Vol 2, ehk puhkus inglismaal

Need kaks nädalat inglismaal möödusid lausa linnulennul. Vedelesime kodus, veetsime kvaliteetaega perega ja lihtsalt puhkasime.

Matu oli muidugi rohkem kui õnnelik ja rippus terve selle aja mu vanemate küljes. Saab Papa ja Nanaga nii vähe koos olla, et võttis sellest ajast maksimumi. Mind oli vaja vaid uneajal ja siis, kui haiget sai. Muul ajal oleksin võinud olemata olla. Korra teatas õhtul ka, et tema läheb Nana kaissu ja Papa peab minu kõrvale magama tulema. Kui aga magama mineku aeg oli, siis teatas “ootame ikka emme ka ära”, Mina olin sel hetkel vannis mõnulemas.

Päev peale sinna jõudmist käisime ASDA-s shoppamas. Matu sai endale taaskord suure hunniku erinevaid riideid. Lisaks muidugi nuias välja endale suure lõõtsaga mängubussi. Mina sain ka mõned vajalikud riideesemed soetatud, mõneks ajaks jälle süda rahul. Hiljem kodus mängis oma bussi ja kraanaga ning pidime ehitama ka suure rongitee, kuna vanemad ostsid vahepeal sinna uue suure puidust rongitee komplekti. Laps oli õnnest lõhkemas.

Laupäeval tuli mulle lõpuks külla Merka. Elab nüüd mu ema ja õega lausa ühel tänaval, seega kerge koos midagi ette võtta. Tuli meile külla ja saime lobiseda ja koos aega veeta kohvitassi taga. Vaatasime näosaate esitusi ja lobisesime. Mu vanemad läksid vahepeal poodi ja võtsid Matu ka endaga kaasa. Küll oli mõnus vahelduseks rahulikult lobiseda, nii et kusagile kiiret ei ole. Peale vanemate naasmist läks Merka jälle koju ja meie veetsime perega kvaliteetaega edasi ja nautisime X-factorit.

Pühapäeva hommikul kutsus õde meid mängutuppa kaasa. Mu ema jäi koju ja läksime koos isa ja Matuga, saime õega parklas kokku ja suundusime koos mängutuppa. Meie pätud said koos tund aega hullata ja olid lõpuks päris väsinud. Tagasi koju minnes sõime kõhu pannkooke täis ning suundusime peale seda õele külla. Jõime jälle kohvi ja lobisesime ning lapsed said jälle mängida. Matul oli eriti põnev, sest seal oli nii palju uusi ja huvitavaid mänguasju. Veidi peale kolme pidime ära tulema, sest oli vaja veel toidupoodi jõuda. Paraku toidupoed on pühapäeval vaid kella neljani lahti, seega tuleb sellega arvestada.

Nädala algus oli üsna kodukeskne ja rahulik. Käisime vaid vahepeal poes, enamus aega nautisime lihtsalt kodus koos perega olemist. Vahepeal ehistasin valmis lastele suure papist maja. Isa oli hiiglasliku pappkasti selle jaoks toonud, nii et teha oli seda kerge. See pakkus lastele jälle palju rõõmu, sest mängumajad on alati laste seas ju populaarsed.

Neljapäeval võtsime suuna kesklinna poole. Tahtsime jõuluturul käia ja Matu oli esimesest päevast saadik nuianud, et tahab trammiga sõitma minna. Sõitsime siis trammiga linna ja võtsime esialgu suuna kohe jõuluturule. Turvalisusele on nad sel aastal päris palju tähelepanu pööranud, sest turg oli ümbritsetud betoonblokkidega ning lisaks olid kohale toodud ka piiksuvad turvaväravad. Ja iga värava juures muidugi turvamehed valves. Seal oli ilus aga erilist jõulutunnet küll ei tekkinud. Palju toredaid asju aga hinnad jällegi palju kallimad, nagu meie enda jõuluturulgi. Peale seda suundusime Arndale kaubamajja ja käisime paaris poes. Ma otsisin endale saapaid. Lõpuks ostsid mu vanemad mulle jõulukingiks Guessi saapad. Need saapad polnud küll sellised, nagu ma otsima läksin, kuid võimatu oli neist mööda kõndida. Nii ilusad ja jalas niivõrd mugavad. Matu sai endale Käpapatrulli teemalise multicolor pastaka ning sussid. Siis oli kell aga juba nii palju, et oligi aeg tagasi koju suunduda, sest õetütar oli vaja koolist ära tuua.

