõhnalised asjad meeldivad näiteks.
  63. Kallistused või suudlused?
    Kallistused
  64. Kui sa teeksid dokumentaali, siis millest see räägiks?
    Raamatutest ja kirjanikest
  65. Viimane tarbitud sisu, mis pani sind nutma?
    Ma arvan, et eks see mingi film oli, mida vaadatud sai. Täpsemalt hetkel ei meenu, milline neist. Aga filmid ja raamatud toovad mul kergelt pisarad silma.
  66. Huulepulk või huuleläige?
    Huuleläige
  67. Magus või soolane?
    Magus
  68. Girl crush?
    Tanja. Vapustavalt ilus ja andekas naine.
  69. Kuidas sa tead, et oled armunud?
    Liblikad on kõhus ja kogu pea on täis mõtteid vaid temast.
  70. Laul mida võid kordusel lõputult kuulata?
    Molly Sanden “Husavik”
  71. Kui sa saaksid kellegagi üheks päevaks elud ära vahetada, siis kellega sa seda teeks?
    Tanja
  72. Mille üle oled sa praegusel hetkel oma elus kõige rohkem põnevil oled?
    Selle imeilusa talve ja sõpradega aja veetmise üle.
  73. Mida teed, kui tahad südamest naerda?
    “Meet Achmed the Dead Terrorist” Avan youtubest näiteks selle.

..Kuidas mu unistus hääbus..

Ehk jätkan Luna looga.

Teine pasta pani koeral kõhu täitsa kinni. Sellele järgnes see, et kutsikas oli järgmiseks õhtuks paistes nagu õhupall. Helistasin meie kliinikusse aga neil ei olnud vaba aega pakkuda ning soovitasid teise kliinikusse pöörduda. Helistasin mitmesse kliinikusse, lõpuks saime vastuvõtuaja Västriku loomakliinikusse. Võtsin aga koera kaenlasse ja sõitsime linna.

Kliinikus võttis meid vastu väga meeldiv arst, kes kuulas meie loo ära ja arvas esialgu, et koeral ehk gaasid. Võttis koera kaasa, et teevad röntgeni ja vaatame siis edasi. Ootasin tükk aega ja siis tuli arst õnnetu näoga, et koer kukkus põhimõtteliselt kokku ja nad tegid talle rahustava süsti ja valuvaigistava süsti ning koeral on kõhus vedelik, mitte gaasid. Arst arvas esialgu, et sool kusagilt katki ja sedasi mädane vesi kõhtu pääsenud. Küsis, mida teeme ja kas üritame päästa, kuigi lootust vähe. Palusin muidugi endast kõik anda. Olin alles endale kutsika võtnud ja ei saa ju kohe alla anda. Saatis mu ära ja palus tulla 3h hiljem tagasi. Helistas mõni tund hiljem, et sooled siiski terved aga tervenisti põletikus. Eemaldas vedeliku ja puhastas kõhuõõne. Et koer peab saama antibiootikumiravi ja loodame parimat. Lisaks rääkis, et sooleseintes valged sõlmekesed ja kahtlustab, et need on parasiidid ( Hiljem ise googeldades lugesingi, et on kahte sorti solkmeid. Ühed arenevad soole seintes ja lähevad sealt edasi sooltesse. Teised arenevad kopsus, koer köhatab need kurku ja sedasi saavad koera sooltesse). Koer oli ometi saanud korrektselt parasiiditõrjet. 2x eelmises kodus enne vaktsineerimist ning ühe korra meie juures. Ju siis apteegist ostetud drontali rohi ei aidanud mitte muffigi. Läksime tõime oma koerakese koju, saime rohud kaasa ja pidime järgmisel päeval minema uuesti tagasi.

Järgmisel päeval läksime tagasi ja koer sai tilka. Koer oli jälle veidi paisunud ja arst tegi ultraheli (teist korda juba) ja veendus, et natuke on vaba vedelikku aga see ei tohiks olla midagi hullu. Sai seal jälle valuvaigistava süsti, antibiootikumi ja iiveldusvastase süsti. Jälle koju ja pidime järgmisel hommikul uuele ringile minema.

