Apollo |

Praegu on jälle see tore aeg, kui tuleb ettevalmistusi teha lapse kooli saatmiseks. Sel aastal juba kolmandat korda. Uskumatu, kuidas aeg on lennanud. Vaja muretseda kõik kooliks vaja minev, panna õpikutele paberid ja eelkõige ennast vaimselt ette valmistada, sest peab taaskord 5 päeva nädalas varakult ärkama ja vaatama, et kõik õpitud ja tehtud saaks.

Kooliasjadega on meil õnneks üsna lihtne, sest kõik vajalikud kunstitarbed muretses klassijuhataja juba esimeseks klassiks ise. Meie maksime äkki ca 25€ kanti ja kõik vajalik koolis olemas, lisaks on ka koolikott selle võrra kergem, ei pea kodu vahet neid vedama. Nüüd kolmandaks klassiks on vaja vaid paberit ja liimi juurde (taas õpetaja ise tellib kõik ära ja meie maksame septembris), kõik muu on olemas.

Kooliasjade nimekiri:

Koolikott – Koolikott on üks suurimaid ja kallimaid väljaminekuid tavaliselt. Nende eest osatakse väga korralikult hinda küsida. Ma keeldun aga maksmast ühe koti eest 100€ ja tüüpilised ranitsad mulle ei sümpatiseeri, mu laps upub selle “kasti” alla ära. Õnneks on koti valik suur ja ma ei peagi ostma liiga kallist ega ebasümpaatset kotti. Nipiks on soetada kott mais-juunis, sest just siis müüakse nt Apollo poes eelmise hooaja kotid suurte allahindlustega maha. Esimese koti ostsin Apollost poisile 40€, tegemist oli Herlitz Bliss kotiga, mis oli täiesti ideaalne ja teenis truult kaks kooliaastat ning läks nüüd naabripoisile edasi. Nüüd sellel aastal ostsime Herlitz Be.bag koti, mis maksis 30€.
Pinal – Ka pinali pealt saab kokku hoida, kui see osta koos koolikotiga suve alguses. Esimese pinali ostsin ca 9€ eest ja see oli ka kaks kooliaastat kasutusel. Teisel aastal ostsin sisse lihtsalt uued pliiatsid ja vildikad. Nüüd teise pinali ostsin küll kallima, maksis üle 20€. Aga kuna Matu on suur Potteri fänn, siis tahtsin talle rõõmu valmistada Potteri pinali näol. Kui vaadata, kui palju pliiatsid-vildikad jms kõik maksavad, siis ausalt öeldes on kohati odavam osta suve alguses soodukaga täidetud pinal, kui tühja pinalisse kõik asjad eraldi vaadata.
Vihikud – Kõige parem valik on minu arust olnud Apollos ning Charloti poes. Tavalisi ruudulisi-joonelisi saab igalt poolt aga kui on vaja abijoontega, valgeid, suure ruuduga vms erinevaid vihikuid, siis apollo on kindel valik.
Kustutatav tintenpen – Sel aastal leidsin hea pakkumise pepcost, kus oli tintekas koos kahe lisateraga vaid 1,8€. Lisaks leidsin sealt soodsalt ka kututatavad värvilised markerid.
Pliiatsid – Lemmikuteks kujunenud Maped Colorpeps pliiatsid, mis on ka väga taskukohased. Mugav käes hoida, ilusad värvid ja ei purune kohe maha kukkudes.
Vildikad – Sama lugu, Maped Colorpeps on meie esmane valik, sest taskukohane ja värvid väga ilusad. Ei kuiva ka kiirelt ära, esimese klassi vildikad veel siiani kodus kasutusel.
Kustutuskumm ja teritaja – Taaskord aastaid üks kindel valik, milleks on Milan Copper . Lisaks sellele, et ta on kompaktne ja vastupidav, on tegemist ka ühe väga hea kustutuskummiga. Osad kustutuskummid on kõvad ja lihtsalt ei tööta aga see on tõesti töökindel ja hea.
Harilik pliiats – Kolmandat aastat juba tulevad kasutusele Erich Krause vivo HB pliiatsid. Tavaliselt müüakse igal pool HB2 harilikke, samamoodi on pinalites kaasas HB2 pliiatsid. Esimeses klassis soovis õpetaja aga HB pliiatseid ja sain aru, kui suur vahe võib harilikel pliiatsitel olla. HB on palju pehmema teraga, kui HB2 ja kergem lastel kustutada. Seega lapse enda mugavuse pärast olen ostnud just HB pliiatsid ja Erich Krause on oma töökindlust minu jaoks tõestanud.
Sisejalanõud – Olid nii lasteaias, kui on ka praegu koolis kindlaks valikuks Karrimor Antibes sandaalid. Peamine pluss on reguleerimisvõimalus täpselt vastavalt su jalale ning väga vastupidavad ja mugavad on need ka. Osta saab kas Sportsdirect poest või e-poest tellides. E-poest tellida on soodsam aga kuna seal postikulu kallis, siis ära tasub mitu paari või sõbraga koos tellides.
Kehalise tossud sisse – Varasemalt olnud sokktossud ning Karrimor Duma jooksutossud. Karrimori jooksutossud on väga kerged ja mugavad. Kuna need on aga paeltega ja paelte sidumine on tüütu ja võtab aega, võtsin sel aastal lihtsalt sokktossud, millega on lapsel lihtsam.
Spordiriided – Saab ka tavaliste lühkade ja t-särgiga aga spets spordiriided on mugavamad. Kuna aga lastel kipuvad spordiriided vahel ära kaduma (Eelmine aasta läks kaks paari dressipükse jalutama) ja seetõttu ei taha väga kalleid riideid soetada, siis avastasin, et nt Paavli kaltsukast saab praktiliselt uued spordiriided mitu korda soodsamalt. Ja pikad dressid olen tellinud sinsayst. Püksid saab sealt 3-4€ kätte ja õues jooksmiseks ja kehalise tundideks on need siiani täiesti ideaalsed olnud.
Lisaks nendele asjadele on tavaliselt nimekirjas päevik, kiirköitjad, vihikumapp, raamatupaberid ja kiled, liimid, joonlauad jms nipet-näpet. Tavaliselt annab õpetaja vajaliku nimekirja, mille alusel siis vastavalt vajadusele asjad soetatakse.