Reedel oli esimene Detsember ja neil on traditsioon sel päeval kogu elamine ära ehtida ja kuusk püsti panna. Matu oli taas või sees, sest sai Papal aidata nii palju tööd ära teha. Lasi ise akutrelliga kruvid sisse ja välja. Aitas päris haamriga päris naelad seina lüüa. Siis aitas kunstkuuse püsti panna ja oksi oma kohale sättida. Ja õhtul veel parandasid diivanilaua koos ära ja Matu sai tähtsa näoga ise mutreid keerata. Laps tundis ennast nii vajalikuna ja elamus missugune. Muidugi oleks saanud ise ju kõik poole kiiremini tehtud aga lapse elevus oli seda 110% väärt. Elamine sai täitsa ilus aga õiget jõulutunnet ikka ei tekkinud. Kunstkuust on ikkagi kunst ja ilma õige kuuse lõhnata ei ole ka õiget jõulutunnet.

Laupäeval jäi Matu mu vanematega ja mina suundusin taaskord õele külla.  Nautisin seal suure õetütre klaverimängu ja lobisesime veidi juttu. Veidi peale 11 sättis õde end kähku valmis ja kimasime postkontorisse, sest see oli laupäeval vaid kella 12ni lahti. Meid mõlemaid ootas seal üks pakk. Peale seda suundus õde tagasi koju ja mina läksin Merkale külla. Jõime kohvi, lobisesime, ta nõudis et talle ühe jõuluingli ära kaunistaksin ning lõpuks suundusime me koos meie juurde. Seal saime veel lobiseda ja olla, kuni ta mingi hetk koju tagasi suundus ja me taas ainult oma pere seltsis teleka ees maandusime.

Pühapäev oli taas mõnus ja kodukeskne päev. Vanemad käisid korra poodides ja tõid suure kasti, millega saaksime paki eesti poole teele panna. Ja seejärel pidime kogu kupatuse kokku pakkima ja kulleri ära tellima.  Ja Esmaspäeval plaanisime esialgu minna Sealife-i Matuga aga kuna 24h ette ostes olid piletid 8 naela soodsamad, siis ostsime piletid hoopis teisipäevaks ja käisime ainult toidupoes. Ja siis kimasime ruttu koju kullerit ootama, et pakk eesti poole teele saata. Küll oli äge kohata eestlaseid ukse taga pakki vastu võtmas. Ja kõige toredam oli see, et kast läks meie nähes ilusti autosse ja autost välja tuli see pakk alles siis, kui eestis minuni jõudis.

Viimastest päevadest räägin eraldi, sest muidu venib postitus liiga pikaks. Sealife ja muuseum aga vajavad veidi rohkem kirja panekut

 

Advertisements

Väike vapper reisisell ja puhkuse algus

Me käisime vahepeal taaskord inglismaal, sel korral küll puhkasime vaid paar nädalat. Taaskord kahekesi ning sel korral venis meie sõit poole pikemaks, kui tavaliselt on olnud. Tavaliselt sõidame Riiga autoga, kuid sel korral olime sunnitud bussiga sõitma ning see muutis meie päeva päris pikaks ja väsitavaks. Plaanisin alguses küll selle postituse avaldada juba peale inglismaale jõudmist aga olin seal viibides arvutis nii vähe, et lõpuks blogida ei jõudnudki.

Sõit ootas ees meid 23ndal, ehk neljapäeva hommikul. Mina ärkasin 5:30, Matu ajasin üles kuue ajal. Oli vaeseke vähe magada saanud, sest õhtul ei tahtnud kuidagi magama jääda. Muidugi süüa ta ei soovinud, mina sõin kõhu putru täis. Kella 7 ajal startisime kodust tallinna bussijaama poole.