Kolmandal hommikul vaatas arst meid üle ja leidis, et tilka koer uuesti ei vaja. Tegi valuvaigistava süsti ja antibiootikumi süsti. Küsis, kas oksendanud on ja kui ütlesin, et ei ole, siis iiveldusvastast süsti koer ei saanud. Ütles, et tuleksime tagasi ülejärgmisel päeval. Määras süstitava antibiootikumi asemel tabletid (2 erinevat antibiootikumit tablettidena siis) ja andis valuvaigistavad süstid kaasa ja näitas, kuidas süsti teha. Lisaks siis pidi saama probiootikume lisaks. Ütles selge sõnaga meile, et vereproovi ei ole mõtet teha, sest see ei muuda raviplaani. Ainus mure oli kõhus olev vähene vaba vedelik ja see, et ta süüa ei tahtnud ise, pidime söötma.

Õhtul hakkas koer aga iiveldama ja öösel järgnes sellele oksendamine. Hommikul helistasin kohe kliinikusse ja rääkisin loo ära. Küsisid, kas saan ise süstimisega hakkama ja palusid tulla iiveldusvastasele süstile järele. Naaber tõi selle ära ja peale süsti hakkas koeral jälle parem. Antibiootikumid teevad ju olemise pahaks ja ei imesta, et 2 erinevat rohtu korraga koera iiveldama ajavad. Koeral oli igal juhul märksa parem olla peale seda.

Järgmisel hommikul läksime uuesti kliinikusse. Pidin ta sisse jätma ja arst pidi kõhust vaba vedeliku uuesti eemaldama. Lisaks natuke tilka andma. Arsti pani muretsema astsiidivedelik kõhus ja ütles, et peab mõtlema, kui eetiline on loomal lasta nii olla. Samas ei teinud katsetki üritada välja uurida, MILLEST see vedelik sinna kõhtu tekib. Neid võimalusi on palju ja osad neist on ravitavad. Ma usun, et ükski normaalne loomaomanik ei anna kohe alla, eriti alles võetud kutsika puhul, kellel peaks terve elu veel ees olema. Ütles, et kui 10 päeva jooksul ise sööma ei hakka ja paremaks ei lähe, siis peaks lõpetama, olin sellega nõus. Jätsin koera kliinikusse ja läksin ise linna peale asju ajama. Miski jäi mul aga piinama ja hakkasin uurima tagasisidet selle kliiniku kohta ja kohkusin tõsiselt. Nii meeletult palju negatiivseid kogemusi. Sain aru, et ma pean minema ja paluma igaks juhuks ka teise kliiniku arvamust, et ise rahu saada. Õnneks sain samaks päevaks kohe aja panna. Läksin koos äiaga Lunale kliinikusse järele ja arst ütles selge sõnaga “Täna oli vedelik õnneks selge ja ei olnud mädane. Loodetavasti kutsu saab ikka terveks”. Palusin kaasa haiguslugu aga selle jaoks ei olnud arstil väidetavalt aega. Sain vähemalt arved, sealt näha mida koerale tehtud ja mida koer saanud on.

Paar tundi hiljem olime teises kliinikus ja rääkisin seal arstile kogu loo algusest peale ära. Arst vajus näost ära, kuuldes mädasest astsiidivedelikust. Ütles, et teeme kohe ultraheli ja vaatame siis edasi. Aparaati kõhule pannes oli aga kohe selge, et koeral jälle vedelik kõhus, kuigi see sai mõned tunnid enne seda eemaldatud. Lisaks sellele nägi arst kohe, et koera neerudega on midagi lahti. Need olid ebaühtlase kujuga ja sopikesi täis. Võttis kiirelt põiest pissiproovi. Võttis kõhuõõnest vedelikuproovi. Lasi koerale kohe teha vereproovi ning jätkas siis ultraheliga seniks, kuni proovide vastused saabusid. Selgus kurb tõsiasi, et koeral on kaasa sündinud neerupuudulikkus ja “vaba vedelik kõhus” oli täiesti ehtne uriin. Arst kontrollis üle ka teised organid ja vaatas üle kõik vereproovi ja pissiproovi tulemused ja seal ei olnud kahtlustki, seda kutsikat ei saa päästa. Ehk seal samas kliinikus hääbuski minu suur unistus.