Kui rääkida töövihikute ja õpikute paberisse panekust, siis ka nendega on mul tekkinud praeguseks omad nipid. Esiteks ei osta ma kalleid spets raamatupabereid, vaid Apollost saab alla 4€ pruuni Herlitzi pakkepaberi, mida on rullil lausa 12m. Seda kasutan nii õpikutel, kui ka näiteks kingituste pakkimiseks. See on lisaks mõistlikule hinnale ka märksa tugevam, kui tavaline raamatupaber. Teiseks lisan ma õpikutele lisaks paberile ka raamatukile peale, sest siis peab see kenasti terve kooliaasta vastu ja ei lähe koledaks ning kooliaasta lõpus saab selle koos paberiga ilusti eemaldada. Tuleb vaid jälgida, et kile jääb vaid pakkepaberi peale, mitte raamatu enda külge. Töövihikutele ning tavalistele vihikutele lisan ainult raamatukile. Töövihikud on tavaliselt nii ilusate piltidega, et ma ei raatsi neid paberi alla panna ning lisaks kõigele on lapsel hea lihtne siis vajalikke töövihikuid ära tunda, ilma et peaks pealt lugema hakkama. Ja tavalised vihikud kipuvad nii pehmete kaantega olema, et kile kaitseb neid.

See kõlab kohati nagu Apollo reklaam aga ausõna ma ei saa neilt selle eest sentigi, vaid see lihtsalt on minu arvamus ja kogemus. Teatud asjad on mõistlikum ja odavam soetada Pepcost aga enamus asjad ostan tavaliselt ikkagi Apollost, sest sealt saan lihtsalt korraga kõik, mis mul vaja ja mida me eelistame. Lapse kooli saatmine on paratamatult kulukas ettevõtmine ja seega on vahel hea, kui saad kusagilt mingeid nippe säästmiseks. Eks kõige parem oleks üldsegi jooksvalt suve jooksul soetada vajaminevaid asju, siis pole korraga ühte suurt väljaminekut.

Nüüd aga vaja veel õpikud paberisse mässida ja kiletada ja saabki lapse kooli saata.

Koju tagasi tulles oli mul kindel plaan ette võtta üks käik Paavli kaltsukasse. Sealt saab lihtsalt lastele tihti nii toredaid asju ja mul oli Matule just veidi viisakamaid riideid vaja. Muidugi planeeritud päeval me linna ei saanudki, sest Matu oli eelneval päeval palavikus ja ei riskeerinud, seega minek lükkus päeva võrra edasi.