Pool sõidust poiss magas. Poole kaheksa ajal jõudsime bussijaama juurde ning parkisime sinna kõrvale ära. Kaido käis korra vaatamas milliselt platvormilt meie buss läheb ning siis käisin mina kiirelt R-kioskis juua ostmas. Peale seda oligi aeg oma kohvrid võtta ning bussi peale minna. Matu ütles muidugi bussis maha istudes kohe “Tahan juba Nana juures olla”. Paraku ootas meid ees 5h bussisõitu. 5h lennujaama tsilli ja 3h lennukisõitu. Lisaks veel autoga koju aga see on eelneva päevaga võrreldes nagu üks silmapilgutus. Kell 8 buss väljus, lehvitasime veel Kaidole ja sättisime end siis mugavamalt paika.

Bussisõit oli pikk ja väsitav. Kuigi alguses oli kirjas, et iga istmepaari juures on olemas ka laadimispesa, siis meie bussis seda siiski ei olnud. Seega kuigi mul oli tahvlisse laetud uued multifilmid ja uued mängud, siis kaua ta seal kolada siiski ei saanud, aku sai tühjaks. Pidi leppima bussis oleva multimeediatahvli multikavalikuga ning vahepeal lihtsalt õue vaatama. Väike vapper mees küsis küll mitmeid kordi, kas me oleme juba kohal, kuid pidas siiski väga vapralt vastu. Õnneks jõudsime 20 minutit enne ettenähtud aega juba lennujaama, ehk siis saime vähemalt bussist välja ja ennast liigutada.

Lennujaamas mõtlesin, et saame terminali minna ja mängunurgas aega veeta. Paraku ei arvestanud ma asjaoluga, et kohvri sai ära anda alles 2h enne lendu, seega saime 3h lihtsalt aega surnuks lüüa seal ootealas. Õnneks leidsime peale väikeseid ringe ja Lidos kohvi joomist siiski ka nurga koos laadimispesaga, ehk mõnda aega sai Matu tahvlis mängida ja mina veidi raamatut lugeda. 16:30 ajal saime lõpuks kohvri ära anda ning terminali sisse minna. Käisime tegime tiirud poodides, veetsime veidi aega ühes mängunurgas ning lippasime siis oma väravasse lendu ootama. Matu vajus seal lõpuks ära, oli ju päev otsa täiesti magamata. Sai umbes 15-20 minutit magada ning siis oli aeg hakata lennukisse ronima.

Lennukis sättisime end sisse ja nautisime õhkutõusu. Tellisin endale ühe kohvi aga see tekitas mulle kõrvetised, seega saatsin selle tagasi. Pistsin ühe singi-juustu croissandi hoopis nahka. Matu sõi kummikomme ja jõi vett. Peale seda otsustasin mina silma veidikeseks looja lasta, sest minu öö oli möödunud vaid paari unetunniga ja olin selleks ajaks juba üsna läbi. Matu esialgu polnud asjaga nõus aga andis lõpuks ise ka alla ja jäi magama. Ma sain vast pool tundi tukkuda, Matu magas tunnikese ja ärkas vahetult enne maandumist. Lennukist välja pidime ronima esimese ukse kaudu, sest mingil põhjusel teist ust lihtsalt ei avatud. Lennujaamas sees lohistas väike reisisell ise käsipagasikohvrit tähtsa näoga ja oli suureks abimeheks, mina pidin ju suure kohvri lindilt üles korjama.

Ootealas olid mu vanemad meil juba vastas ja saime suuna kodu poole võtta. Matu võttis kohe Nanal käest kinni ja Papa aitas suure kohvri autosse tarida. Sõit läks kiirelt ja koju oli uskumatult hea jõuda. Vanemad olid Matule uue puldiga mängukraana ning puidust rongitee ostnud. Kraana pidin muidugi kohe kokku panema, et härra sellega mängida saaks. Siis pakkisin kohvrid lahti, panin asjad sahtlitesse ära ja sain lõpuks ometi puhkama hakata.

Üksikkülastusega mängutoad tallinnas

Kuna neid kohti, kus lapsega mängimas saaks käia on vähe, siis mõtlesingi need siia kirja panna. On endal hea ülevaade, kuhu minna võiks ning loodetavasti on sellest ka kellelgi teistel kasu.