Ma olen väga pettunud aga Västriku kliinikus. Ma olen tänulik küll selle eest, et nad said mind kiirelt vastu võtta ja pakkusid esialgu koerale vajalikku esmaabi. Aga nad ei teinud vajalikke proove, uurimaks välja, mis koeral reaalselt vaevuseid põhjustab. Sümptomite ravimisest ei piisa, kui loomal eluohtlik haigus on. Ilmselgelt, kui on selgeks tehtud, et tõesti polegi midagi teha, siis ma lasen koeral minna ja ei lase tal piinelda. Kui aga arst ei tee vereproovi ja leiab, et see ei muuda raviplaani, siis millest me räägime? Ma maksin 2x ultraheli eest aga arst ei avastanud, et koeral neerud haiged. Haigusloos (sain hiljem küsimise peale) kirjas, et vedelikku liiga palju ja loomal valus, nad ei saanud vaadata organeid. Aga miks nad ei teinud uut ultraheli peale operatsiooni, kui vedelikku ei olnud ja koer narkoosi all, seega valu ei tunne? Arst küll ütles, et seisund raske ja küsis, kas on mõtet jätkata aga minu arvates tundub ebareaalne kohe alla anda, kui ei ole üldse selge, MIS seda põhjustab. Saatsin ka kliinikusse pika kirja koos küsimustega, vastu sain vaid :

Tere,

täname Teid tagasiside eest ning tunneme Teile südamest kaasa lemmiku 
kaotuse puhul.

Lugupidamisega,
Västriku Loomakliinik

Venitasin selle kirjutamisega, sest tahtsin veidi asja seedida ja rahuneda. Küll aga leian, et seda tuleks jagada. Ma ei arva, et Västriku kliinikut otseselt peaks vältima aga rõhutan, et te peate seal käies ise nõudma proove ja vajadusel konsulteerima teiste kliinikute või arstidega, kui vähegi kahtlus hinges on. Lisaks leidsin ise väga vähe infot netist Astsiidi kohta kutsikatel, ehk on kellelgi sellest tulevikus kasu ja teab, mida täpsemalt nõuda ja kahtlustada.

 

Kuidas mu unistus täitus..

.. ja varsti uuesti hääbus.

Alustame algusest, ehk sellest, kuidas mu lemmikul (naabri) koeral sündisid kutsikad. Mul oli au olla nende sünni juures ja neid siia maailma tervitada. Ehk ilmselgelt on võimatu ju mitte armuda, kui sul on süles korraga kuus vastsündinud imearmsat kutsubeebit. Viis kutsikat sündisid väikeste vahedega, viimane sündis aga 4h hiljem. Koeraemme oli väga tubli ja hoolitses oma laste eest väga ilusti. Umbes nädalaga märkasime, et üks kutsikatest (viimasena sündinud) oli teistest väiksem ja üritasime teda siis veel eraldi tissi otsa panna, et ta saaks kindlasti kõhu täis. Umbes 1,5 nädalaselt aga see kutsikas enam ei jõudnud süüa, vaid ainult magas. Arvasingi, et nüüd on kõik aga ta võttis endal jõuvarud kokku ja hakkas uuesti sööma. Vaatasin, et kui tema alla ei anna, ei suuda ka mina alla anda. Kallis sõbranna tõi linnast kähku kutsikapiima ja hakkasime lisa anda. Paar päeva vajas lisa ja siis jõudis jälle teistega võidelda oma koha pärast. Muidugi sai ta seda piima veel edasi lisaks, sest oli teistest tõesti pisem, kuid enamus söögist tuli tal siiski tissist. Lõppkokkuvõttes kasvas mühinal ja oli väga tubli ja tragi kutsikas. Kasvas mulle nii hinge, et raske oli mõelda temast loobumisele, seega otsustasime ta lõpuks endale võtta. Oma koer on olnud mul aastaid suur unistus ja nüüd see lõpuks siis täitus. 12. mail tõime oma väikese preili koju, kes sai nimeks Luna.