Eelmisel teisipäeval otsustasime lõpuks linna minna. Matu oli küll pisut tõbine ja köhane aga kuna palavikku polnud ja muidu oli temperatuurilt üsna soe, siis see ei heidutanud meid. Naabrimees korjas meid kella 10 ajal peale ja viis meid linna ära. Startisime 11:20 paiku keskturu juurest linna poole. Kuna olin Matule lubanud, et lähme trammiga ka sõitma, siis sealt läksimegi otse trammile ja sellega viru peatuseni. Kristiina oli ka samal päeval linna tulnud ja haarasime kohe võimalusest ning saime raekoja platsis kokku. Käisime jalutasime veidi ringi ning suundusime mööda “Lühike jalg” tänavat vaateplatvormile. See oli muidugi omamoodi seebiooper käru sealt üsna järsust ja konarlikust munakiviteest üles saada. Aga hakkama saime! Vaateplatvormil ajasime veidi juttu ning Krissu tegi meist veidikene pilte. Sealt jalutasime edasi Toompealt läbi, istusime veidi pargis ja läksime Dublineri sööma. Olime küll suuna võtnud Solarisse, kus pidime ka Kerliga kokku saama aga kui Dublinerist möödusime ja ma päevamenüüd nägin, siis hakkas kõht korisema ning pidime ikka sinna maha istuma. Tellisime lõunad ning maandusime lauda. Ma võtsin latte ka ja kui lauda suundusime, hakkas Krissu ka kohvi soovima. Läksin siis uuele ringile, sest tahtsin Matule mahla osta. Muidugi põrkasime ühe teenindajaga kokku, nii et osad nõud maha kildudeks prantsatasid. Kõigil võib juhtuda ja ma küll selle pärast ei põdenud aga see noormees vabandas ette ja taha ning ütles, et see Latte on tema kulu ja kirjadega. Tõi veel ise laudagi ära ja vabandas veelkord. No pole mina mujal veel sellist teenindust saanud nagu Dublineris ALATI on. Ja toidust ei tasu rääkidagi, see oli üle pika aja üks parimaid lõunaid. Kerli saabus ka varsti ning saime seal mõnusalt lobiseda ja naerda, kuni toidud söödud ning edasi liikusime. Vabanduse väljakult läksime kõik koos number 40 bussile ja sellega Kopli poole. Krissu läks poolel teel maha ja oma teed ning meie suundusime Sõle tänava Rimi juurde, mille taga asub Paavli kaltsukas. Nii tore oli näha, et laste osakond nüüd eraldi all on. Olin selle kohta küll kunagi postitust näinud aga unustasin vahepeal selle juba ära. Nüüd siis asusimegi seal kohe lappama. Matu mänguasjavahes ja meie riietes. Leidsin niipalju toredaid asju aga pidin seal lõpuks ikkagi mingisuguse valiku tegema. Seega ostsin talle 2 lühikeste varrukatega triiksärki, 2 pikkade varrukatega triiksärki, 2 pikkade varrukatega pluusi, viigipüksid ja linase jaki. Tema valis sealt endale hunniku mänguasju, mille seast lubasin ühe välja valida. Võttis buldooseri. Lisaks võtsin ma naabrinaise plikadele 2 paari lühikesi pükse, Kerlile kingituseks kaisutiigri ja Matule Scooby doo. Ma olen pehmetest elukatest sõltuvuses.. eriti kindlatest tegelaskujudest. Kokku läks meil seal 27 eurot kopikatega. Suundusime siis üles ka asju kaema aga seal oli niiiii meeletult palju rahvas. Proovisin küll mõnda asja aga ükski neist ei olnud proovides ikka õige, seega lahkusin sealt tühjade kätega. Matu muidugi ei tahtnud kuuldagi mängunurgast lahkumisele. Lõpuks pidin ta ära ostma ja ütlema, et lähme ostame selle rong Toomase siis alt ära, mida ta niiväga tahtis. Mängunurgast polnud siis enam sooja ega külma ja poiss oli hops käe otsas. Haarasime siis alt talle Toomase ka ning peale seda oli ta rõõmuga nõus käru peale istuma ja edasi liikuma.

Paavlist tulles tegime kiire põike Rimisse ning ostsime juua ning sealt otse trollile ja sellega Kristiinesse. Krissus ostsime Coffee innist kohvi ning jalutasime taha poole. Arvasin, et sõidame rongiga Balti jaama ja sealt bussiga edasi koju. Kuna aega veel oli, siis hüppasin korraks Apollost läbi (suured soodustuse sildid väljas, ei suutnud vastu panna), kuni Matu ja Kerli pingi peal juttu ajasid. Ja oiii kui õnnelik ma olin sinna mineku üle, sest leidsin jälle kaks Darja Dontsova raamatut soodushinnaga! Kui muidu 20+ eurot tükk, siis nüüd maksin ühe eest vaid viieka.

Muidugi kui hakkasime rongipeatusesse minema, selgus et järgmine rong läheb alles kuus läbi ja nad on mingi rongi vahelt ära jätnud. Varem läks rong ilusti Balti jaama nii, et jõudis ca 10 minutit enne bussi väljumist. Tegime siis kiired ümberarvutused ning kimasime hoopis teisele poole Krissut bussile, mis meid vabaduse väljakule viis ning kust me peale 20 minutilist ootamist lõpuks maaliinibussile saime, et koju naasta.

Punaseruudulist pluusi Matu pühapäeval juba kandis, kui me sünnipäevale läksime. Nägi võrratu välja. Ja Toomas on tema vaieldamatu lemmik. Seda on vaja igal pool kaasas kanda, isegi magama ei jää ilma Toomaseta.