PIRITA/VIIMSI:


*Miniland mängutuba– Vajalik info kõik pildil olemas. Mängimas saab käia E-R 11-17. Alla 3 aastased lapsed ainult koos lapsevanemaga. Aadress: Pärnamäe tee 4a, Tallinn 

* ChiBo – Kokkuleppel on päeval avatud ning ootavad lapsi külla mängima ning vanemaid kohvi jooma. Hind on 4€ (üks kuum jook hinna sees) ühe lapse kohta (2h), kolm tundi on 6€. E-R 10:00 – 14:00  Aadress: Kelluka tee 21, Pirita

*MUUUV – E-P avatud üksikkülastustele, kui pole broneeritud. Sissepääsupilet 5€. Partnerkaardiga -10% ja lapsevanem pääseb sisse tasuta. Aadress: Sõpruse tee 15, Viimsi.

LASNAMÄGI:

*Laste liikluspark – K-P 1 minut 0,24€ (1h : 14,40€). Enam, kui 2 lapsega peredele hinnasoodustus üksiksõidul 35%.  Võimalik külastada, kui park on broneeringutest vaba. Vabade aegade info kodulehel. Üksikkülastuse korral ka ette helistada. Aadress: Peterburi tee 38, Väike-Paala bussipeatus.

KESKLINN/SIKUPILLI/ÜLEMISTE:

*Lennumaa – 30 min = 3€, 1h = 4,5€, 2h = 6€. Avatud E-P 10-21. Puuetega lastele -50%, mitme lapsega perele soodustused. Asub Ülemiste keskuses 2. korrusel Lido kõrval. 

*Zelluloosi batuudikeskusÜksikpilet 7€, perepilet 18€ (kuni 4 inimest). Külastajatele avatud E-R 17.00-21.00 ning L-P 11.00-21.00. Aadress: Tartu mnt 80 D, Tallinn 

*SkyparkAvatud E-R 12-22 ning L-P 10-22. Batuudikeskuse päevapilet 7,9€. Lastekeskuse päevapilet 4,8€. Aadress: Pärnu mnt. 139E, Tallinn. Hallivanamehe bussipeatus. 

*DzunglitubaEelneval kokkuleppel saab mängima minna, tunni hinnaks 5€. Aadress: Tuukri 54, Tallinn (Tallinna ülikooli taga)

*NerfipesaKokkuleppel mängutunnid, minimaalselt 4 last ja 2h. 4€/h, sama pere õed-vennad 3€/h. Lisatund 2€. Aadress:  Saku tn 13A, Tallinn.

*Lets Play – Mängimas saab käia E-R kl. 10.00-17.00. Hinnainfo puudub. Soovitatakse 0-10 aastastele lastele. Aadress:  J.Vilmsi 47, 1 korrus, Tallinn.

*Kadrioru MiiaMilla–  Perepilet 6€ (2 täiskasvanud ja 4 last). 0-2a laps tasuta. Lapsed alates 3. eluaastast,  üliõpilased, ajateenijad, pensionärid 2€. Täiaskavanud 3€. Külastada võimalik T- P 12.00-18.00. Asub Kadrioru pargis.

PÕHJA-TALLINN:

*Väike linnIgal kolmapäeval toimuvad mänguhommikud 10:00-12:30. 8€ laps, ühe pere kaks last kokku 14€. Aadress: Kopli 25, Tallinn.

*Mängutuba MINIONIDMängimas saab käia E-R kl. 10-18. Hinnainfo puudub. Sobib 3-10 aastastele lastele. Aadress: Tuulemaa 20, Stroomi keskus, Tallinn.

*Kalamaja MiiaMilla – Täispilet 2€. Kuni 2 aastane laps tasuta. Sooduspilet (laps alates 3.eluaastast, õpilane, üliõpilane, pensionär)  1€  Perepilet (2 täiskasvanut ja 4 kuni 17-aastast last)  4€Külastada võimalik  K-P 10.30-18.00. Asub Kotzebue 16, Tallinn.

*Klotsibuum–  Piletihinnad: E-R 3-7 eurot. L-P 3,5-8 eurot. Asub Arsenali keskuses. 

HAABERSTI/ÕISMÄE:

*Juku mängumaa – Päevapilet E-R 6,9€. Muidu piletid 2,7€ – 6€, olenevalt ajalisest piirangust, vanusest ning laste arvust. L-P päevapilet 7,9€ ning muud piletid 3€-7€.  Avatud mängimiseks iga päev 10:00-20:00. Asub Rocca Al Mare keskuses teisel korrusel.