Luna osutus väga ägeda iseloomuga preiliks, kes mängis hea meelega kassidega ja sai aru, et kõike ei tohi närida. Kõige ägedam oli see, kuidas ta alati töölt tulles mulle vastu jooksis ja väikese lapse kombel kõik päevasündmused “ette kandis”, ehk haukus, ulgus ja seletas pikalt ja laialt, väga väga eriline. Kahjuks aga OLI, sest praeguseks hetkeks on meie Luna juba 1,5 kuud pilvepiiril meid valvamas. Esialgu oli kõik korras aga paar päeva enne teist vaktsiini lõi tal kõhu lahti. Konsulteerisin arstiga ja muretsesime talle pasta ning andsin riisi ja kana. Vahepeal läks nagu korda ja siis jälle hullemaks. Vahetasime ka pasta välja, sest teine oli soja baasil ja ehk ei sobi, see lõi aga kõhu täitsa kinni. See oli aga alles algus, sest asi läks kiirelt väga hulluks..

Järgneb..

Lemmik mänguasjad

Olen juba pikka aega mõelnud oma värske 5. aastase noormehe lemmikutest mänguasjadest postituse teha. Ehk siis postitus sellest, millega mängib üks keskmine rahumeelne 5. aastane poisiklutt kõige meelsamini.

Tegelikult on neid mänguasju muidugi palju, kuid aastate jooksul on välja kujunenud siiski kindlad lemmikud. Muidugi armastab ta väga näiteks puslesid kokku panna ja lauamänge mängida. Armastab väga ka rollimänge ja mänguköögis askeldada. Läbi mitme aasta on tal aga välja kujunenud kolm kindlat mänguasjagruppi, mis kõik muu üle trumpab.

Esimene suurem vaimustus tekkis tal puidust rongitee osas. Seda juba 3 aastat tagasi. Esialgu pidin küll mina ehitama talle tee valmis, millega ta siis suurima hea meelega tundide viisi mängis. Nüüdseks ehitab ise suured võimsad rajad valmis ja see pakub jätkuvalt rõõmu tundideks. Ajapikku oleme talle soetanud juurde nii ronge, kui ka erinevaid radasid. Kokku tal suur kastitäis viie erineva firma juppe ja sellest saab ehitada ikka korraliku üle põranda rongiraja. Lisaks muidugi võtab mängu mudelautod, mis seal rongiteede vahel ja sildade alt läbi saavad sõita. Kuigi tal on nii ise sõitvad, kui lükatavad vedurid, siis eelistab ta üldjoontes viimast. Ise sõitvad vedurid sõidavad kindlas tempos ja neid ei saa kuidagi kiiremini liikuma panna. Mehaaniliste puhul on rohkem võimalusi. Iseasi kui soetada puldiga vedur, see vb pakuks rohkem ruumi. Igal juhul nr 1 soovitus minu poolt on kindlasti puidust rongitee. Pakub rõõmu paljudeks aastateks ja on väga vastupidav ka.

Teiseks suureks armastuseks on tal legod. Esialgu olid nendeks Duplod, millega ta tegelikult mängib vahepeal siiamaani. Erinevad sõidukid on ju ägedad. Varasemalt on ta küll väikseid legolaadseid saanud aga nüüd sai sünnipäevaks 6 erinevat originaal lego. Suur Lego Classic, 2 Lego junior komplekti ning 3 lego city komplekti. Arvasin juba, et pean temaga koos neid kokku hakkama panema aga ei. Härra istus vaiba peale maha, avas pakid ja juhendi ning hakkas otsast pihta. Ainult kleepsude kleepimisel palus minu abi, muuga sai ideaalselt ise hakkama. Jällegi mänguasjad, mis on igapäevaselt mängus ja pakuvad rõõmu paljudeks tundideks. Ja neid on nii palju erinevaid ägedaid komplekte, mis loovad nii palju erinevaid võimalusi.

Kõige lemmikuimad mänguasjad on tema jaoks aga Playmobilid, seda juba 1,5a vähemalt. Alguse sai mehikestest, mis sõbranna meile tõi. Siis soovis ta eelmisel aastal sünnipäevaks endale tuletõrjeautot ja jaama.. Praeguseks on meil neid kodus aga meeletu hulk juba. Jõuluvanalt soovis kiirabi ja haiglat. Sel aastal sünnipäevaks politseijaama ja helikopterit ning autot.. Ainus mure on see, et need kõik võtavad nii palju ruumi. Aga need on meeletult-meeletult vinged mänguasjad, ka endal põnev koos lapsega mängida. Sa saad igale mehikesele luua oma tegelaskuju. Pätt saab vanglast põgeneda ja politsei teda siis taga ajada. Kiirabi helikopter saab lapse haiglasse viia ja arst teda seal ravida. Tuletõrjeauto saab minna tulekahju kustutama. Iga tegelane on oma nägu ja tegu ja laste jaoks on see niivõrd põnev. Palju pisikesi vidinaid, mis muudavad kõik nii reaalseks.

Ma varem mõtlesin reaalselt, et neid kalleid mänguasju ma endale küll koju ostma ei hakka, et täiesti mõttetud asjad.. Aga noh, sama arvasin ma lego duplo kohta, seniks kuni poiss esimese komplekti sünnipäevaks sai. Tegelikult arendavad need väga hästi lapse loovat mõtlemist. Pigem olen rahul, et ta eelistab selliseid mänguasju, mitte ei nõua püsse, beybleyde ja muid populaarseid vidinaid, mida telekas pidevalt reklaamib.

Milliste mänguasjadega teie selles vanuses lapsed mängivad? Kas playmobil, legod ja rongiteed on ka teiste kodusid uputamas või ainult meie oma?

Lemmik lauamängud

Meie perest on saanud tõelised lauamängusõltlased. Mängime nii omavahel, kui ka naabrite ja sõpradega palju. Mõtlesingi välja tuua, millised mängud meie peres praegu eriti au sees on.

Lastele mõeldud mänge on meil peamiselt kolm, millega mängime. Kuigi mänge on kodus rohkem, siis need kolm on meil tihedamini kasutusel.

  • Funny Bunny ehk Jäneste võidujooks – Tõeliselt põnev mäng kuni neljale inimesele korraga mängimiseks. Igal inimesel on kindlat värvi jänesed. Mängus on korraga üks jänes, kes üritab mööda mängulauda porgandini jõuda. Korda mööda võetakse kaardipakist kaart, kaardi järgi tuleb käia. Pakis 4 erinevat sorti kaardid. Jänesed 1,2 või 3 kiviga, nende järgi liigud siis 1, 2 või 3 sammu. Kui saad aga porgandiga kaardi, keerad mängulaua keskel olevat porgandit ja see avab ühe augu mängulaual. Kui kellegi jänes on peal, kukub ta auku ning peab uue jänese võtma. Sama lugu sellega, kui käikude järgi augu kohale satud. Võidab see, kes jõuab esimesena porgandini.
  • Lauamäng Cars 3 – See on põhimõtteliselt autode teemaline Ludo, reeglid samad. Lihtsalt vahe on selles, et mängulaual on värvilised ringid ja täringu küljed kõik erinevat värvi. Veeretad täringut ja käid selle järgi, mis värv täringule jääb. Väiksemate lastega on seda lihtsam mängida, sest ei pea silmade arvu kokku lugema. Tuleb näiteks roheline, siis käidki järgmisele rohelisele ringile. Taaskord väga lihtne ja mõnus mäng kogu perega mängimiseks.
  • Lõbusad ahvid – Täringul on 3 erinevat värvi küljed. Korda-mööda veeretatakse täringut ning see värvi mis tuleb, seda värvi pulga pead puu seest välja tõmbama. Võidab see, kellel on vähem ahve. Ehk siis tasub olla ettevaatlik. Laps sai seda lasteaias proovida ja sattus vaimustusse. Läks ja ostis oma raha eest selle ise ja armastab sellega siiani mängida, nüüdseks juba üle aasta.