*Imeline mängumaa E-R vahemikus 9:00-17:00 on võimalik minna mängumaale koos oma sõpradega mängima. Koguge sõbrad kokku ja minge koos mõnusalt aega veetma. Aeg tuleb eelnevalt kokku leppida. 1h mängimist maksab 15€ olenemata laste arvust. Aadress: Oja 19, Tallinn

MUSTAMÄE:

*Lohesaba seikluslinnakPäevapileti hind soodusajal (E-R kuni 17.00) 4,9€ ning väljaspool soodusaega 6,9€. Sama pere iga järgnev laps -25%. Avatud E,T,N,R 14-21 ja K,L,P 10-21. Aadress: Mustamäe tee 50, Tallinn.

*Laste liiklusmängukeskusBroneeringute välisel ajal saab sõitmas käia ka niisama. 1 min 0,25 EUR (näiteks 20 min 5 EUR). Enne mängima minekut veenduda kodulehel, kas sel hetkel broneeritud või vaba. K – R  13:00–18:30. L – P 10:00-18:30. Aadress: Kadaka tee 84A, Tallinn.

*Mashatuba – Broneeringute välisel ajal iga päev 15-21 võimalik mängimas käia. E-R hinnad 3€ – 6,4€. L-P hinnad 4€-7,4€. Aadress: Tammsaare tee 89, Tammsaare keskuse 2. korrusel. Ps. Ise pole käinud ja kogemus puudub, kuid kuuldavasti pidavat omanik sees suitsetama ja suitsuhaisu olema tunda, seega isiklikult eelistaksin pigem teisi kohti. 

*Happy-Fly batuudikeskus– Tunnipilet 5€. 3h pilet on 8€ ja päevapilet 12€. Lisaks päevapilet neljale inimesele on soodustusega 25€.  Avatud E-N 12-21, R 12-22 ning L-P 10-22.  Aadress: Vinkli tänav 4, Tallinn. 

*Triibu mängumaa – Võimalik broneeringute välisel ajal tunnipiletiga mängimas käia. Tunnipilet maksab 5€,  lisatund 3€. Iga järgnev laps 3€. Asub Mustika keskuse teisel korrusel. 

*Miilu mängumaaDetsembrist hakkavad taas mängupäevad. Kuupäevad nähtaval kodulehel. Mängupäevadel avatud 10-15 ja päevapileti hinnaks 6€ laps. Õed-vennad 4€ laps. Aadress on Mustamäe tee 24, 3. korrus. 

*Playmobil mängutuba– Vabalt mängimiseks avatud E, K, R 12:00-19:00. L 11:00 – 17:00. Hinnakiri: 1 tund/3 eurot, 2 tundi/5 eurot, 3 tundi/6 eurot. 4-7 aastastele lastele võimalik võtta ka lühihoid. Aadress on Mustamäe tee 8.

Kui teate veel kohti, kuhu pääseb mängima tunnipileti või päevapiletiga, siis võite sellest kommentaariumis märku anda. 

Raja kaubamaja

Olen varasemalt ka rääkinud Raja kaubamajast aga võtan selle taaskord teemaks.

Teatavasti on laste lemmikud esemed ikka teatud multikategelaste teemalised. Raja kaubamaja pakub just eelkõige selliste laste lemmik tegelastega esemeid ja riideid ning seda väga mõistlike hindadega. Pakkumises on erinevad riided, jalanõud, seljakotid ja spordikotid, nõud ja saunalinad-rätikud, voodipesud ja kummiga voodilinad ning palju muudki.

Olemas on Frozen, jääaeg, Paw patrol, Ponid, Barbie, Peppa, Ämblikmees, Autod, Masha, Trollid ning paljud teised laste lemmikud tegelased. Miks mitte last nende esemetega veidi rõõmustada. :)

Matul on sealt pärit üsna mitmed riideesemed, 3 paari Demari jalanõusid (kummikud ja kahed saapad), loomulikult melamiinist Minioni teemaline nõude komplekt, Trollidega portselantass, Georgega pleed ja kaks seljakotti . Varsti tulemas veel joonistuskomplektid ka, mis pakuvad kindlasti jälle poisile rõõmu.