Suurematele mõeldud mängudest tooksin ka välja 3 tükki. Kuigi kahte neist saame ilusti ka koos oma värske 5 aastasega mängida.

  • Viska 5Korraga saab seda mängida 4 inimest. Sul on 10 õppeainet ning pead kõigis ainetes hinded saama. Hinded saab selle eest, kui hästi õnnestub sul täringutega ette antud kombinatsioon veeretada. Näiteks inglise keeles on sul vaja saada 11666 ning kombinatsiooni kätte saamiseks on võimalik 3 korda täringuid veeretada. Võidab see, kellel on kõrgem keskmine hinne. Taas väga lihtne ja mõnus mäng ning sellega saavad ideaalselt hakkama ka väiksemad lapsed. Naabrinaine sai selle sünnipäevaks ning oleme seda siin korda-mööda mänginud ja ühte mängu jaganud. Kui kellelgi see seisma jäänud on või jõuluvana seda lugema satub, siis selline mäng kuluks meile endalegi ära.
  • Sõnamäng Scrabble – See on mäng, mis on meid naabrinaisega kohe eriti sõltuvusse ajanud. Võime seda tundide viisi mängida, tekitab sellist hasarti. Sul on tähed, millest tuleb mänguväljakule koostada sõnad. Iga tähe eest on ette antud kindlad punktid, mänguväljal teatud ruute läbides saab neid punktisummasid suurendada. Võidab see, kellel on rohkem punkte. See on korralik ajude ragistamine aga meeldib mulle kohutavalt. Taaskord kahjuks pole isiklik ja jagame naabrinaisega seda mängu. Tegelikult on see veel tema ema oma. Seega kui kellelgi see üle peaks olema, siis võib mulle pakkuda. Plaanis see endale nagunii soetada.
  • Mees, kes teadis ussisõnu – Ja see on ilmselt mu sõpruskonna lemmik mäng. Mängime seda pere keskis ning koos sõpradega. Ei möödu nädalatki, mil sellega ei mängi. Tavaliselt võtame vähemalt paar korda nädalas selle vähemalt välja. See on ka minu 5 aastase üks lemmikuid mänge. Sellele on saadaval ka lisamäng “Rehepapp”, mis pikendab mängu ning muudab selle veelgi põnevamaks. Põhimõte on sama nagu Viska 5 mängul, ehk siis pead 3 viskekorra jooksul veeretama kindla kombinatsiooni. Vahe selles, et sa ei saa hindeid vaid saad kaardi endale, kui kombinatsiooni veeretatud saad. Kui ei saa, võid kaotada elu, kui tegemist on vaenlase kaardiga. Võidetud kaartide järgi saab kokku arvutada punktid ning võidab see, kellel on rohkem punkte.

Lisaks nendele mängudele on meil lisaks muidugi Reis ümber maailma, Monopol, Yatzy, Tark mees taskus, Tark naine taskus ning mitmed muud väiksemad mängud. Need mängud aga ei leia eriti tihti kasutust, sest ülal välja toodud mängud röövivad enamus meie ajast.

Kui kellelgi on veel põnevaid lauamängu soovitusi jagada, siis olen üks suur silm. Ja kui kellelgi peaks mänge kodus üle olema ja tahaks neist lahti saada, siis võib vabalt meile pakkuda. :)

Matu 5!

Nagu ma suve alguses kirja panin, siis mängutoa broneering oli meil tehtud juba mai lõpus. Valituks osutus peale esimest külastust mängutuba Meie küla tänavmillest me mõlemad sattusime vaimustusse. Praeguseks võin öelda, et see oli 100% õige otsus seal pidada.