Raja kaubamaja on aga valmis saanud ka oma e-poega. Praegusel hetkel on neil ka kampaania 5. novembrini, kus kõikide riiete ja aksessuaaride pealt saab -15% alla. Seega kasutage võimalust ja kasutage Raja kaubamaja e-poodi.
Samas tasub silm peal hoida siiski ka grupil, sest aegajalt toimub siiski ka ühistellimusi, kus saab soodsalt igasugu vingeid esemeid lastele soetada.

 

 

Sügisväsimus ja negatiivsus

Mul on viimasel ajal täielik sügisväsimus kallal. Tahaks ainult üksinda diivani nurka ronida hea raamatuga ja lihtsalt olla. Sellele aitavad kaasa muidugi suuresti ka inimesed, kes energiast lihtsalt tühjaks imevad ja ainult negatiivsusest pakatavad.

Niivõrd väsitavalt mõjub see, kui ümberringi on sellised inimesed, kes igas asjas vaid negatiivset leiavad ning arvavad, et neil on õigus iga asja kallal sõna võtta. Siinkohal on tõesti paras ütlus, et naised on ussid ja eestlase rahvustoit on teine eestlane. Vahet ei ole mida sa teed või ütled, alati leidub keegi, kellele see hambusse jääb. Ma ei saagi aru, kas sellevõrra tõstavad enda enesetunnet või pakubki naudingut vaid teiste kallal mölisemine. Igatahes mida rohkem negatiivseid inimesi, seda rohkem on tahtmine teo kombel koju peitu pugeda. Või siis veel parem, laia ilma poole mõneks ajaks jalga lasta.

Sain hiljuti Matule tasuta Demari saapad. Meie rühma oli toodud ja kuna meie rühmas Matul vist kõige pisem jalg ja need saapad kõigile väiksed, siis õpetaja tuli kohe mulle pakkuma. Muidugi ma rõõmustasin ja võtsin vastu. Mul olid küll talvesaapad juba tellitud aga väga hea on, kui on 2 paari saapaid. Ühed viisakamad ja teised lasteaeda trööpamiseks. Pole ka probleemi, et pole midagi jalga panna, kui saapad märjaks saavad. Loomulikult kui julgesin oma rõõmu jagada, tabas mind negatiivsuse laviin. “Äkki oleks keegi teine neid rohkem vajanud? ÄKKI mõnes teises rühmas on keegi vaesem, kellel pole üldse saapaid?” Ehk siis õpetaja oleks pidanud kindlasti mööda lasteaeda käima, selle asemel et oma rühmas need saapad ära anda. Huvitav on muidugi see, et inimene on samamoodi riideid ja asju niisama ära jaganud (mitte abivajajatele) ning samamoodi ise asju vastu võtnud.

Ükspäev käisime Matuga linnas ja võtsime käru kaasa. Loomulikult arvasid paar inimest jällegi, et neil on õigus hambaid teritada. “Niimodi kasvatadki ülekaalulise laiskvorsti, kes üle paari kilomeetri kõndida ei jaksa. Nii suur laps peaks ikka jalgaratta või tõukerattaga ringi liikuma”. Seda räägib loomulikult inimene, kellel endal on auto tagumendi all ja kes ei ole terve päeva jooksul mööda linna liikvel. Matu on tegelikult väga tubli liikleja ja kõnnib ilusti ka 4km ära. Rattaga hakkas ta alles suve lõpus korralikult sõitma ja oli valmis kohe 3km ringi ära tegema. Jooksurattaga teeb ammu juba palju suuremaid ringe. Aga minu silmis on rattad siiski siin küla vahel liiklemiseks ideaalsed, mitte tallinnas mööda tänavaid. Laps väsib lõpuks ikka ära, siis on mul mitu kotti, väsinud laps ja ratas veel kõigele lisaks tassida. Viimasel ajal oleme enamjaolt ka linnas käinud ilma käruta aga kui ma tean, et meil on vaja palju jala käia ning pikk päev ees, siis võtan käru siiski kaasa. Esiteks saab rahulikult pakid-kotid käru alla susata ja teiseks saab poiss vahepeal silma looja lasta. Ilma käruta käies teeb ta tavaliselt kusagil bussis 5 minutilisi sutsakaid, mis pole siiski mingi õige uinak. Aga ikka on vajadus kellelgi möliseda, ilma et üldse asjaoludega täpsemalt tutvuks.

Rääkimata siis nendest valimistest, mis jällegi meeletult pingeid tekitas, sest üks materdab teist ja ürita siis teha õige otsus, kelle poolt hääletada. Eriti kui valimistel osaleb väga mitu tuttavat, kes ootavad, et nende poolt hääletataks.

Ja need pole ainsad näited aga pole mõtet postitust kilomeetri pikkuseks ka venitada. Jube tahtmine on sellised inimesed endast võimalikult kaugele lükata aga paraku ei ole see alati 100% võimalik. Seega üritan ennast lihtsalt võimalikult palju välja lülitada igalt poolt ja patareisid omal viisil laadida.

Sügis 2017 ( Greete Annuk Digital Art & Photography )

“Kõrtsi”

Sain veidi aega tagasi taas ühe toreda autorieksemplari võrra rikkamaks. Nüüd kui raamat loetud, tahaksin paari sõnaga sellest ka kirjutada.

Tegemist on Jüri Graubergi ning Viivika Vestri esimese ühise teosega. Jüri jaoks on see juba 11. ilmunud raamat, Viivika jaoks alles esimene. Ja peab tunnistama, et koostöö neil kahel sujub väga kenasti.

Raamat räägib tänapäeva panga- ning hingeorjusest. Mured koormavad hinge ja pangad rahakotti, mistõttu on inimesed kohati sunnitud tegema valikuid, mis neid just ülemäära õnnelikuks ei tee. Enamus tegevusest toimub väikeses maakohas, kus üks tore pere kolme lapsega üritab hakkama saada ning oma talu vee peal hoida. Paraku üks asi viib teiseni ning kui lumepall veerema hakkab, on üsna raske seda tagasi hoida. Ja ükski heategu ei jää karistuseta.

Väga hästi on välja toodud tänapäevased valupunktid. Kalevipojad, kes raha pärast üle lahe tööl käivad. Narko probleemid ning viinakuradite käes vaevlevad mehed.  Endast liiga heal arvamusel tropid, kes ennast tööl naistele peale suruvad. Kukil istuvad pangalaenud ja rusuv lein. Mõrvarid, liiderlikud mehepojad, loomi ahistavad zoofiilid.

Väga värskendav lugeda vahelduseks sellist tõelist raamatut, mis keskendubki meie reaalsele elule. On küll valusad teemad, kuid selline see elu juba on ning õnneks on raamatul ka õnnelik lõpp.

Neli!

Eelmisel reedel oli meie peres tähtis päev. Ehk siis pere kõige noorem kahejalgne liige sai juba nelja aastaseks. Täna on minu jaoks tähtis päev, sest neli aastat tagasi tänasel kuupäeval sain lapse lõpuks enda juurde ja ta ei pidanud enam intensiivis üksi olema.

Neli pikka aastat on möödas sellest hetkest, kui meie pisike Präänik siia ilma sündis ja meid ümber kasvatama asus. Vähemalt mind on ta küll selle nelja aastaga väga põhjalikult ümber kasvatanud. Olen õppinud taaskord pisikestest asjadest rõõmu tundma ja õppinud oma soove tahaplaanile lükkama, et pesamuna saaks omale fantastilise lapsepõlve, mida tulevikus hea meenutada.

Rääkides sünnipäevast, siis Matul olid väga lihtsad soovid. Tahtis ta esialgu üldse kodus pidada, kuid kuna ta soovis sel aastal ka mõned rühmakaaslased kutsuda, ei oleks me koju kuidagi ära mahtunud. Seega saime kokkuleppele, et sünnipäeva tähistame sel aastal külakeskuses. Kui küsisin, mida ta oma sünnipäevaks soovib, siis olid vastusteks: Pauli ja Mirteli kutsuda, vett ja lihapalle, õhupalle ja Playmobil tuletõrjeautot. Lisaks teatas, et kui ta sõpradega ära mängib, siis ta saab ilusa Mcqueeni tordi endale. Playmobil tuletõrjeautot soovis ta endale juba juunist saadik ja rääkis sellest ikka pidevalt. Minu ülesanne oli siis rühmakaaslastele kutsed valmis vorpida ja kõik organiseerida.