Käisime suve jooksul veel mitu korda mänguhommikul ja iga kord oli poiss terve aja nii ametis, et vahepeal vaid vilksamisi nägin teda. Terve suve rääkis kõigile sõpradele, et temal tuleb Meie küla tänaval sünnipäev ja tema kutsub neid ka enda sünnipäevale. Seega ta ei jõudnud kuidagi ära oodata sünnipäeva, et sõpradega juba lustima saaks minna. Muidugi eriti õnnelikuks muutus ta siis, kui kuulis et saab sünnipäeva pidada koos oma parima sõbraga, kes sai 2 nädalat peale teda 4a. Kuna enamus külalised kattusid sõprade näol, siis miks mitte kulusid jagada ja lasta parimatel sõpradel koos tähistada.

Kahekesi koos oli kindlasti märksa soodsam kõike korraldada, sest enamus kulusid läksid jagamisele. Samas jällegi ka rohkem peavalu, et omavahel asjad klappima saada ning otsustada, kes mida teeb ja ostab. Üldjoontes läks õnneks kõik hästi ja mis peamine, sünnipäevalapsed olid ise meeletult rahul ja õnnelikud.

Külalised olid kutsutud kell 18, meie ise pidime sisse saama mängutuppa 17:45. Reaalsuses oli aga nii, et olime mõlemad varem seal ja rääkisime väljas juttu. Ja enne kui saime hakata oma asju sisse viima, olid korraga kohal üle poole lasteaiarühma. Lastel muidugi vahet ei ole, nemad tormasid mängima ja olid õnnelikud. Aga ma oleks eelistanud asjad enne valmis panna ja SIIS külalisi vastu võtta. Ehk siis kõik oli puder ja kapsad. Siin kohal palun kõiki, et kui on algusajaks määratus 18:00, siis palun tulge ka 18:00, mitte 15 minutit varem. Mängutoas toimub kõik ju kindlast kellast kindla kellani, seega te panete korraldajad lihtsalt natuke nõmedasse olukorda sedasi. Õnneks oli varem kohal ka armas Greete, kelle palusin sel aastal Matu sünnipäeva jäädvustama. Sain tema käest mälestuseks nii palju toredaid pilte, mida vaadates on edaspidi hea meenutada seda tähtsat päeva.

Pidu ise õnnestus aga väga hästi. Ainus kisa mis peamiselt eksisteeris oli autode pärast. Lapsi palju aga autosid kõigile ei jagunud, seega osad väljendasid häälekalt oma pahameelt. Paar üksikut korda sai keegi ka haiget aga need olid ka enda hooletusest, mitte ei toimunud mingeid kakluseid. Ma pole nii rahumeelset sünnipäeva vist näinudki siiani. Ja kui alguses pelgasin veidi, et kuidas kõik söönuks saavad ja kuidas laua taha mahuvad, siis reaalsuses pidin lapsi mööda tuba taga ajama, et nad tuleksid vähemalt jooksid midagi. Sõid vaid paar üksikut last. Enamus haarasid jooksu pealt ehk juusturulli või vahukommid hambusse ja lasid edasi. Torti söödi küll ja see sai enamuses otsa ka, küpsisetort on alati kindla peale minek. Seega kuigi meil oli ligi 40 inimest, siis reaalis oleks neid inimesi sinna rahulikult veel mahtunud.

Aga kuna ilmselgelt meil ei saa sellest mängutoast ikka veel villand, siis oleme peale sünnipäeva juba kolmel mänguhommikul käinud ning plaanime ka edaspidi neid külastada. Mänguhommikud toimuvad praegu iga T kell 10-12:30, lisainfo selle kohta on kirjas nende fb lehel.


Ps. Ei ole sponsoreeritud postitus, maksime täitsa ise ja soovitan neid tõesti seetõttu, et olen ise ka sellest mängutoast vaimustuses.