Kutsetega oli ka tükk tegemist, sest ilmselgelt ta ju tahtis alguses minioniga kutseid saada. Alustasin aga andsin kiirelt alla. Õnneks oli ta nõus ka kolli teemaliste kutsetega, nende tegemine polnud õnneks nii suur peavalu. Toidu osas võtsin vabalt. Joogiks tee, kohv, limonaad, piim ning vesi sidruni ja apelsiniga. Toidupoolelt olid laual lihapallid, viinerid ning erinevad salatid. Näksimiseks vahukommid, kummikommid, kamapallid, krõpsud, küpsised ja banaaniviilud. Ma ei näinud erilist mõtet hullupööra vaaritama hakata, sest lapsed nagunii tahavad vaid mängida-mängida-mängida. Lisaks tegi mu imearmas Katja meile hunniku banaani muffineid, mis oli tõeliselt maitsvad. Ja ise tegin küpsisetordi. Salatid said enamuses otsa aga erinevaid näkse jäi veel hunnikus järele, mida nüüd tasa ja targu siis oleme hävitanud.

Sünnipäeva hommikul ei tahtnud Matu esialgu üldse ärgata aga kui talle ühe kingituse kätte andsin, sai väga kiirelt silmad lahti. Pakist tuli välja Little live pets hiireke, kelle üle Matu väga rõõmustas. Mängis sellega siin tükk aega ning lõpuks küsis “Aga miks rohkem kingitusi ei ole? Mina tahtsin playmobil tuletõrjeautot.”. Ilmselgelt oli ju tuletõrjeauto ka ootel aga kui ma oleks selle talle hommikul kohe kätte andnud, siis ei oleks ta lasteaeda küll sel päeval jõudnud. Kella 8 ajal astusime uksest välja, et lasteaeda minna ning naabrid võtsid meid auto peale. Matu läks rõõmsalt lasteaeda ja asus hoolega kohe sõpradega mängima. Muidugi õnnestus tal korralik muhk sel hommikul kohe pähe saada aga õnneks see tema tuju ei morjendanud. Lasteaias sai sõpradega  kommi süüa ja õhtul oli ju pidu ees ootamas. Mina kimasin aga teise naabriga kiirelt koju, et hakata õhtuks ettevalmistusi tegema. Kella kahe ajal tuli naabrimees mulle appi ning aitas pooled asjad külakeskusesse ära viia. Peale kella kolme jõudis armas Liia külakeskusesse ja oli terve õhtu mulle suureks abiks. Poole viie ajal tulime koju toidule järele ning vahepeatusega lasteaias suundusime uuesti külakeskusesse, kus vanaema juba sünnipäevalast ootas. Kella kuuest tulid riburadapidi teised külalised ja pidu võis alata. Kui väikesed viperused välja arvata, siis üldjoontes läks pidu paremini, kui ma oleksin osanud oodata. Lastel oli lõbu laialt ja said ennast tühjaks joosta. Ja täiskasvanutel oli mõnus omavahel lobiseda. 9 ajal läksid külalised vaikselt minema ning meie jäime seal veel asju kokku kraamima, koju saime lõpuks kella 10 ajal. Mis muidugi ei tähendanud, et sünnipäevalaps siis magama oleks läinud, sest kingitused oli vaja ju lahti pakkida. Emme on see kuri mutt, kes ei luba sünnipäeval kinke avada, vaid alles peale pidu. Seda sel lihtsalt põhjusel, et sünnipäevalaps peaks saama ise oma kingitustega esimesena mängida, mitte hakata kohe kellegi teisega nende pärast kaklema. Magaama saime alles peale kella 12 öösel aga sünnipäevalapsel on see ju lubatud, eriti kui järgmine päev on vaba päev.

Igatahes poiss jäi oma tähtsa päevaga väga rahule ning mina olen nii tänulik, et mul sellised fantastilised sõbrad on, kes hea meelega vabatahtlikult appi tormavad ja mind hädast välja päästavad. :)